4-19-4065/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.07.2019, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Väärteoasja number 4-19-4065 Kohtu k ni Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Kohtuasi J.R-i väärteoasi § 224 lg järgi liiklusseaduse 2

Menetlusalune isik

J.R , isikukood XXX, elukoht

xxxx; varem väärteokorras karistatud Kohtuo

tsuse õiguslik alus VTMS § 107 lg 1 p 1; § 108; § 111; § 136; § 137

Resolutsioon

J.R süüdi § 224 lg järgi

tunnistada liiklusseaduse 2 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja mõista karistuseks kümme) päeva kohesele ära 10 ( aresti, kuulub mis

kandmisele.

Karistuse kandmise algust arvestada alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel, s.o alates 26.07.2019 kell 12:11.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldada J.R-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada J.R 5 (viie) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel tahtliku süüteo toimepanemise vahend J.R-ile kuuluv sõiduauto xxxx xxxx , reg nr , VIN-kood . xxxx

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva

jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu

2 Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik

kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Kohtuotsuse terviktekst on tehtud Viru Maakohtus menetlusosalistele kättesaadavaks 16.08.2019.

VÄÄRTEO ASJAOLUD

26.07.2019 koostas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Kaire

Kivilo väärteoprotokolli nr AB 1500991 selle kohta, et 26.07.2019 kell 12:09 -Virumaa Lääne l

Tapa vallas Tamsalu- , liikudes suunas, juhtis Uudeküla teel Uudeküla J.R

mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, iiskune, kelle ühes liitrsi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus m kui 0,66 mg /l. mitte väikse Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71 mg/l +- 0,05 mg/l.

Oma tegevusega rikkus 69 lg 3 J.R liiklusseaduse § nõudeid, pannes seega toime liiklusseaduse (LS) § 22 järgi kvalifitseeritava väärteo. 4 lg 2

Juhindudes VTMS § 84 sätetest, saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond 28.07.2019 väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule.

J.R tunnistas kohtuistungil rikkumise toimepanemist, seletades, et oli teadlik,

et on joobes, kuid otsustas siiski autoga sõitma minna. Algul plaanis auto garaazi viia, kuid autosse istudes otsustas hoopis

xxxx minna. Tal on ka alkomeeter kodus, kuid see näitas vähem.

Kohus uuris väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid:

- , mille kohaselt

indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid Tuvastati J.R lõpliku mõõtetulemusena alkoholijoove 0,66 mg/l /tl 4/,

- 26.07.2019 /tl 5/,

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus

- isiku kinnipidamise protokoll /tl 9/,

VTMS § 44 lg 1 p 3,4 alusel 26.07.2019

- nr 344, 26.07.2019 /tl 10/,

sõiduki hoiukohta paigutamise üleandmise akt

- registreerimistunnistus /tl 11-12/,

sõiduki xxxx

- 2510,18,001648, 16.08.2018 /tl 13-14/,

väärteootsus

- /tl 15-22/

karistusregistri väljavõte

KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses.

J.R tunnistas väärte toimepanemist nii nende menetlemisel kohtuvälise

o

menetleja juures, kui ka asja kohtulikul arutamisel ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudus.

Kohus ära kuulanud menetlusaluse isiku selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud

tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et J.R on süüliselt, otsese tahtlusega rikkunud 69 lg liiklusseaduse § 3 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifit § 22 seeritud 4 lg 2 järgi.

3

J.R-i süü on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega.

Liiklusseaduse § 69 lg 3 sätestab ootorsõidukijuhi, tr , et m ammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse § 224 lg 2 Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi kohaselt - juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Liiklusseaduse § 224 eesmärgiks on kaitsta üldist liiklusohutust. Koosseisutüübilt on

tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Joobeseisundi kui tunnuse osas on väätreokoosseis blanketne. Liiklusseaduse § 224 objektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et J.R juhtis 26.07.2019 kell 12:09 Lääne-Virumaal Tapa vallas Tamsalu-Uudekü Uudeküla suunas, mootorsõidukit la teel, liikudes

xxxx reg nr xxxx, iiskune, kelle ühes liitrsi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0,66 mg /l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71 mg/l +- 0,05 mg/l. Seega

juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud vastavalt Liiklusesaduse § 69 lg ja § 33 lg 1 p 2 -le 3 .

J.R-i süüteole on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on

õigesti kvalifitseeritud. J.R pani väärteo Kohus on seisukohal, et

toime otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.R tarvitas alkoholi ta pidi samal päeval, millest oli hästi teadlik, ning peale seda hakkas sõiduautot juhtima, aru saama ja teadma, et ta ei ole kaine.

Kohtu hinnangul on J.R välja kujunenud õiguskorra suhtes püsivalt

hoolimatu käitumismuster. Varasemad väärtegude eest, sealhulgas liikluses toime pandud väärtegude eest määratud arvukad karistused iseloomustavad teda kui mitte õiguskuulekat isikut.

Määratud trahvid on karistusregistri andmetel tasumata, mis annab üheselt tunnistust isiku hoolimatust suhtumis

est temale määratud karistustesse. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. Kuna varem määratud karistused ei

ole suutnud mõjutada J.R õiguskuulekalt käituma ning seetõttu peab kohus

põhjendatuks karistada teda rangemalt kui varasemate väärteokaristuste puhul.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. aristuse mõistmisel K

arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § de 57 ja 58 järgi. - Menetlusaluse isiku käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

4

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides.

Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel silmas pidada ka isikut,

kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks.

Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab juhilt erilist

vastutustunnet ja hoolsust liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda

kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir liikluseeskirju korduvalt

eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ning nendele isikutele mõistetud

karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine.

J.R tunnistas ennast süüdi joobes juhtimises ja liiklusõnnetuse käigus teisele isikule varalise kahju tekistamises, kahetses toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Konkreetse menetlusaluse isiku puhul on , et rahalise põhjendatud asuda seisukohale karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole olnud tulemuslik, kuna ta on

jätkanud süütegude toimepanemist. Seetõttu tuleb pidada õigustatuks

rakendada rangemat

karistust arest – i kuna varasemad leebemad karistused ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt

käituma. Kohtu honnangul on põhjendatud määrata arest misest määrast selle sanktsiooni kesk

väiksemas määras ja mõista menetlusalusele isikule lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmine.

Lisaks mõistetavale karistusele peab kohus põhjendatuks kohaldada J.R-i suhtes liiklussüütegudest hoidumiseks mõjutusvahendina rS § 83 lg 1 sätteid Ka

, mille kohaselt

kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või

määruse tegemise ajal toimepanijale. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist tuleb J.R-i puhul pidada õigustatuks kuna arvestades, et teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes

juhtimise eest. Tema tegevust on alus hinnata süstemaatiliseks ning käesolevalt seega on alust

arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Varasemad leebemad

meetmed, (juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud teda mõjutada uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. J.R-ile sõiduauto kuulub xxxx xxxx , reg nr , VIN-kood xxxx, millist sõiduautot ta kasutas süütegu toime pannes.

Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud vaid juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus. Kohtu hinnangul on see alus olemas, kuna Karistusregistri andmetest nähtuvalt on J.R 2 kehtivat kriminaalkaristust, millest üks on KarS § 424 järgi ning 10 kehtivat

väärteokaristust, millest 6 on Liiklusseaduse rikkumised, sealhulgas mootorsõiduki joobes

5

juhtimine. Määratud rahatrahvid on tasumata. Isikut on karistatud ka varem juhtimisõiguse äravõtmisega.

Liiklussüütegudest hoiduma on võimalik isikut panna eelkõige tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega.

Seega leiab kohus, et lisaks põhi kohaldamisele on J.R-i suhtes - ja lisakaristuse

põhjendatud konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel tahtliku süüteo toimepanemise vahend J.R-ile kuuluv sõiduauto xxxx, reg nr , VIN-kood . xxxx xxxx

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik

28.07.2019 kohtuotsus 4-19-4065 jõustus 02.11.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Rosar referent