2-19-5325/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-5325

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

13. august 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5325 Tsiviilasi Luminor Liising AS hagi solidaarselt NCB Baltic OÜ, J A vastu võlgnevuse, viivise nõudes Tsiviilasja hind 7000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Luminor Liising AS (end. Nordea Finance Estonia AS, registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45, 101445 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Dagne Niit, e-post: Dagne.niit@intrum.com; Kostja 1: NCB Baltic OÜ (registrikood 12413115, asukoht Endla 51-69, 10616 Tallinn); Kostja 2: J A (isikukood xxxx, elukoht xxxx). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista solidaarselt kostjatelt NCB Baltic OÜ ja J A hageja Luminor Liising AS-i kasuks põhivõlgnevuse summas 4952,73 eurot.

3. Välja mõista solidaarselt kostjatelt NCB Baltic OÜ ja J A hageja Luminor Liising AS-i kasuks viivis määras 0,25% päevas arvestatuna 4190,29 eurolt alates 06.04.2019.a. kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 1972,27 EUR.

4. Välja mõista kostjalt 1 NCB Baltic OÜ hageja Luminor Liising AS-i kasuks sissenõudekulu

40 eurot ja välja mõista kostjalt 2 J A hageja Luminor Liising AS-i kasuks sissenõudekulu

35 eurot.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-19-5325

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta Luminor Liising AS ja NCB Baltic OÜ, J A menetluskulud solidaarselt NCB Baltic OÜ ja J A kanda.

2. Välja mõista solidaarselt kostjatelt NCB Baltic OÜ ja J A hageja Luminor Liising AS-i kasuks menetluskulud 630 eurot, millest 450 eurot riigilõiv ja 180 eurot õigusabikulud.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb NCB Baltic OÜ-l ja J A’il tasuda Luminor Liising AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue Luminor Liising AS (hageja) ja NCB Baltic OÜ (kostja 1) sõlmisid 29.04.2016.a. liisingulepingu nr. 201610223 (Liisinguleping). Liisingulepingu alusel andis hageja kostja 1 valdusesse ja kasutusse xxxx, tehasetähis: xxxx, väljalaskeaasta 2014 (vara/sõiduk). Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja 1 huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ning kasutusse. Kostja 1 peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja J A (kostja 2) käenduslepingu nr 201610223, mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja 2 vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis 2 kokkulepitule 6930 eurot. Kuivõrd kostja 1 jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 22.02.2018.a. liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata arved kogusummas 1239,39 EUR.

2-19-5325

Hageja on liisingulepingu ülesütlemisega kandnud kulutusi kogusummas 1235,13 EUR: vara tagastusteenuse kulu 191,75 EUR; kindlustuse kulu 19,34 EUR; müügiteenuse kulu 295,84 EUR; vara müügiga seotud kulud kogusummas 728,20 EUR. Liisingulepingu ülesütlemise järgselt on vara müügist laekunud 5916,67 eurot, millest hageja kattis ära enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud arvete järgi olnud nõuded summas 1239,39 eurot, kindlustuse nõude 19,34 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude nõude summas 1215,79 eurot (sh tagastusteenuse kulu, müügiteenuse kulu ja müügiga seotud kulu) ning 4292,67 euro ulatuses liisingueseme jääkmaksumuse, siis hagejal on kostja vastu nõue summas 850,52 eurot.

Luminor Liising AS ja NCB Baltic OÜ sõlmisid 31.08.2015.a. liisingulepingu nr. 201515366. Liisingulepingu alusel andis hageja kostja 1 valdusesse ja kasutusse xxxx, tehasetähis: xxxx, väljalaskeaasta 2013. Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja

1 huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ning kasutusse. Kostja 1 peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja J A käenduslepingu nr 201515366, mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja 2 vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis

2 kokkulepitule 33 480 eurot. Kuivõrd kostja 1 jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 22.02.2018.a. liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata arved kogusummas 1752,62 EUR. Hageja on liisingulepingu ülesütlemisega kandnud kulutusi kogusummas 1441,95 EUR: vara tagastusteenuse kulu 191,75 EUR; müügiteenuse kulu 708,34 EUR; vara müügiga seotud kulud kogusummas 541,86 EUR. Liisingulepingu ülesütlemise järgselt on vara müügist laekunud 14 166,67 eurot, millest hageja kattis ära enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud arvete järgi olnud nõuded summas 1752,62 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude nõude summas 1441,95 eurot ning 15 074,31 euro (käibemaksuta) ulatuses liisingueseme jääkmaksumuse, siis hagejal on kostja vastu nõue summas 4102,21 eurot.

Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus summas 4952,73 eurot; viivis määras 0,25% päevas arvestatuna 4190,29 eurolt alates 06.04.2019.a. kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 1972,27 EUR; kostjalt 1 hageja kasuks sissenõudekulu 40 eurot; kostjalt 2 hageja kasuks sissenõudekulu 35 eurot; jätta kõik menetluskulud (sealhulgas riigilõiv summas 450 eurot ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 180 eurot) solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

2-19-5325

TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena (lg 4). Hageja on palunud kostjatelt menetluskuludena solidaarselt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas 450 eurot ja õigusabikulud summas 180 eurot.

Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskulusid riigilõivule summas 450 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 180 eurot.

Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 630 eurot (450+180). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (630 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik