2-19-9313/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 14. august 2019.a., Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9313 Tsiviilasi Intrum Debt Finance AG hagi Aigi Laksi (LAKS) vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 8208,20 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Intrum Debt Finance Ag, CH-100.023.266, aadress Industriestrasse 13c, Zug, 6300 Šveits Hageja esindaja: Dagne Niit, Intrum Estonia AS, aadress Rotermanni 8, 10111 Tallinn E-post: dagne.niit@intrum.com Kostja: Aigi Laks, isikukood XXX, elukoht XXX Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Intrum Debt Finance AG hagi Aigi Laksi vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Aigi Laksilt (Laks) Intrum Debt Finance Ag kasuks 7253 (seitse tuhat kakssada viiskümmend kolm) eurot 57 senti COOP Finants AS ja kostja vahel XX.XX.XXXX.a. sõlmitud sihtlaenulepingust nr XXX, XX.XX.XXXX.a. sõlmitud sihtlaenulepingust nr XXX, XX.XX.XXXX.a. sõlmitud laenulepingust nr XXX ja XX.XX.XXXX.a. sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas põhivõlgnevused kokku 6247,31 eurot, viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 14.08.2019.a. (kaasa arvatud) 806,26 eurot

ja sissenõudmiskulu 200 eurot.

2 (4) 3. Välja mõista Aigi Laksilt Intrum Debt Finance Ag kasuks alates 15.08.2019.a. viivis alljärgnevalt: - sihtlaenulepingu nr XXX tasumata põhivõlgnevuselt 1745,91 eurot 0,066 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; - sihtlaenulepingu nr XXX tasumata põhivõlgnevuselt 2153,07 eurot 0,066 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; - sihtlaenulepingu nr XXX tasumata põhivõlgnevuselt 905,57 eurot 0,030 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; - sihtlaenulepingust nr XXX tasumata põhivõlgnevuselt 893,96 eurot 0,030 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata kindlaks Aigi Laksi poolt Intrum Debt Finance AG-le hüvitatavate menetluskulude suurus 500 (viissada) eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3 (4) Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtuotsuse põhjendused

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud e-toimiku süsteemi kaudu 01.07.2019. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile ei vasta.

TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on XX.XX.XXXX.a. (sihtlaenuleping nr XXX), XX.XX.XXXX.a. (sihtlaenuleping nr XXX), XX.XX.XXXX.a. (laenuleping nr XXX) ja XX.XX.XXXX.a. (laenuleping nr XXX) sõlmitud laenulepingud AS-ga Krediidipank ja COOP Finants AS-ga.

Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

4 (4) Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepingute XXX ja XXX alusel tasumata põhivõlgnevuselt 24 % aastas (0,066 % päevas) ning lepingute XXX ja XXX alusel tasumata põhivõlgnevuselt 10,90 % aastas (0,030 % päevas) ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 18.06.2019 summas 628,99 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 177,27 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 7253,57 eurot (1918,49+2362,68+991,71+974,43+200+628,99+177,27).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu, summas 500 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 500 eurot.

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik