3-19-1185/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-1185

Haldusasi

XXXX kaebus Justiitsministeeriumi 21. mai 2019. a

vaideotsuse nr 11-7/157-12 tühistamiseks ning Tartu

Vangla kohustamiseks tagastada raadio

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXXX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja XXXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta

XXXX

määruskaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu

3. juuli 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Jätta XXXX taotlus riigilõivu tasumiseks osamaksetena kolme kuu jooksul rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 kohaselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXX esitas 25. juuni 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

Justiitsministeeriumi 21. mai 2019. a vaideotsuse nr 11-7/157-12 ja palub kohustada Tartu Vanglat

tagastama kaebajale tema isiklik raadio. XXXX leiab, et Tartu Vanglas isiklike raadiote keelamine

julgeolekukaalutlustel on õigusvastane. Kaebuse juurde lisatud taotluses on XXXX palunud end

vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus otsustas 3. juuli 2019. a määrusega jätta rahuldamata XXXX taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Halduskohus tugines otsust tehes XXXX

isikuarve väljavõttele. XXXX isikuarvelt saadud teabe põhjal ei ole menetlusabi andmine

konkreetsel juhul võimalik, kuna menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) ei ületa XXXX kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut. Samas selgitas kohus, millised kaebuse puudused tuleb täiendavalt

kõrvaldada.

3. XXXX täiendas 12. juulil 2019 enda 25. juuni 2019. a kaebust, lisades sellele taotluse Tartu

Vangla direktori 1. aprill 2019. a käskkirja 1-1/71 osaliseks tühistamiseks.

4. XXXX esitas 15. juulil 2019 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 3. juuli 2019. a määrusele,

milles palub halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist. Määruskaebust on XXXX

põhjendanud kinnipeetavate töötasu määra ning kehtestatud kuutasu alammäära erinevusega ning

asjaoluga, et tema isikuarvel olev raha ei pruugi tingimata kuuluda kinnipeetavale endale. XXXX

leiab, et kui tal kulub elektrile nelja kuu jooksul 14 eurot ja vältimatud kulud ühes kuus on 108

eurot, siis matemaatiliselt on ta maksejõuetu. XXXX taotleb määruskaebuses võimalust tasuda

riigilõiv osamaksetena kolme kuu jooksul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Määruskaebemenetluses

ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata XXXX

menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei

anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu

Halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses

esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus lähtus õigesti halduskohtumenetluses

kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse

menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi

tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise

piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul

kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule

menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu

sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku

alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse

täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud

vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75

protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast.

7. Vastuseks XXXX seisukohale, et kinnipeetavatele makstav tasu erineb oluliselt kehtestatud

töötasu alammäärast, leiab ringkonnakohus, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 toodud alus ei sätesta

erisust, mille kohaselt peaks kohus arvesse võtma kinnipeetavatele makstava tasu. Arvestuslikuks

aluseks on kehtiv töötasu alammäär ja kinnipeetava reaalne sissetulek, mis võib koosneda nii

kinnipeetavale makstavast tasust kui ka muudest sissetulekutest.

8. Halduskohus on XXXX maksevõime tuvastanud vanglasisese isikuarve väljavõtte andmete

alusel perioodil 25. veebruarist kuni 24. juunini 2019. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on

halduskohus õigesti võtnud arvesse kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi,

tuvastanud õiges summas kaebaja sissetuleku antud perioodil ja teinud lubatud mahaarvamised:

elektriseadmete kasutamise kulud (4 kuu kohta 14 eurot) ning arvestanud kohtupraktikas

nimetatud vältimatuid kulutusi tuginedes Riigikohtu 12. aprilli 2016. a otsusele nr 3-3-1-35-15

(5% kehtestatud töötasu alammäärast, s.o 27 eurot, nelja kuu kohta 108 eurot). Kaebajal puuduvad

muud HKMS § 112 lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi

andmisel.

9. Seega on halduskohus isikuarve väljavõtte alusel õigesti arvutanud XXXX kahekordseks

keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 569,85 eurot. Kuna määruskaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot

ei ületa XXXX kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa XXXX tulenevalt HKMS § 112

lg 1 p-st 1 menetlusabi anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 puhul on tegemist imperatiivse sättega, mis ei

võimalda kohtul menetlusabi anda, kui sättes toodud kriteeriumid on täidetud.

10. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt HKMS § 205 lg 2 p-le 1 on

määruskaebuse esitaja ülesandeks määruskaebuse põhjenduses ära märkida faktilised ja õiguslikud

väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates

õigusvastane ning sama sätte p 2 kohasel on määruskaebuse esitajal kohustus viidata tõenditele,

millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada. Seega ei ole piisav määruskaebuses toodud viide,

et XXXX isikuarvel olev raha ei pruugi kuuluda temale.

11. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 569,85 eurot on tunduvalt suurem kui

kaebuse esitamisel nõutav riigilõiv 15 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista tasumisele

kuuluva riigilõivu korraga tasumine ebamõistlikult kaebaja õigust pöörduda enda õiguste kaitseks

kohtusse. Eelnevate asjaolude alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse tasuda

riigilõiv osamaksetena kolme kuu jooksul.

12. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 3. juuli 2019. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/