2-18-128821/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2019 Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-128821

Tsiviilasi

B G OÜ hagi S L OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 152 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B G OÜ (registrikood xxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat R T

Kostja S L OÜ (registrikood xxxx), seaduslik

esindaja K S

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista S L OÜ-lt B G OÜ kasuks põhivõlgnevus 576 eurot.

3. Välja mõista S L OÜ-lt B G OÜ kasuks alates 22. oktoober 2018 kuni 13. august

2019 viivis 0,5% päevas, so 852,48 eurot ja alates 14. august 2019 viivis 0,5%

päevas põhinõudelt (576 eurot) kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku

mitte suuremas summas kui 576 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud S L OÜ kanda.

5. Välja mõista S L OÜ-lt B G OÜ kasuks menetluskulud 935 eurot.

6. Kohustada S L OÜ-d tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (935

eurot) käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja rahvusvahelise kaubaveolepingu, mille

kohaselt kohustus hageja vedama kostja poolt määratud kauba Poolast Eestisse. Pooled

leppisid kokku tasu suuruses 576 eurot. Pooltel kokkulepe peale- ja mahalaadimisaja osas

puudus. Hageja vedas kauba xxxx xxxx, võttes kauba 30. ja 31. juulil 2018 peale ning

laadides selle ettenähtud kohas 3. ja 6. augustil 2018 maha. Hageja väljastas kostjale arve

summas 576 eurot, mille kostja jättis õigeaegselt tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlgnevus 576 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates 22.10.2018 kuni otsuse

tegemiseni 0,5% tasumata summalt päevas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis

lepingulises viivisemääras, s.o protsendina 0,5% päevas, põhinõudelt summas 576 eurot kuni

põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 576 eurot.

2. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja leiab, et kostja kahjunõude kujunemine on

tõendamata, kahju tekkimine tõendamata ning isegi kui viivitus oleks olnud, tulenes see

lähtestajast, sest kaup ei olnud õigel ajal laadimiseks valmis. Viivis määras 0,5% päevas on

kokkuleppeline viivis ning antud juhul kohaldub see majandustegevuses osalevate juriidiliste

isikute vahelisele suhtele.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Pooltel oli sõlmitud veoleping kokkuleppega peale- ja mahalaadimisaja osas. Kaup tuli

peale laadida 27. juulil 2018 ning maha laadida hiljemalt 31. juuli 2018 hommikul. Kaup

jõudis xxxx 3. ja 6. augustil 2018 ehk hilinemisega. Kostja nõudis hagejalt hüvitist tulenevalt

viivitamisega tekkinud kahjust summas 100 eurot ning leiab, et peab teenuse eest maksma

380 eurot, millele lisandub käibemaks, so 456 eurot. Kostja vaidleb vastu viivisenõudele

põhjusel, et hageja ei ole korrektset arvet esitanud ning viivisemäär 0,5% päevas on

seadusevastane.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

6. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud veolepingust tulenevalt osutatud teenuse eest

arve nr 183078 tasumist summas 576 eurot. Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt, so

summas 456 eurot. Vaidlus lepingu kehtivuse osas puudub. Samuti pooled ei vaidle kokku

lepitud tasu suuruse 576 euro üle. Samuti puudub vaidlus selles, et veos on üle antud.

7. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja

(veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale), saaja aga kohustub tasuma

vedajale tasu (VÕS § 774 lg 1). Käesoleval juhul on kauba vastuvõtmise ja üleandmiseks

ettenähtud kohad eri riikides. Kui kauba peale- ja mahalaadimise kohad asuvad erinevates

riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni liige, tuleb veolepingule kohaldada

Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR konventsiooni) sätteid (CMR

konventsioon artikkel 1(1)). Poolte vahel sõlmitud leping vastab veolepingu tunnustele ning

esitatud asjaolude järgi kohaldub lepingule CMR konventsioon. Ulatuses, milles

vaidlusküsimusi ei reguleeri CMR, kohaldub Eesti siseriiklik õigus. Seega kuulub

kohaldamisele nii Eesti seadusandlus, kui ka CMR konventsioon. Vedaja tasunõuet saatja

(veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR

art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis)

märgitud maksete tasumist. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale

veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. Kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega

viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.

8. Veolepingu sõlmimise ja lepingutingimuste tõendiks on saatedokument (CMR

konventsioon art 9(1)). Saatedokumendist peab nähtuma peale- ja mahalaadmisaeg (CMR

konventsioon art 6(1)(d) ja (2)). Kostja väidab, et poolte vahel oli kokkulepe peale- ja

mahalaadimisaja osas. Seega pidi kostja esmalt tõendama, et vastavasisuline kokkulepe

eksisteeris. Kohus täitis 10. mai 2019 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas pooltele

vaidlusele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (vt digidoimik, dokument nr 10). Kui

kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või tähtaja puudumise korral veo tegelik

kestus ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis

loetakse kaup kohaletoimetatuks viivitusega (CMR konventsioon art 19). Poolte vahel puudub

vaidlus kauba peale- ja mahalaadimise aja osas. Seega on tõendamist leidnud, et hageja laadis

kauba ettenähtud kohas 3. ja 6. augustil 2018 maha.

9. Kohus leiab, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud poolte vahel sõlmitud

kokkulepet peale- ja mahalaadimisaja osas. Kohtule esitatud transporditellimusest ei nähtu, et

poolte vahel on kokkulepe kauba peale- ja mahalaadimise aja osas (vt digitoimik hagiavalduse

lisa nr 1). Samuti ei esitanud pooled kohtule selgitusi milline on mõistlik tavapärane kauba

veoaeg. Seega ei ole ka tõendamist leidnud, et hageja on sattunud mahalaadimisega viivitusse,

kuna kauba kestus ületas aja, mis oli mõistlikult vajalik hoolsal vedajal kauba kohale

toimetamiseks.

10. Kostja vaidles hagile vastu osaliselt tulenevalt väidetavast kahju hüvitamise nõudest.

Viivitamisest tulenev hüvitise nõue tuleb teisele poolele esitada 21 päeva jooksul kauba

üleandmisest (CMR konventsioon art 30(3)). Kui nõude esitaja tõendab, et viivitus on

tekitanud kahju, siis on vedaja kohustatud hüvitama kahju summas, mis ei ületa veotasu

(CMR konventsiooni art 23(5)). Kohus selgitas 10. mai 2019 määrusega kostjale, et kohtu

hinnangul võib vastastikuse nõude olemasolust tulenevalt nõutud arve vähendamise

kvalifitseerida õiguslikult mh kohustuse täitmisest ajutiselt keeldumiseks VÕS § 111

tähenduses, hinna alandamiseks VÕS § 112 tähenduses või vastastikuste nõuete

tasaarvestamiseks VÕS § 197 tähenduses. Kohus selgitas, et kostjal tuleb selgitada,

missugusel alusel ning eesmärgil nõudis kostja hagejalt arve vähendamist ning nimetatud

õiguse eelduste täitmist põhjendada ning tõendada ning kui kostja soovib, et tema nõue

vaadataks läbi käesolevas tsiviilasjas eraldi nõudena on kostjal võimalik esitada vastuhagi

TsMS § 373 lg 1 p 2 järgi. Kostja oma väiteid tõendanud ei ole ning ei ole esitanud kohtule ka

tasaarvestusavaldust või vastuhagi.

11. Seega täitis hageja kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused ning kaup on saajale

üle antud. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 1). Kostjal

on poolte vahel sõlmitud lepingust tulenev tasu maksmise kohustus, mida kostja on arve

tasumata jätmisega rikkunud. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista osutatud teenuse eest põhivõlgnevus 576 eurot.

12. Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivisenõude alates

22.10.2018 kuni kohtuotsuse tegemise seisuga. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

viivis põhivõlalt 576 eurot alates kohtuotsuse tegemisest lepingulises viivisemääras, s.o

protsendina 0,5% päevas põhinõudelt summas 576 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid

viivised kokku mitte suuremas summas kui 576 eurot.

13. RKTKo nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet

veotasumaksmisega viivitamise korral. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja

nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

14. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue kuulub rahuldamisele. Hageja on

palunud kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

Kostja esitas vastuväited viivisemäära suurusele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Seega ei ole pooltel keelatud kokku

leppida seadusjärgsest kõrgemas viivisemääras. Hageja tugineb viivisenõudes poolte vahel

sõlmitud krediidilepingule, mida kostja peab kehtivaks üksnes maksetähtaja osas. Kostja ei

selgitanud kohtule, missugusel alusel on pooltevaheline leping kehtiv küll maksetähtaja osas,

kuid mitte viivisemäära osas.

15. Kohtule esitatud järelmaksulepingust nähtuvalt leppisid pooled omavahelised

arveldamistingimused kokku 27.03.2014 sõlmitud järelmaksulepingus (vt digitoimik

hagiavalduse lisa nr 4). Järelmaksulepinguga leppisid pooled kokku, et lepingu kehtivuse ajal

hageja poolt osutatavatele teenustele on kostjale antavaks krediidilimiidiks 1 600 eurot,

maksetähtajaks 30 päeva ning viivise määraks 0,5% päevas. 21.09.2018 väljastatud arve

kohaselt oli selle tasumise tähtajaks 21.10.2018 (vt digitoimik hagiavalduse lisa nr 3). Pooled

on järelmaksulepingu sõlminud majandustegevuses. Kuigi kokkulepitud viivisemäär 0,5 %

päevas on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski

selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks.

16. Kostja arvet tähtajaks ei tasunud ning hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks

22.10.2018. Viivise summaks kalendripäevas 576 euro suuruse põhinõude korral on 2,88

eurot. Käesoleva aja seisuga on kostja arve tasumisega viivituses 296 kalendripäeva ning

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates 22.10.2018

kuni 13.08.2019 852,48 eurot (296 päeva x 2,88 eurot). Seega tuleb kostjalt hagejale välja

mõista sissenõutavaks muutunud viivis 852,48 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista viivis põhivõlalt (576 eurot) alates 14.08.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni 0,5% päevas põhinõudelt summas 576 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid

viivised kokku mitte suuremas summas kui 576 eurot.

17. Poolte poolt esitatud väited ja tõendid, mis ei leidnud käesolevas otsuses kajastamist, ei

oma vaidluse lahendamisel tähtsust.

18. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 576 eurot, seisuga 13.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 852,48 eurot

ja alates 14.08.2019 kuni põhinõude (576 eurot) täitmiseni viivise 0,5% päevas tasumata

jäänud summalt. Väljamõistetava viivise kogusumma ei tohi ületada põhivõla summat 576

eurot.

MENETLUSKULUD

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

20. Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jättis kohus kostja kanda, mistõttu tuleb kindlaks

määrata üksnes hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud

hõlmavad riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulusid 735 eurot. Hagejale osutati õigusabi

tunnihinnaga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks ning kokku 5 tundi ja 15 minutit.

Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid:

1)

Hagiavalduse koostamine – 2h 50 min

2)

Kostja vastuse läbitöötamine – 30 min

3)

Kliendi poolt edastatud täiendavate tõendite läbitöötamine ja arvamuse koostamine

kostja vastuse osas – 1h 40 min

4)

Kostja 23.07.2019 menetlusdokumendi läbitöötamine – 15 min

21. Kohus peab hagejale osutatud õigusabitoiminguid vajalikuks ja põhjendatuks.

Hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud. Samuti on kostja vastuse

läbitöötamine ja arvamuse koostamine põhjendatud kulu, kuna kohus küsis kostja vastusele

hageja seisukohta. Seega on hageja esitanud menetlusdokumente lähtuvalt kohtu nõuetest ja

menetluslikust vajadusest, välditud on menetluslikult ebavajalike dokumentide koostamist

ning dokumendid on asjakohased ega sisalda ebavajalikku või korduseid. Samuti leiab kohus,

et esindaja tööaeg vastab õigusabi toimingute sisule.

22. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 140 eurot tunnis (km-ta) on kooskõlas

käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi

tunnitasu määraga. Kuna hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuga, ei

lisandu hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludele käibemaksu.

23. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 935 eurot,

millest 200 eurot on tasutud riigilõiv ja 735 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb

hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 935 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja

hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

24. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik