2-18-2091/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-2091

KOHTUMÄÄRUS

Tsiviilasja number 2-18-2091 Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2019, Tallinn Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Gerli Alavere Tsiviilasi A-V T hagi solidaarselt Swedbank P&C Insurance AS-i ja AUTODISAINI osaühingu vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A-V T (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja I: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248), lepinguline esindaja Külli Reinfeld Kostja II: AUTODISAINI osaühing (registrikood 10823748), seaduslik esindaja juhatuse liige K K Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 Kostja I, Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) ja kostja II, AUTODISAINI osaühing (registrikood 10823748) tasuvad hagejale, A-V T (isikukood xxxx) kompromissi summana kokku 1440 eurot 5 tööpäeva jooksul kompromissi allkirjastamisest selliselt, et kostja I tasub kompromissi summast hagejale 1040 eurot ja kostja II 400 eurot. 1.2 Kostjad I ja II tasuvad käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud maksed hageja arvelduskontole nr xxxx, selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-18-2091“. 1.3 Hageja kinnitab, et kui kostja I ning kostja II on maksetähtpäeva järgides tasunud hagejale täies ulatuses käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud kompromissi summa (s.o kokku 1440 eurot), puuduvad hagejal kostjate vastu mistahes täiendavad nõuded. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. 4. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot A-V T arvelduskontole nr xxxx selgitusega „riigilõivu tagastamine, tsiviilasi nr 2-18-2091”. Edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-18-2091 Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK 1. Hageja esitas 08.02.2018 kohtule hagiavalduse solidaarselt kostjate vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 28.01.2017 liiklusõnnetus, mille käigus sai kannatada hageja sõiduk, mis oli õnnetuse ajal kaetud oranži kilega. Hageja esitas kostja I soovil oma sõiduki kostjale II hindamiseks. 05.04.2017 viis hageja oma sõiduki kostja II juurde kiletamiseks, kuid pärast toode teostamist hakkasid sõidukile peale kantud kile servad lahti tulema. Hageja ei saanud kostjaga II kokkuleppele ebakvaliteetse töö kõrvaldamises, kuna kostja II keeldus seda tegemast, teatades, et hageja saab pöörduda kostja I poole. Kostja I arvates olid nende kohustus hageja ees täidetud. 2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja I leiab, et hageja etteheitel kostja II suhtes ei ole pädevad, kuna hageja oli teadlik probleemidest, mis võivad kiletamisega esineda. Kostja I leidis täiendavalt, et on kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hagejale hüvitanud. Kostja II tõi esile, et kostjale I tehtud pakkumises märgiti ära, et vana kile eemaldamisel võivad tekkida värvija lakikahjustused ning nende eest kostja II vastutust ei kanna, kuna kostja II ei tea, mis kile all tegelikult on. Kostja II on seisukohal, et hoolimata auto väga kehvast aluspinnast sai see kleebitud ilma vigadeta ning paremini kui seda oli tehtud eelnevalt. 3. Pooled esitasid 12.08.2019. a Harju Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissi ülaltoodud resolutsioonis märgitud tingimustel. Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Hageja palus tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Tsiviilasi nr 2-18-2091 Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse. 6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise õiguse kolme päevani. 7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 8. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hagiavalduse eest tasus hageja riigilõivu 250 eurot. Tagastamisele kuulub sellest pool ehk 125 eurot, mis tuleb kanda hageja arvelduskontole nr xxxx selgitusega „riigilõivu tagastamine, tsiviilasi nr 2-18-2091”.

(allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik