3-19-890/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generatedArt. 35 järgi; 3-19-890/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht
13. august 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-890 Haldusasi Maivo Kärdi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot seoses 7. märtsil 2019 arvuti kasutamise mittevõimaldamisega Menetluse alus ringkonnakohtus Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Maivo Kärt Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maivo Kärt esitas pärast Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamist ja selle rahuldamata jätmist kaebuse Tartu Halduskohtule, milles nõudis Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuna 7. märtsil 2019 ei saanud ta kasutada arvutit. Koos kaebusega palus M. Kärt end vabastada riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
2. Tartu Halduskohus jättis 20. mai 2019. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks 5-päevase tähtaja alates määruse jõustumisest. Määruse kohaselt on kaebuse eduväljavaated vähesed.
3. M. Kärt esitas eelnevalt nimetatud halduskohtu määrusele määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 24. mai 2019. a määrusega tagastas.
4. Tartu Halduskohus tagastas 3. juuni 2019. a määrusega M. Kärdi kahju hüvitamise kaebuse, kuna kaebaja ei tasunud tähtaegselt nõutavat riigilõivu.
5. Tartu Ringkonnakohtule saabus 6. juunil 2018 M. Kärdi riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks halduskohtumenetluses käesolevas haldusasjas. Taotluse kohaselt soovib kaebaja edaspidi pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuna siseriiklikud kohtud rikuvad oma
2 määrustega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatut. Kaebajale ei ole kaebeõigust tagatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Taotluse rahuldamiseks ei ole alust.
7. Kaebaja taotlusest on väljaloetav, et ta soovib riigi õigusabi selleks, et pöörduda oma õiguste kaitseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Ringkonnakohus küsis kaebajalt 12. juuni 2019. kirjaga kinnitust, kas kaebaja eesmärk on tõesti see, ent kaebaja tähtajaks sellele kirjale ei vastanud. Seetõttu lähtub ringkonnakohus kaebaja taotluses kirjapandust ning loeb, et kaebaja soovib riigi õigusabi selleks, et pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtusse.
8. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-st 1 ja 2 ning § 10 lg 3 järgi esitatakse taotlus Euroopa Inimõiguste kohtusse pöördumiseks riigi õigusabi saamiseks maakohtule. Seega ei ole kaebaja taotluse esitamine haldusasja raames ringkonnakohtule lubatav ning see taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebajal on võimalik oma taotlus esitada maakohtule, ent ringkonnakohus selgitab, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 järgi võib Euroopa Inimõiguste kohus kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendumist.
/allkirjastatud digitaalselt/