2-17-14294/69 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. august 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-14294

Tsiviilasi

Toomas Kanguri hagi Ade Kallas-Kivi vastu kinnistute

vahelise piiri kindlaksmääramiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. veebruari 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ade Kallas-Kivi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Ade Kallas-Kivi (kostja), ik XXXXXXXXXXX ;

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastustaja: Toomas Kangur (hageja), ik XXXXXXXXXXX ;

esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 27. veebruari 2019 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Ade Kallas-Kivi kanda.

4. Mõista Ade Kallas-Kivilt välja Toomas Kanguri kasuks menetluskulude katteks 462 eurot.

5. Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid: Riigimaantee nr 46

katastriplaan 2001.a ja T.Kangurile tähtkirja nr 40 saatmise kviitungi nr 791213 koopia.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Toomas Kangur (hageja) esitas 25.09.2017 hagi Ade Kallas-Kivi (kostja) vastu, milles palus

määrata XXXXXX vallas XXXX külas asuva XXXXX kinnistu (reg osa nr XXXXX) ja

XXXXXXXXXXX kinnistu (reg osa XXXXXXX), XXXXXXXXXX kinnistu (reg osa

XXXXX), XXXXXXXXX kinnistu (reg osa XXXXXXX) ja XXXXXXXXXX kinnistu (reg

osa XXXXXXXX) vaheline piir kindlaks järgmiselt: piir kulgeb hagi lisas nr 2 oleval

katastriüksuse plaanil ja hagi lisas nr 3 olevas piiriprotokollis näidatud piiripunktist nr 20

sirgjooneliselt piiripunkti nr 21 ja kulgeb edasi sirgjooneliselt piiripunkti nr 22.

Hagi kohaselt omab hageja XXXXXX vallas XXXX külas asuvat XXXXX kinnistut (reg osa

nr XXXXX), mis on moodustatud 1996. aastal katastrimõõdistamise teel. Piiriprotokollist

nähtuvalt on hagejale kuuluva XXXXX kinnistu moodustamisele oma kooskõlastuse andnud

ka naaberkinnistu omanik (kostja), kes omas XXXXXXXX kinnistut.

Kostja jagas 2013. aastal endale kuuluva XXXXXXXX kinnistu kolmeks eraldi kinnistuks

(XXXXXXXXXX , XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX kinnistuteks), need kinnistud on

kõik hageja naabrid. Seejärel on kostja 2014. aastal jaganud XXXXXXXXXX kinnistu veel

kolmeks eraldi kinnistuks – XXXXXXXXXX , XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX kinnistuks.

Hageja piirinaabriteks on eelnevatest kostja kinnistutest pärast jagamist järgmised kinnistud:

XXXXXXXXXXX kinnistu (reg osa XXXXXXX ), XXXXXXXXXX kinnistu (reg osa

XXXXX), XXXXXXXXX kinnistu (reg osa XXXXXXX) ja XXXXXXXXXX kinnistu (reg

osa XXXXXXXX). Need kinnistud on mõõdetud üle hagejale kuuluva XXXXX kinnistu piiri,

mistõttu on kinnistud hakanud osaliselt kattuma. Nähtuvalt piiriprotokollidest ei ole hagejat

piiride mahamärkimisele kaasatud ja hageja ei ole oma kooskõlastusi andnud.

Hageja asus pärast kinnistute jagamisi olukorda selgitama ja pöördus vastava avaldusega Maa-

ameti poole. Maa-ameti 12.05.2015 vastuse kohaselt on tehtud kontrollimõõdistused ja on

tuvastanud, et algse XXXXXXXX kinnistu jagamisel ei ole maamõõdubüroo poolt õigesti

määratud XXXXX ja XXXXXXXX katastriüksuste vahelise piiri asukoht, mille tulemusena on

tekitatud katastriüksuste piiride kattumine. Lähtuvalt asjaolust, et XXXXXXXX katastriüksuse

jagamisel on XXXXXXXXXX katastriüksuse Tatra-Otepää-Sangaste tee äärne piiripunkt

määratud XXXXX katastriüksusega piiriandmete järgsesse kattumisse, on XXXXX

katastriüksusega kattumises ka ühel sirgel asuvad XXXXXXXXX , XXXXXXXXXX ja

XXXXXXXXXXX katastriüksused. Maa-amet järeldas, et algse XXXXXXXX katastriüksuse

jagamisel ei ole XXXXX ja XXXXXXXX katastriüksuste vaheline piir määratud algandmetele

vastavalt, mistõttu on tekitatud XXXXXXXXX , XXXXXXXXXX , XXXXXXXXXXX ning

XXXXXXXXXX katastriüksuste kattumine XXXXX katastriüksusega. Hageja tellis

asjatundjalt Rein Mirkalt olukorda fikseeriva täiendava skeemi, millest nähtuvalt on kostja

kinnistutele liidetud juurde 5130 m2 hageja maad, st piiride kattuvus on üle poole hektari.

XXXXX kinnistu piir oli varasemalt looduses tähistatud ka kuuseheki ja aia näol, kuid

praeguseks on kostja asunud rajama vaidlusalusele maale juurdepääsuteid, millega on

eemaldatud looduslikud piiritähised.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kinnistute jagamisest teavitati kõiki piirinaabreid, kaasa arvatud hagejat.

XXXXXXXX kinnistu ja XXXXX kinnistu ning riigimaantee 46 ühine piiripunkt muudeti

2001. aastal, kui moodustati riigimaantee 46 katastriüksus kaardi ja plaani alusel. Lisaks on

Maa-amet kontrollmõõdistamise selgituskirjas kirjutanud, et XXXXXXXX kinnistu ja

riigimaantee ühise piiri asukoht muutus 2001. aastal ning see peab olema 13 m kaugusel tee

keskjoonest.

KG-Büroo maamõõtja taastas piiripunkti 2001. a andmete alusel ning seetõttu ei ole korrektne

väide Maa-ameti kontrollmõõtmise tulemustes, et tegemist ei ole piiripunkti taastamisega.

Piiripunkt taastati viimaste, st 2001. a andmete alusel.

Maa-ameti kontrollmõõdistamine ei ole erapooletu, sest hageja viibis mõõdistamise juures,

kuid sama võimalust ei antud kostjale. Veelgi enam, Maa-ameti kontrollmõõdistamisel tuleb

lähtuda ja arvestada kõigi muudatustega piirinaabrite katastriüksustes, kuid riigimaantee 46

muudatusi XXXXXXXX piiripunkti määramisel ei ole arvestatud.

XXXXXXXX kinnistu jagamisel ja mõõdistamisel ei ole kahjustatud XXXXX omaniku huve,

sest kinnistu ruumikuju ja pindala on säilinud. XXXXX on saanud maad juurde XXXXX -XX

kinnistult.

Hageja arvamus, et ta ei saanud osaleda piiride kindlaksmääramisel ning seetõttu ei ole

määratud piir usaldusväärne, ei ole põhjendatud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus rahuldas hagi ja määras kindlaks XXXXX kinnistu ja XXXXXXXXXXX

kinnistu, XXXXXXXXXX kinnistu, XXXXXXXXX kinnistu ja XXXXXXXXXX kinnistu

piiri järgmise kirjeldusega: piir kulgeb kohtuotsuse lisadeks oleval katastriüksuse plaanil ja

piiriprotokollis näidatud piiripunktist nr 20 sirgjooneliselt piiripunkti nr 21, kulgedes edasi

sirgjooneliselt piiripunkti nr 22. Otsusele lisati XXXXX kinnistu katastriüksuse plaan ja

piiriprotokoll. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja

menetluskulude katteks 3378,56 eurot.

AÕS § 128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja

piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Vastavalt AÕS § 129 lg-le 1 peab kinnisasja omanik

naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. AÕS § 129 lg 2 kohaselt kui piiri ei

saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa

kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. AÕS § 129 lg

3 kohaselt, kui piiri kindlakstegemine sama paragrahvi 2. lõikes sätestatud viisil annab

tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta,

määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades.

Riigikohus on selgitanud, et kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade

omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest

lausest ja MaaKS § 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoones kaartidest ja plaanidest. Seega eeldatakse

piirivaidluses katastrikannete õigsust. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga

ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib

anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud

piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus (Riigikohtu 12.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-67-12, p 25).

Vaidlus puudub selles, et hagejale kuuluv XXXXX kinnistu moodustati 1996. aastal

katastrimõõdistamise teel. XXXXX kinnistu moodustamisel eksisteeris juba kostja isale Arvo

Kallasele kuulunud XXXXXXXX kinnistu, kusjuures Arvo Kallas allkirjastas XXXXX

kinnistu moodustamisel koostatud piiriprotokolli. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et

mõõdistamise tulemusena koostatud katastriüksuse kaart ja selle alusel tehtud katastrikanne on

eelduslikult õiged ning nendest saab lähtuda hageja ja kostja kinnistute vahelise piiri

kindlakstegemisel. Kostja on 16.02.2018 seisukoha p-s 2.1.1 (tl 85) väitnud, justkui oleks viga

mõõtmisel tehtud juba enne XXXXX kinnistu moodustamist. Kostja ei ole oma väidet

tõendanud.

Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kuna hagejat oli XXXXXXXX kinnistu

jagamisel kutsutud piiri kooskõlastama, ja hageja õigel ajal piiripunktide asukohale vastuväiteid

ei esitanud, nõustus ta olemasolevate piiripunktidega. Piiriprotokollide kohaselt (tl 19, 21) on

hagejale saadetud 5.05.2013 tähtkiri nr 40, milles hagejat kutsuti piiri kooskõlastama, kuid

hageja sõnul ei ole ta kostjalt sellist kirja saanud (tl 58). Kostja ei ole hagejale sellise kirja

saatmist ega kättetoimetamist tõendanud.

Hageja on pöördunud Maa-ameti poole avaldusega, paludes kontrollida XXXXX

katastriüksuse piirimärkide asukohtade õigsust. Maa-ameti katastrimõõdistamise ja –kontrolli

osakond tegi 14.04.2015 kontrollmõõdistamise. Maa-ameti 12.05.2015 vastuses (tl 26-30) on

jõutud järeldusele, et algse XXXXXXXX katastriüksuse jagamisel ei ole XXXXX ja

XXXXXXXX katastriüksuste vaheline piir määratud katastriüksuse algandmetele vastavalt,

mistõttu on tekitatud XXXXXXXXX , XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX ning

XXXXXXXXXX

katastriüksuste

kattumine

XXXXX

katastriüksustega.

Maa-ameti

kontrollmõõdistamise jooniselt (tl 31) ning asjatundja Rein Mirka koostatud skeemilt (32) on

näha piiride kattuvus. Kostja ise on esitanud maamõõtja Lale Purge seletuskirja (tl 142), mille

kohaselt „XXXXX ja XXXXXXXX katastriüksuste jooniste järgi leian, et on piiride kattumine

maastikul.“

Maakohus korraldas paikvaatluse 6.11.2018 (protokoll tl 162). Lisaks pooltele ja nende

esindajatele osalesid paikvaatlusel Maa-ameti esindajad Kaido Maasen ja Kalle Rohtmets ning

XXXXXX vallavalitsuse maaspetsialist Arved Küngas, kes kõik leidsid, et piir on valesti

määratud.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et Maa-ameti tehtud kontrollmõõdistamised on ebaõiged ja

erapooletud. Erapooletuses ega usaldusväärtuses kahtlemiseks ei anna alust asjaolu, et

kontrollmõõdistamise juures viibis ainult hageja ning kostjale selleks võimalust ei antud, samuti

asjaolu, et XXXXXXXX kinnistu mõõdistamise on teinud 1993. a Francsisek Staškevitš, kes

praegu töötab Maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolli osakonna juhatajana.

Maakohtu hinnangul ei ole kostja menetluse käigus toonud esile asjaolusid ega esitanud

tõendeid, mis Maa-ameti hinnangus sisalduva ümber lükkaksid.

Kostja taotles menetluses ekspertiisi määramist, paludes teha kontrollmõõdistamine

vaidlusaluste kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks. Hiljem kostja loobus taotlusest,

leides et hetkel puudub Eestis võimalus riikliku kontrollmõõdistamise tegemiseks huvide

konflikti korral Maa-ameti kontrollmõõdubüroo esindajatega, sest kõik maamõõdubüroode

litsentside omanikud on mõjutatud Maa-ametist. Kostja hinnangul oleks tellitud ekspertiis

võinud olla kallutatud. Kostjal olnuks võimalik taotletud ekspertiisiga oma vastuväiteid

tõendada, kuid kostja loobus sellest. Samuti peab kohus oluliseks märkida, et Maa-ameti

28.05.2015 vastuskirjaga (tl 61-62) anti hagejale teada, et Maa-amet on esitanud OÜ-le KG-

Büroo nõude kontrollmõõdistamiste teostamiseks, kuid OÜ KG-Büroo ei saanud seda omaniku

(st kostja) vastuseisu tõttu teha (hageja 13.11.2017 seisukoht, tl 58).

Iseenesest on õige kostja väide, et 1996. a piiriprotokollist ei nähtu, ei piir kulgeks mööda aeda

või hekki. Täiendava tõendina on hageja menetluse kestel esitanud 2011. aastal tehtud Google

Maps fotod (tl 52-54), millelt on hageja arvates tuvastatav piiripunkti nr 20 õige asukoht.

Praeguseks on piiritähis eemaldatud – see koht asub kostja omavoliliselt rajatud tee all. Lisaks

on fotodelt näha, et piir on looduses tähistatud puuderiviga (kostja seisukoht tl 57), mis kattub

paikvaatlusel tuvastatud asjaoluga, et osad heki puud kasvavad kostja rajatud tee ääres.

Hageja paikvaatlusel avaldatu kohaselt algas tema põld varem heki äärest ja antud väide on

kohtule pärast paikvaatlust usutav. Hageja on antud kinnistu välja rentinud ja rentnik kasutab

seda põllumaana. XXXXX katastriüksuse omanikule teadaolev piiripunkti nr 20 asukoht on

XXXXXXXXX katastriüksuse piiripunktis nr 2 olevast metalltorust ligikaudu 19 m edela

suunas, XXXXX katastriüksuse piiripunkti nr 22 suunast kulgeva vana aia ja kuuskede rea ning

tee serva ristumise kohas. XXXXX katastriüksuse omanikule teadaolev piiri asukoht järgib ka

kõlvikulist maakasutust.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna hagi rahuldati. Hageja põhjendatud

menetluskulude suurus on 3378,56 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsusega, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtusse uueks

läbivaatamiseks.

Apellant lisas apellatsioonkaebusele kaks uut tõendit: 1) Riigimaantee nr 46 katastriplaani

2001.a; 2) T.Kangurile tähtkirja nr 40 saatmise kviitungi nr 791213 koopia;

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) rikkus maakohus menetlusõigust tõendite hindamisel (TsMS § 232 lg 2). Hageja esitatud

Google Maps foto ei vasta piiripunkti fotole esitatud nõuetele, kuid seda käsitletakse

usaldusväärsemana kui katastriüksuse plaani, mis on kooskõlastatatud piirinaabrite ja vastavate

asutuste esindajatega;

2) rikkus maakohus kohtu erapooletuse nõuet (KS § 70 lg 1), kui määras kostjale kohustuse

maksta turuhinnast kõrgemat ekspertiisitasu;

3) ei ole maakohtu otsuses arvestatud puudutatud kinnistu, riigile kuuluva riigimaantee nr 46

katastriüksusega ning selle kinnistu dokumentidega. Seega on oluliselt rikutud menetlusõigust,

sest ei ole kaasatud kolmandat piirinaabrit;

4) rikkus maakohus kohustust suunata pooled kompromissile (TsMS § 4 lg 4);

5) ei arvestanud maakohus asjaoluga, et kostja ei ole rajanud teed üle oma kinnisasja piiri

pahauskselt. Kostja uskus heauskselt maamõõtja loodusesse paigaldatud piirimärke.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Hageja taotlusel on Maa-amet teinud 2015. aastal kontrollimõõdistused ja tuvastanud, et vea on

teinud kostja tellitud maamõõdubüroo OÜ KG-Büroo, kellele Maa-amet on teinud ettekirjutuse

viga parandada, kuid kostja vastuseisu tõttu jäi see katki. Maa-ameti kontrollmõõdistuste

tulemusena järeldatakse, et kostja on nihutanud 2013. ja 2014. aastal kinnistute jagamiste

käigus moodustunud katastriüksuste piirid üle hagejale kuuluva XXXXX kinnistu piiri.

Apellant ei ole Maa-ameti kontrollmõõdistamise tulemustele mingeid vastuväiteid esitanud,

samuti ei ole esitatud asja juurde tõendeid, mis kummutaks Maa-ameti arvamust.

Hageja esitatud Google Maps fotod olid mõeldud illustreerivate ja kinnitavate tõenditena,

näitamaks kohtule, kuidas veel 2011. aastal (enne kostja XXXXXXXX kinnistu jagamisi)

kulges naabritevaheline piir looduses.

Apellandi esitatud uued tõendid tuleb jätta vastu võtmata, kuna apellant ei põhjendanud, miks

neid ei saanud maakohtus esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jäetakse apellandi kanda. Asja juurde jäetakse

võtmata uued tõendid: Riigimaantee nr 46 katastriplaan 2001.a ja T.Kangurile tähtkirja nr 40

saatmise kviitungi nr 791213 koopia.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata

vastavalt TsMS § 654 lõikele 6. Maakohus hindas kõiki tõendeid ja põhjendas, millistel alustel

on hagi põhjendatud ja millised lubatavad tõendid nõuet tõendavad. Maakohtu siseveendumuse

kujunemine on jälgitav.

Apellandi väide, et maakohus rikkus TsMS § 232 lõiget 1, ei ole õige. Ringkonnakohus ei pea

tõendite uut hindamist vajalikuks, kuna maakohus järgis tõendite hindamisel menetlusõigust.

8. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheitega, et maakohus oli erapoolik. Väide, et

apellandilt nõuti turuhinnast kõrgemat ekspertiisitasu, ei ole tõendatud. Maakohus analüüsis

piisavalt poolte väiteid ja märkis, miks ta ühe või teise väitega ei nõustu. Maakohtu tegevusest

ei nähtu kallutatust.

9. Poolte kompromissile jõudmine sõltub eelkõige menetlusosalistest endist. Maakohus märkis,

et on teinud ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Samuti ei saa isegi kompromissettepaneku

tegemata jätmist pidada menetlusõiguse normi rikkumiseks, mis saaks tuua kaasa vaidlustatud

kohtulahendi tühistamise.

10. Ringkonnakohus märgib, et apellant ei saa maakohtule ette heita seda, et maakohus ei

kogunud ise tõendeid ega kaasanud menetlusse teisi isikuid. TsMS § 99 lg 1 p 2 tuleneb, et piiri

kindlaksmääramise vaidlus lahendatakse hagimenetluses. Hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).

11. Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud

korras (AÕS § 128 lg 1). Seepärast ei saa piiri kindlaksmääramisel võtta aluseks mh naabri maa

heauskset kasutamist. Kui piir on võimalik mõõtmisega kindlaks teha, ei arvestata valdust (AÕS

§126 lg 2).

12. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata apellandi poolt esitatud kaks uut tõendit, kuna

apellant pole nende esitamist TsMS § 652 lg 4 kohaselt põhjendanud ja vastustaja ei olnud

tõendite vastuvõtmisega nõus.

13. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel apellandi kanda. Vajalik ja põhjendatud on vastustaja õigusabikulu 3,5 tundi. Seega

määrab ringkonnakohus kindlaks TsMS § 175 lg 1 alusel vastustaja õigusabikulu 462 eurot, sh

käibemaks. See mõistetakse apellandilt välja vastustaja kasuks.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi