1-19-5988/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

16. august 2019 Kohtuasja number 1-19-5988 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi Kriminaalasi Ken Koldek’i (isikukood 38009085213) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 1, 7, 8 ja 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 24. juuli 2019. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Ken Koldek, apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta Ken Koldeki apellatsioon Viru Maakohtu 24. juuli 2019. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see apellandile. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Prokuratuur, süüdistatav Ken Koldek ja tema kaitsja Margus Viira sõlmisid 24. juulil 2019 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe K. Koldeki süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 1, 7, 8 ja 9 järgi. Kokkuleppes märgiti muu hulgas, et asitõendina vaadeldud sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga XXX konfiskeeritakse KarS § 83 lg 1 alusel.

2. Viru Maakohtu 24. juuli 2019. a otsusega tunnistati K. Koldek kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Samuti otsustas maakohus KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida K. Koldekile kuuluva sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga XXX . APELLATSIOON

3. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K. Koldek, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega temalt konfiskeeriti KarS § 83 lg 1 alusel sõiduauto Audi A6, paludes sõiduauto talle tagastada. Süüdistatav leiab, et maakohtu otsus ei ole konfiskeerimist puudutavas osas seaduslik, kuna kohus pole põhjendanud, miks on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga. Süüdistatav leiab, et tema nõustumine kokkuleppega ei tähenda seda, et kohtuotsust pole vaja põhjendada. Süüdistatava hinnangul pole ta kõnealuse sõiduautoga tahtlikku süütegu toime pannud.

2(2) RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu vaidlustatud kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud konfiskeerimisotsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1.

5. Maakohtu otsustus konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel süüdistatava sõiduk Audi A6 vastab täiel määral kokkuleppele, mille nii süüdistatav kui ka tema kaitsja prokuratuuriga sõlmisid, väljendades seega nõusolekut muu hulgas ka sõiduki konfiskeerimisega. Maakohtu istungil kinnitas K. Koldek, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahte väljendus ja ta jääb kokkuleppe juurde. Seega on süüdistatav kokkulepet sõlmides ja maakohtus selle juurde jäädes andnud nõusoleku muu hulgas ka sõiduki konfiskeerimiseks. Kõneksoleva kokkuleppe alusel kohtuotsust tehes polnudki maakohtul õigust sõidukit konfiskeerimata jätta, sest sellisel juhul väljunuks kohus lubamatult kokkuleppe piiridest. Konfiskeerimisest keeldumiseks oleks kohus pidanud üldse kokkuleppemenetlusest keelduma ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastama. Samas polnud kohtul menetletavas asjas mingit põhjust nii toimida.

6. Asjakohane ei ole ka apellandi etteheide, et maakohus ei ole sõiduki konfiskeerimist põhistanud. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluse otsuse põhiosale esitatavaid nõudeid reguleerib erinormina KrMS § 249, mille kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhiosas see, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab (punkt 1) ja kokkuleppe sisu (punkt 2) (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-81-11, p 28). Seega kohtu põhistusi KrMS § 306 lg-s 1 loetletud küsimuste lahendamise – sh konfiskeerimise – kohta kokkuleppemenetluses tehtavas kohtuotsuses ei märgita. Menetletavas kriminaalasjas tehtud maakohtu otsuse põhiosa vastab KrMS § 249 nõuetele.

7. K. Koldeki apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis süüdistatavalt sõidukit konfiskeerides rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Seega ei ole K. Koldekil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust temalt vara konfiskeerimist vaidlustada.

8. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Eeltoodust tulenevalt ei ole K. Koldekil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust Viru Maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada. Seetõttu tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)