2-18-12541/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärismägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. august 2019

Tsiviilasja number

2-18-12541

Tsiviilasi

T.K. kaebus kohtutäitur R.R. tegevuse peale täiteasjas nr

186/2017/424

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: T.K. (isikukood XXXXXXXXXXX )

Vastustaja: kohtutäitur R.R.

Asjast puudutatud isik (sissenõudja): K.V. (isikukood

XXXXXXXXXXX ), seaduslik esindaja S.V.

RESOLUTSIOON

1. Jätta

T.K.

nõue

moraalse

ja

vaimse

kahju

väljamõistmiseks läbi vaatamata.

2. Rahuldada T.K. määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 2. mai 2019 määrus ning saata

T.K. kaebus kohtutäitur R.R. tegevuse peale täiteasjas nr

186/2017/424 uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse ja rahalise uuruse määrab kindlaks

maakohus asja uuel lahendamisel.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. T.K. (avaldaja/võlgnik) esitas 23. augustil 2018 kohtule kaebuse kohtutäitur R.R. tegevuse

peale täiteasjas nr 186/2017/424.

Avaldaja esitas 23. juunil 2018 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale elatise nõude

täitmisel. Kaebuse kohaselt oleks kohtutäitur pidanud arestitud summast enne elatise

võlgnevust tasuma jooksva elatise. Kohtutäituri tasu suurus oli arvestatud ebaõigesti ning ühe

täitedokumendi alusel alustati erinevad täitemenetlused. Kohtutäitur jättis 6. augusti 2018

otsusega kaebuse rahuldamata (I kd, tl 8–13).

Kaebuse kohaselt ei ole arusaadav, kuidas saab täitur alustada uusi täitemenetlusi sama

täitedokumendi alusel, kui varem alustatud täitemenetlused on lõpetamata. Uute täitemenetluste

alustamine on avaldajale koormav, sest iga uue täitemenetluse alustamisega kaasnevad

kohtutäituri tasud. Täitur ei oleks tohtinud alustada uusi täitemenetlusi sama täitedokumendi

alusel, vaid oleks pidanud uusi nõudeid menetlema sama, juba algatatud täitemenetluse raames.

Kohtutäitur täidab nõudeid ebaselge järjekorra alusel, st arvestab laekunud summa esmalt

võlgnevuste, kohtutäituri tasude ning alles seejärel igakuise elatise katteks. Elatise summa

tuleks üle vaadata. Avaldaja soovib tunnistada kõik täitemenetlused peale K.K. esimest

alustatud täitemenetlust õigustühiseks. Kohtutäitur on tekitanud avaldajale kahju.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäituri tegevus täitemenetluse läbiviimisel on

olnud seaduslik ja põhjendatud. Kohtutäitur on võlgnikule piisavalt selgitanud nõuete täitmise

korda. 2016. a lepiti kokku, et võlgnik tasub tekkinud võlgnevuse kohtutäiturile ja maksab

igakuise jooksva elatise otse sissenõudjale. Vaatamata lubadustele ei tasunud võlgnik jooksvat

igakuist elatist otse sissenõudjale, vaid tekitas taas elatise võlgnevuse alates juulist 2016 kuni

maini 2018. Alates 2017. a saab täitmisele esitada igakuiselt lisandunud võlgnevuse, millele

arvestatakse juurde kohtutäituri tasu võlgnetavalt summalt ja menetluse alustamise tasu.

Võlgnevus vana perioodi eest ei kao ja uue lisandunud võla osas edastab täitur võlgnikule

korduvteateid ehk lisandub võlgnevus ja sellele lisandub ka kohtutäituri tasu. Sissenõudja on

täiturile andnud märku, et plaanib esitada uue täitmisavalduse, millega kaasnevad uued täituri

tasud.

MENETLUS MAA- JA RINGKONNAKOHTUS

3. Tartu Maakohus jättis 14. detsembri 2018 määrusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas

maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 21. veebruari 2019 määrusega kaebuse osaliselt, tühistas

maakohtu 14. detsembri 2018 määruse ja saatis avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale

uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Olukorras, kus kaebus kohtutäituri tegevuse peale on esitatud kohtule, on kohtumenetluse

osalisteks sissenõudja, võlgnik ja kohtutäitur. Kuna maakohus ei ole sissenõudjat menetlusse

kaasanud, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega (tsiviilkohtumenetluse

seadustik (TsMS) § 656 lg 1 p 2 koostoimes TsMS §-ga 659). Samuti ei nähtu asja materjalidest

avaldaja esialgset, s.o 26. juuni 2018, kaebust kohtutäiturile.

Ringkonnakohus selgitas, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 33 lg 4 kohaselt kui

täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded

summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. TMS § 33 lg 4 eesmärgiks

on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13; 29. jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 17).

Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4

sätestatut ja seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse

alustamisel. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel TMS § 217 lg-s 1 sätestatud

korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13).

Põhjendatud ei ole mitme eraldi täiteasja alustamine olukorras, kus täiteasjade aluseks on üks

ja sama dokument, millest tulenevad rahalised nõuded on sisuliselt samad, lisaks kattuvad ka

võlgnik ja sissenõudja. Võlgniku jaoks toob see kaasa menetluse alustamise tasu mitmekordse

maksmise ning võib kaasa tuua ka kohtutäituri põhitasu suurenemise võrreldes olukorraga, kui

nõuete osas avatakse üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse. Kui võlgnik peab tasuma

suuremas summas kohtutäituri tasusid, laekub sissenõudjale vähem raha elatise võlgnevuse

katteks. Asja materjalidest nähtuvalt on sissenõudja esitanud kuus täitmisavaldust ning

kohtutäitur on alustanud kuus täitemenetlust. Maakohtu määrusest nähtuvalt tegi kohtutäitur

toiminguid kolmes täitemenetluses.

Lisaks tuleb kindlaks teha, mitu täitemenetlust avaldaja suhtes toimub. Kui täitemenetlusi on

mitu, on avaldajal õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-

s 4 sätestatut. TMS § 33 lg 4 kohaldamisel on oluline ka sissenõudja seisukoht.

4. Menetlusse kaasatud sissenõudja leidis, et avaldaja soovib lihtsalt täitemenetlusest kõrvale

hoiduda ning teda ei ole ebaõiglaselt koheldud (II kd, tl 29–30).

MAAKOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

5. Tartu Maakohus jättis 2. mai 2019 määrusega rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri

6. augusti 2018 otsuse peale täiteasjas nr 186/2017/424, jättis menetluskulud avaldaja kanda

ning menetlusosaliste menetluskulud avaldajalt välja mõistmata.

Tartu Maakohtu 27. veebruari 2013 otsusega mõisteti avaldajalt välja elatis K.K. kasuks kuni

20. oktoobrini 2014 (tsiviilasi nr 2-12-44192). Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2015 otsusega

mõisteti avaldajalt välja elatis E.K. kasuks (tsiviilasi nr 2-14-60299). Tartu Ringkonnakohtu

11. juuni 2015 otsusega mõisteti avaldajalt välja elatis K.V. i kasuks (tsiviilasi nr 2-14-10256).

Avaldaja ei ole kaebuses märkinud täiteasja numbrit, kuid tema esitatud dokumentidest nähtub,

et ta vaidlustab täituri tegevust K.V. kasuks välja mõistetud elatise otsuse täitmisel (tsiviilasi

nr 2-14-10256). Avaldaja viitab kaebustes ka K.K. ning E.K. , kuid nende täitemenetlustega

seotud dokumente ei ole avaldaja kohtule esitanud. Lisaks ei ole avaldaja esitanud ühtegi

konkreetsemat nõuet seoses nende täitemenetlustega v.a nõue, et kõik täitemenetlused pärast

K.K. esimest täitemenetlust tuleb tunnistada õigustühiseks. Maakohus leidis, et see nõue ei ole

piisavalt selge ega konkreetne, et selles osas mingit seisukohta võtta. Maakohus piirdus K.V.

esitatud avalduste alusel algatatud täitemenetlustega.

Toimiku materjalidest ja kohtutäituri poolt telefoni teel antud täpsustustest nähtub, et K.V.

esindaja avalduste alusel on kohtutäitur algatanud otsuse nr 2-14-10256 täitmiseks avaldaja

suhtes 6 täitemenetlust. Kohtutäituri 31. mai 2018 otsusega ühendati täiteasi nr 186/2017/6

täiteasja nr 186/2017/424 juurde. 6. augusti 2018 otsuse ajaks oli võlgnetavaks summaks 5395

eurot 76 senti, lisandub igakuine elatis. Lõpetamata olid täitemenetlused nr 186/2016/26

võlajäägiga 218 eurot 56 senti ja nr 186/2016/741 võlajäägiga 703 eurot 87 senti. 3. oktoobril

2018 tegi kohtutäitur otsuse ühendada täiteasjad nr 186/2016/26 ja nr 186/2016/741 täiteasjaga

nr 186/2017/424. Seega olid avaldaja kaebuse esitamise ajaks kohtutäituri menetluses täiteasjad

nr 186/2016/26, nr 186/2016/741 ja nr 186/2017/424. Praeguseks on kohtutäituri menetluses

ainult täiteasi nr 186/2017/424.

TMS § 33 lg-st 4 tuleneb, et kui täitedokument sisaldab mitut rahalist nõuet, avatakse nende

osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku

avamist. K.V. elatise nõude sundtäitmiseks on täitur alustanud 6 täitemenetlust, millest 2

lõpetati täitmise tõttu ning ülejäänud 4 on praeguseks liidetud ühte menetlusse.

Sissenõudja ei väida ja asja materjalidest ei nähtu, et sissenõudja oleks taotlenud nõude

sundtäitmiseks mitme täitetoimiku avamist. Seega ei järginud kohtutäitur täiteasjade

alustamisel TMS § 33 lg-s 4 sätestatut, kuid kuna võlgnik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul

selle kohta kaebusi ei esitanud, ei ole tal TMS 217 lg-st 6 tulenevalt õigust enam sellele

rikkumisele tugineda. Avaldaja oleks pidanud iga uue täitemenetluse alustamisel esitama selle

kohta kohtutäiturile kaebuse, avaldaja seda teinud ei ole. Avaldajal oleks olnud õigus taotleda

täiturilt ka täiteasjade ühendamist, avaldaja ei ole ka seda teinud (Riigikohtu 14. juuni 2017

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 14).

Maakohus möönis, et kohtutäitur võib olla erinevaid täitemenetlusi alustades rikkunud

TMS § 33 lg 4 põhimõtet. Samas ei ole kohtule esitatud selget TMS § 217 kohaselt menetletud

kaebust selle kohta, et kohtutäitur erinevad menetlused algatas või selle kohta, et täitur keeldub

menetlusi liitmast. Praeguseks on see viga täitemenetluses ka kõrvaldatud, kohtutäitur on

menetlused liitnud täiteasja nr 186/2017/424.

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse

alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 31 lg 1 kohaselt teeb

kohtutäitur tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib

täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse peale esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul

alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse tegemisest, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud kohtutäiturile kaebusi kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuste peale. Seega on läbimata otsuste vaidlustamise kohtueelne kord.

Elatusraha (elatise) sissenõudmise eest makstavat tasu käsitleb KTS § 37. Kohtul ei ole

võimalik analüüsida erinevate täitemenetluse tasude kooskõla seadusega, kui avaldaja ei ole

ühelegi konkreetsele täituri otsusele viidanud. Kui avaldaja ei ole erinevate täitemenetluste

algatamist vaidlustanud, on formaalselt õige ka erinevate täitemenetluste raames tasu

määramine.

Samas lisandub täiteasjas nr 186/2017/424 igakuise jooksva elatise võlgnevus. Seega muutub

täiteasja võlgnevuse summa pidevalt. Kohtul ei ole võimalik ega ka kohustust omal algatusel

kontrollida, kas avaldaja elatise võlgnevus on arvestatud õigesti. Avaldaja peaks ise pöörduma

kohtutäituri poole sooviga saada arvestus võla kujunemise ja summa kohta. Avaldajal on

võimalik kohtutäituri arvestust vaidlustada ning selleks tuleb esitada kaebus kohtutäiturile.

Avaldaja ei ole pöördunud käesolevas asjas kohtutäituri poole konkreetse etteheitega, et

täiteasjas oleks mõni summa arvestamata, seega ei ole ka kohtul võimalik kaebust summade

osas sisuliselt läbi vaadata.

Kui avaldaja soovib kohtutäiturilt saada teavet tasutud summade kohta, tuleb taotlus sõnastada

võimalikult lühidalt, selgelt ja täpselt. Kui kohtutäitur hoolimata avaldaja taotlusest talle tasutud

summade arvestust ei esita, on avaldajal võimalik pöörduda kohtu poole kaebusega täituri

tegevuse peale. Täitemenetluses esitatud kaebusega ei saa vaidlustada kohtuotsusega välja

mõistetud elatise suurust.

Kui avaldaja leiab, et kohtutäitur on tekitanud oma tegevusega talle kahju, on tal võimalik

esitada hagiavaldus kohtusse. Käesolevas menetluses maakohus kahju hüvitamise nõudeid ei

lahenda, see ei ole osa kaebusest täituri tegevusele.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu

määrust täies ulatuses.

Avaldajale jääb selgusetuks, kuidas saab täitur alustada sama täitedokumendi alusel uue

täitemenetluse enne, kui eelnev on lõpetamata. Seaduses on kehtestatud kohustuste täitmise

järjekord, s.o esmajärjekorras tuleb täita jooksva elatise kohustus ja alles seejärel võlgnevus.

