4-19-1330/37 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 13. august 2019 Kohtuasja number 4-19-1330 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Kohtuasi Väärteoasi E.M (isikukood XXX) süüdistuses liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 239 lg 1 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. aprilli 2019. a otsus Apellatsiooni esitaja E.M kaitsja Marko Tiirik Teised apellatsioonimenetluse pooled Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Meelis Kaev Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 29. aprill 2019. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.M tunnistati Viru Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsusega süüdi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ja § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises. Maakohtu otsuse kohaselt juhtis E.M 3. veebruaril 2019 ja 7. veebruaril 2019 mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades: 3. veebruaril 2019 oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,57 mg/l ja 7. veebruaril 2019 0,65 mg/l. Lisaks tunnistati E.M

LS § 239 lg 1 p 1 järgi süüdi selles, et ta jättis 7. veebruaril 2019 sõidukijuhina turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata.

2. Maakohus mõistis E.M-ile karistuseks kümme päeva aresti, põhjendades karistuse mõistmist järgnevalt.

2(4)

2.1. E.M juhtis 3. veebruaril 2019 ja 7. veebruaril 2019 mootorsõidukit lubatud

alkoholi piirmäära ületades. 3. veebruaril 2019 oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus

alkoholisisaldus 0,57 mg/l ja 7. veebruaril 2019 0,65 mg/l. Lisaks jättis E.M

7. veebruaril 2019 sõidukijuhina turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. Mootorsõiduki

juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades ja ilma turvavööd kinnitamata moodustab ideaalkogumi. Seega tuleb E.M-ile mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel raskeimat karistust ette nägeva LS § 224 lg 2 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3

kohaselt on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei ole tuvastatud. E.M pani väärteo toime otsese tahtlusega. Karistusregistri andmetest nähtuvalt oli menetlusalusel isikul väärteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus. Trahvi määramine E.M-ile ei olnud tulemuslik. E.M on jätnud trahvid tasumata. Seetõttu tuleb

rakendada teist karistuse liiki – aresti sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. E.M oli antud väärteoasjas kinni peetud 7. veebruarist 2019 kuni 8. veebruarini 2019. Seega tuleb üks päev aresti lugeda karistusest kantuks.

2.2. Kohtuväline menetleja palus kohtuvaidluste käigus võtta E.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Kohus ei pea seda vajalikuks, kuna Viru

Maakohtu 13. märtsi 2019. a otsusega väärteoasjas 4-19-1488 on juba E.M-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks ära võetud. Otsus ei ole veel jõustunud. Samuti nähtub kriminaalasjast nr 1-19-3372, et E.M on 25. aprillil 2019 sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kannab ta alates 3. aprillist 2019 nelja kuu pikkust vangistust. Kohus ei pea seetõttu lisakaristuse kohaldamist otstarbekaks.

3. E.M sai Viru Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsuse tervikteksti Viru Vanglas kätte 28. juunil 2019. APELLATSIOON

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas 6. juunil 2019 apellatsiooni E.M kaitsja, kes

palub maakohtu otsuse tühistada E.M-ile mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni kohaselt kannab E.M praegu Viru Maakohtu otsusega mõistetud nelja kuu pikkust reaalset vangistust, millele järgneb kolme aasta pikkune katseaeg ja käitumiskontroll. Üheksa

päeva pikkuse aresti kohaldamine vangistuse kandmise järel ei ole otstarbekas. Nelja kuu

pikkune kinnipidamiskohas viibimine ja menetluskulude tasumine summas 1792 eurot on

piisavaks karistuseks, et isik hakkaks edaspidi seaduskuulekalt käituma. Kaitsja palub arvestada, et isikult on kuueks kuuks ära võetud juhtimisõigus ning temalt on konfiskeeritud sõiduauto. KIRJALIKUD SEISUKOHAD

5. Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri hinnangul tuleb E.M apellatsioon jätta läbi vaatamata. Viru Maakohtu 29. aprilli 2019 otsuse kohaselt

oli kohtuotsus apellatsiooniõiguse kasutamise korral kättesaadav alates 21. maist 2019. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil see on

pooltele kättesaadav. Apellatsioon on allkirjastatud ning esitatud 6. juunil 2019, seega on

väljutud VTMS § 137 lg 3 ettenähtud tähtajast. Kohtuvälise menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

6. E.M kaitsja Marko Tiirik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaitsja ei nõustu kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja

3(4) lõppu. Kaitsja märgib, et e-toimiku 3. juuni 2019. a teate kohaselt oli apellatsiooni esitamise tähtaeg 6. juuni 2019, mil apellatsioon ka esitati.

7. E.M saatis 23. juulil 2019 ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha kaitsja apellatsiooni kohta. Ta leiab, et aresti kohaldamine ei olnud põhjendatud ning märgib, et soovib esitada maakohtu otsuse peale apellatsiooni ja kohtuniku peale kaevata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

9. Ringkonnakohus märgib esmalt vastuseks kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikule seisukohale, et E.M kaitsja apellatsioon on esitatud tähtaegselt. Viru Maakohtu

29. aprilli 2019. a otsuse kohaselt pidi kohtuotsuse terviktekst olema maakohtu kantseleis kättesaadav alates 21. maist 2019. Jõhvi arestimajast Tartu Ringkonnakohtule 27. juunil 2019 saadetud teate kohaselt viibis E.M 21. mail 2019 arestimajas, kuhu talle kohtuotsust tutvumiseks ei saadetud. E.M sai Viru Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsuse tervikteksti Viru Vanglas kätte alles 28. juunil 2019. Seega ei ole kahtlust selles, et kaitsja 6. juunil 2019 esitatud apellatsioon on tähtaegne.

10. E.M kaitsja apellatsioon ei anna alust maakohtu otsust muuta. E.M on

nii 3. veebruaril 2019 kui ka 7. veebruaril 2019 juhtinud mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, pannes toime LS § § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 7. veebruaril 2019 oli tal mootorsõidukit juhtides kinnitamata ka turvavöö, mistõttu tunnistati ta süüdi ka LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Maakohus mõistis E.M-ile karistuse KarS § 63 lg 1 alusel

raskeimat karistust ette nägeva LS § 224 lg 2 järgi. Võttes arvesse E.M puhtsüdamlikku kahetsust, on maakohus pidanud põhjendatuks tema karistamist sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ning mõistnud talle karistuseks kümme päeva aresti.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on E.M-ile mõistetud kümne päeva pikkune arest KarS §-s 56 sätestatud karistuse eesmärkidega kooskõlas ja apellatsioonis esitatud väited ei

anna alust selle muutmiseks. Arvestades seda, et E.M on juhtinud mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades kahel korral ning jätnud seejuures ühel korral kinnitamata

ka turvavöö, samuti seda, et teda on ka varem väärteokorras karistatud ja talle määratud rahatrahv on tasumata, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et E.M tuleb karistada aresti, mitte rahatrahviga. Rahatrahv oleks korduvaid rikkumisi arvestades liiga leebe

karistus ega mõjutaks E.M edaspidi samalaadsete väärtegude toimepanemisest hoiduma. Maakohus on võtnud arvesse E.M puhtsüdamlikku kahetsust ja karistanud teda arestiga sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Ringkonnakohtu hinnangul vastab mõistetud kümne päeva pikkune arest E.M süü suurusele ja arvestab ka üldja

eripreventiivsete kaalutlustega. Apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust mõistetud karistust kergendada.

12. Kaitsja poolt märgitu, et E.M kannab juba Viru Maakohtu 10. mai 2019. a otsusega mõistetud nelja kuu pikkust reaalset vangistust, millele järgneb kolme aasta pikkune katseaeg ja käitumiskontroll, ei anna alust karistuse muutmiseks. E.M ei ole põhjust vabastada väärteokaristusest vaid seetõttu, et ta on lisaks väärtegudele pannud toime ka kuriteo. Karistusseadustik ei näe ette võimalust kriminaalja väärteokaristusi liita. E.M tuleb aresti kanda pärast talle mõistetud vangistuse ärakandmist. Karistuse kergendamist ei anna alust ka asjaolu, et E.M-ilt on teises väärteoasjas lisakaristusena ära võetud juhtimisõigus.

4(4)

13. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsuse muutmata ja E.M kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Juhan Sarv