Legislator Case Law & Legislation
1-06-2540/9 AI generated

1-06-2540/9 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Case Number 1-06-2540/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-06-2540/9 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
cessation of disability pension hardship grounds reasonableness exhaustion of resources reduction of helplessness allowance evaluation of resources
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-06-2540 Kohtunik Loretta Pikma täitmiskohtunikuna Avaldus H.K avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitea sjas

nr 072/2006/3249 sundraha, advokaaditasu ja toimiku paljundamise kulu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu Avalduse esitaja H.K isikukood xxx, xxx Resolutsioon Juhindudes ™S § 207, KarS § 82 lg 1 p 2 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada H.K suhtes Viru Maakohtu täitemenetlus täiteasjas 072/2006/3249

19.04.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-06-2540 sundraha, advokaaditasu ja toimiku paljundamise kulu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu.

Vabastada H.K vara ja arveldusarve aresti alt täitemenetluse nr. 072/2006/3249 raames.

Määruse ärakiri saata H.K-le ja kohtutäitur Risto Küttile.

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu 19.04.2006 kohtuotsusega tunnistati H.K süüdi KarS § 25 lg 2 - 199 lg

2 p 4 järgi ning karistati 2 kuu vangistusega, kohaldades katseaega 18 kuud. Kohtuotsusega mõisteti süüdimõistetult välja sundraha 4500 krooni, advokaaditasu 1274,40 krooni ja toimiku paljundamise kulu 26,60 krooni. Kohtuotsus jõustus 05.05.2006.

02.12.2009 esitas H.K kohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2006/3249 seoses nõude aegumisega.

2

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Viru Maakohtu 19.04.2006 kohtuotsuse

alusel on kohtutäitur Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2006/3249. 12.01.2007 koostas täitur vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et H.K

avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kooskõlas ™S § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele ™S § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut.

™S § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul.

KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Toimiku materjalidest on näha, et Viru Maakohtu 19.04.2006 kohtuotsusega karistati H.K

KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 4 järgi, mis jõustus 05.05.2006. Tegemist on teise astme

kuriteoga. Järelikult, H.K suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 05.05.2009 (05.05.2006 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused.

Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid.

Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud

tähtaja jooksul korraldada kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid

meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all

tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril ™S-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsust.

™S näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu

vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik

kasutada ™S-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole

kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik H.K oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik H.K oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud kohtukulude tasumisest kõrvale hoidunud.

Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks.

Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a

määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud

3

Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele.

Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud.

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe

aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks H.K-lt 19.12.2003

kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või

ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus (alates otsuse 05.05.2009 jõustumisest pluss 3 aastat)

™S § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu

täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

Kohtu hinnangul 19.04.2006 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 05.05.2006 on käesolevaks

hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt.

Kohus leiab, et Viru Maakohtu 19.04.2006 otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani on möödunud

üle kolme aasta, seega ka aegumise tähtaeg sundraha, kaitsjatasu ja toimiku paljundamise tasu sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt on möödunud.

Kohtunik(allkiri)

Loretta Pikma