4-19-2663/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

13. august

2019, Võru Väärteoasja number 4-19-2663 Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Väärteoasi

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus J.I-l asenduskaristuse määramiseks Süüdlane

J.I . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxx-xxxxxxxx Kohtuvälise menetleja otsus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 1. juuni 2016 otsusega nr 2860,16,000793 karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi määratud rahatrahv 40 trahviühikut ehk 160 eurot Kohtutäitur Põlva kohtutäitur Aive Kolsar

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politseija

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avalduses esitatud taotlus.

2. Asendada karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 3 alusel J.I-le Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 1. juuni 2016 otsusega väärteoasjas nr 2860,16,000793 KarS § 218 lg 1 järgi määratud 40 trahviühikuline rahatrahv (160 eurot)

4 päeva arestiga.

3. Kohustada J.I

ilmuma aresti kandma Võru arestimajja hiljemalt 2. septembril 2019. See

tähtaeg kehtib juhul, kui määrus jõustub korraliselt, st kui seda ei kaevata edasi. Kui määrus kaevatakse edasi, tuleb J.I asuda aresti kandma talle kohtu poolt hiljem teatavaks tehtaval ajal.

4. Aresti kandmise aja algust arvata alates J.I arestimajja saabumisest.

5. Kui J.I ei ilmu talle teatatud ajaks aresti kandmisele, teeb kohus

arestimaja teate alusel määruse J.I sundtoomise kohta arestimajja.

6. toimetada J.I-le, Politseija Piirivalveametile ning Määruse koopia Põlva kohtutäitur Aive Kolsarile.

2

7. Kui määruse peale ei esitata kaebust, jõustub see 15 päeva pärast selle tegemist (väärteomenetluse seadustiku § 199 lg d 1 ja 2 ning § 193 lg 1 ls 1). -

Edasikaebamise kord

Selle määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada Tartu Maakohtule kirjaliku

määruskaebuse 15 päeva ja menetlusväline isik 15 päeva jooksul alates 13. augustist 2019 jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (väärteomenetluse seadustiku § 193 lg 1 ls 1 ja lg 2).

PÕHIOSA

Asjaolud

1. juuni 2016 otsusega väärteoasjas nr 2860,16,00 793 karistati J.I KarS § 218 0 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Rahatrahvi tasumine määrati ositi neljas võrdses osas ja viimane osamakse tuli tasuda 17. juunil 2016. Otsus jõustus 17. J.I juunil 2016.

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur palub KarS § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 alusel otsustada tasumata dlane trahvi asendamine arestiga. Avaldaja selgitab, et kuna süü ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 29. aprillil 2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.

Võlgnik selgitas, et tal ei ole olnud seni raha trahvi maksmiseks, aga tulevikus tahaks ta selle tasuda.

Kohtu seisukoht

KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab

kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69

sätestatud korras. Kohtutäituri esitatud andmete järgi on J.I talle määratud 40

trahviühikuline rahatrahv tasumata täies ulatuses. Süüdlane ei ole rahatrahvi tasunud enam kui

3 aasta jooksul. Kohtul pole usku J.I lubadusse, et ta tulevikus trahvi ära maksab. Esiteks ei saa kuidagi mööda vaadata sellest, et pika aja jooksul pole J.I seda teinud. Teiseks ähvardab J.I reaalne vangistus kriminaalasjas nr 1-17-9020, kus menetletakse

vangla erakorralist ettekannet. Vangi minemine aga vähendaks J.I võimet ja motivatsiooni trahvi tasuda. Seega tuleb Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahuldada ja J.I-le määratud ja tasumata rahatrahv 40 trahviühikut asendada arestiga. KarS § 72 lg 2 järgi on selle aresti kestus 4 päeva.

Kohus ei pea iseenesest põhjendama, miks ta ei asenda aresti üldkasuliku tööga. Nimelt ei ole üldkasulik töö mitte eraldi karistusliik, vaid aresti surrogaat: Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4.

trükk, § 69/1.1. Seega on olukord samasugune, nagu nt tingimisi vangistuse puhul, mis on samuti vaid reaalse vangistuse surrogaat ja kohu – s ei pea põhjendama, miks ta mõistab reaalse vangistuse (selmet jätta see tingimisi täismisele pööramata): Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 73/2.1. Siiski olgu öeldud järgmist. Seadus ei sätesta, millisel alusel tuleb otsustada üldkasuliku töö kohaldamine. Tuleb nõustuda õiguskirjanduses märgituga, et üldkasulikku tööd ei saa muu hulgas määrata siis, kui on alus eeldada, et süüdlane ei pruugi üldkasulikku tööd t korrektselt ära teha: Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 69/2.3.3. Praegu nii ongi. Eeskätt saab selle kartuse rajada kriminaalasjale nr 1-17-9020. Kõigepealt saab selle põhjal eeldada, et

3

J.I on rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Niisiis võib ta ka jätta üldkasuliku töö korralikult tegemata. Teiseks aga on ka erakorralise ettekande menetlemine J.I tõttu korduvalt veninud. Muu hulgas on kohus olnud sunnitud koostama sundtoomise määruse, sest

J.I ei ilmunud tema initsiatiivil juba niikuinii edasi lükatud istungile. Seega pole

kuigivõrd lootust, et J.I üldkasuliku töö korrektselt sooritaks, mistõttu jääb arest üldkasuliku tööga juba seetõttu asendamata.

/allkirjastatud digitaalselt/