3-19-371/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-19-371

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-371 Määruse kuupäev ja koht 14.august 2019 Kohtunik Ülle Polluks

Kohtuasi Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla 29.01.2019.a. käskkirja nr. 6-4/284-2 peale. Resolutsioon

Lõpetada menetlus haldusasjas 3-19-371

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Vjatšeslav Kogut (ik 38108070285) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 29.01.2019.a. käskkirja nr. 6-4/284-2 julgeolekuabinõude pikendamise peale. 20.02.2019 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

2. Kaebaja esitas tühistamisnõude ja taotles kohtult kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega.

3. Kaebaja on 20.05.2019 Viru Vanglast vabanenud ning ta ei ole avaldanud oma viibimiskoha aadressi. Kaebaja elukoht on alates 28.03.2014 registreeritud Mustamäe linnaosa täpsusega. Rahvastikuregistri andmetel elas Vjatšeslav Kogut kuni 27.03.2014 aadressil Mustamäe tee 147-107. Kinnistusraamatu andmetel on nimetatud aadressiga kinnisasja omanik kaebaja ema Jelena Ostrat.

4. See tähendab, et Viru Vangla 29.01.2019.a. käskkirja nr. 6-4/284-2 julgeolekuabinõude pikendamise peale ei avalda talle enam mõju. Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri täielikult ammendunud ja tühistamiskaebus on muutunud ainetuks. Teisisõnu on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika järgi tuleb sellisel juhul lähtuda analoogiast halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34). HKMS § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

3-19-371

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“ HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

5. Kohus ei pea võimalikuks praeguse asja menetluse jätkamist, st tuvastamiskaebusele üleminemist, sest tuvastamiskaebus ei oleks ühelgi juhul lubatav.

6. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva HKMS § 45 lõike 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega ei saaks kaebaja esitada tuvastamiskaebust hilisema kahjunõude ettevalmistamiseks.

7. Samuti ei ole tuvastamiskaebusele üleminek lubatud preventiivsel eesmärgil. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa vastustaja enam oma tegevusega kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatuga sarnasel viisil puudutada. Seetõttu ei oleks tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-24-10, punkt 20 ja 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, punkt 11).

8. Eeltoodust lähtudes tuleb praeguse asja menetlus Viru Vangla 29.01.2019.a. käskkirja nr. 6-4/284-2 tühistamise nõude osas lõpetada.

9. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja enam esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2, § 155 lõige 6). See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada Viru Vangla 29.01.2019.a. käskkirja nr. 6-4/284-2 tühistamise nõuet. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks sel põhjusel läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/