Kohtutäitur kannab aga laekunud raha esmalt võlgnevuse katteks ja alles siis jooksva elatise

katteks. Kuivõrd avaldajal puuduvad rahalised vahendid nii võlgnevuse, kui ka jooksva elatise

tasumiseks, siis jääbki avaldaja jooksva elatise osas võlgnikuks ning kohtutäitur alustab uusi

täitemenetlusi nõudes sisse täituri tasusid. Avaldaja palub mõista kohtutäiturilt välja moraalse

ja vaimse kahju hüvitise 15 000 eurot.

SISSENÕUDJA SEISUKOHT

7. Sissenõudja vastuse kohaselt ei ole avaldaja kaebust võimalik sisuliselt lahendada. Kaebusest

ei selgu, millal ja millises ulatuses on kohtutäitur avaldajalt ülekohtuselt raha nõudnud.

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT

8. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Vastuse kohaselt on avaldaja vastu algatatud täitemenetlused ühendatud ühte menetlusse

täiteasjas nr 186/2017/424. Sissenõudja on esitanud avaldusi poole aastaste perioodide kohta,

s.t sissenõudja on püüdnud vältida uue tekkinud võlgnetava perioodi kohta avalduste esitamist

kohtutäiturile, kuivõrd sellega kaasnevad täitmiskulud. Avaldaja on korduvalt lubanud täita

jooksva elatise kohustuse otse sissnõudjale, kuid pole kordagi seda lubadust täitnud. Kuna

avaldaja on iseenda tööandja, siis kinnipidamisi tema töötasust ei teostata vastavalt seadusele.

Arusaamatud on avaldaja väited, et kohtutäitur võtab raha avaldaja pangakontolt. Avaldaja

pangakontole ei laeku raha juba aastaid, avaldaja arveldab läbi ettevõtte pangakonto.

Kohtutäitur on edastanud kohtule selgituse elatise võlgnevuse kujunemise kohta.

Arusaamatu on avaldaja väide uute täitemenetluste algatamisest. Sissenõudja ei pea ootama

eelneva perioodi eest võlgnevuse tasumise lõpetamist, vaid uue võla lisandumisel jätkub

täitemenetlus sama kohtuotsuse alusel. Kohtutäitur teavitab võlgnikku uue võlgnevuse

lisandumisest, mitte uue täitemenetluse algatamisest. KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri

ametitoiming tasuline.

Täitedokumendist tulenevalt peab avaldaja tasuma elatist 2019. aastal 270 eurot kuus. Reaalselt

laekub aga vaid 200 eurot, seega lisandub igakuiselt võlgnevus 70 eurot. Kui avaldaja leiab, et

kohtutäitur on talle tekitanud kahju, siis on avaldajal võimalik pöörduda kohtusse hagiga

kohtutäituri vastu.

Kui avaldaja leiab, et täiteasja alustamisel on rikutud TMS § 33 lg-t 4 ning tema vastu suunatud

nõuet tulnuks täita juba varem alustatud täiteasja raames, tuleb tal taotleda kohtutäiturilt

täiteasjade ühendamist. Kui kohtutäitur keeldub täiteasjade ühendamisest, saab avaldaja

vaidlustada kohtutäituri otsustuse TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. Alles sellise kaebuse

kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale saab avaldaja esitada kaebuse kohtule TMS § 218 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, maakohtu määrus tuleb

materiaalõiguse väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

tühistada. Avaldaja kaebus tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 659, § 667

lg 2).

Ringkonnakohus jätab avaldaja nõude moraalse ja vaimse kahju väljamõistmiseks läbi

vaatamata. Kahju hüvitise nõude tuleb esitada kohtule hagimenetluse korras, s.t tuleb esitada

põhjendatud ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav hagiavaldus, sh tasuda

riigilõiv (TsMS § 363, RLS § 59 lg 1). Määruskaebus tuleb nimetatud osas jätta läbi vaatamata.

10. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetlusdokumendid on äärmiselt ebaselged ning

raskesti mõistetavad. Avaldaja dokumentides puuduvad viited konkreetsetele täitemenetlustele,

asja lahendamiseks olulised asjaolud on kirjeldatud ebaselgelt. Avaldaja peamised etteheited

kohtutäiturile 23. juuni 2018 kaebuses olid asjaolu, et täitur on algatanud ühe ja sama

täitedokumendi alusel mitu täitemenetlust ning et kohtutäitur on ebaõigesti arvestanud

avaldajalt laekunud raha erinevate nõuete katteks (s.o jooksev elatis, elatise võlgnevus,

kohtutäituri tasud ja kulud).

TMS § 33 lg 4 kohaselt kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks

täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist.

Maakohus möönis vaidlustatud määruses, et kohtutäitur võib olla erinevaid täitemenetlusi

alustades rikkunud TMS § 33 lg 4 põhimõtet. Pooled ei vaidle, et kohtutäitur on alustanud

kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-10256 täitmiseks avaldaja suhtes 6 täitemenetlust. Maakohus

leidis, et kuivõrd avaldaja ei esitanud kaebusi kohtutäituri poolt TMS § 33 lg 4 rikkumise kohta,

ei ole tal TMS 217 lg-st 6 tulenevalt õigust enam sellele rikkumisele tugineda. Avaldaja oleks

pidanud iga uue täitemenetluse alustamisel esitama selle kohta kohtutäiturile kaebuse, avaldaja

seda teinud ei ole. Avaldajal oleks olnud õigus taotleda täiturilt ka täiteasjade ühendamist,

avaldaja ei ole ka seda teinud (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17,

p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus aga põhjendamatult tähelepanuta Riigikohtu

14. juuni 2017 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p-s 13 väljendatud seisukoha, et

täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4

sätestatut, seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse

alustamisel. Seega kui kohtutäitur on (uue) täiteasja alustamisel TMS § 33 lg-t 4 rikkunud, on

täitemenetluse osalisel õigus tugineda sellele ka hilisema menetluse käigus ning nõuda täiturilt

rikkumise kõrvaldamist. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel TMS § 217 lg-s 1

sätestatud korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust. Nimetatule on maakohtu

tähelepanu juhtinud ka ringkonnakohus antud asjas 21. veebruaril 2019 tehtud määruses.

11. Avaldaja kaebusest võib välja lugeda, et avaldaja ei ole nõus kohtutäituri tasude

väljamõistmisega, mis kaasnesid uute täitemenetluste alustamisega.

Kuivõrd avaldaja kui võlgniku kohustus maksta täituri tasu ja täitekulusid määratakse kindlaks

kohtutäituri otsusega kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta (TMS § 2 lg 1 p 16), tuleb avaldajal

kohtutäituri tasu maksma kohustatud isikuna tasuga mittenõustumisel vaidlustada kohtutäituri

tasu väljamõistmise otsus TMS-is kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Selline

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustamise kord tuleneb otseselt KTS §-st 52. Seega

võis avaldaja kohtutäituri tasu ja muude täitekulude väljamõistmise otsuse KTS § 52 ja

TMS § 217 lg 1 järgi vaidlustada kohtutäiturile kaebuse esitamisega kümne päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17,

p 15; 28. septembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 24; 16. septembri 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p-d 21 ja 22).

Avaldaja on 23. juuni 2018 kaebuses kohtutäiturile küll märkinud, et on täiturile varasemalt

kaebusi esitanud, samas ei ole käesolevas asjas tuvastatud, et täitemenetlustes tehtud

kohtutäituri otsuseid tasu ja täitekulude kohta oleks avaldaja ülalnimetatud korras vaidlustatud.

TMS § 217 lg 2 järgi saaks kohtutäitur kaebuse esitamise tähtaja TsMS §-des 67 ja 68

sätestatud korras ennistada, kuid avaldaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud ning TsMS § 67

lg-s 2 sätestatud tähtaeg tähtaja ennistamise taotlemiseks oleks praeguseks tõenäoliselt ka

lõppenud. Seetõttu ei saa avaldaja juba lõpetatud täiteasjades seni tehtud täituritasu otsuseid

enam vaidlustada (TMS § 217 lg 6). Võimalike järgnevate tasuotsuste vaidlustamisel on

avaldajal siiski võimalik tugineda TMS § 33 lg 4 rikkumisele täiteasjade alustamisel

(Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 15).

12. Vastuseks avaldaja väitele kohustuse täitmise järjekorra kohta märgib ringkonnakohus

järgmist. TMS § 65 lg 4 kohaselt asub lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus

sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool. Lapse elatisnõude alusel

tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb TMS § 65 lg-st 4, et lapse elatisnõue rahuldatakse

täitemenetluses üldjuhul eelisjärjekorras. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel

kontrollida ka seda, mis alusel on kohtutäitur võlgniku tasutud summa osaliselt arvestanud

täituri tasudeks olukorras, kus lapse elatisnõue on jäänud täitmata ning kohtutäitur on rikkunud

TMS § 33 lg-t 4.

13. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis

(TsMS § 173 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke