2-18-111/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-111

Määruse tegemise aeg ja koht

12.08.2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Kaupo Paal

Kohtuasi

VR (R) hagi ATe (T) vastu ühisvara jagamiseks

ATe vastuhagi VR vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.02.2019 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

VR apellatsioonkaebus, 3 500 eurot

ATe vastuapellatsioonkaebus, 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja VR (ik xxxxxxxxxx), esindaja Merle Albrant

Kostja AT (ik xxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Mariann Tusti

RESOLUTSIOON

I. Lõpetada kohtuasjas 2-18-111 menetlus ja kinnitada alljärgnev kompromiss:

1. Korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) jääb ATe

ainuomandisse.

2. Korteriomand aadressil yyyyyyyyy (registriosa nr xxxxx) jääb ATe ainuomandisse.

3. ATe kanda jäävad mõlema korteriga seotud laenukohustused.

4. ATe kanda jäävad mõlema korteriga seotud haldamiskulud.

5. AT maksab VRle omandi kaotuse eest ühekordse hüvitise 5 500 (viistuhat viissada)

eurot.

6. Hüvitise maksab AT hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast kohtumääruse

jõustumist VR arvelduskontole EExxxxxxxxxxxxx xxxxxx AS-is.

7. VR kinnitab, et laenukohustused, mille tagamiseks on seatud hüpoteek yyyyyyy

korterile, on tasutud.

8. VR annab käesolevaga tahteavalduse kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx IV

jaos esimesel järjekohal oleva xxxxxxx AS-i kasuks seatud hüpoteegikande

summas 11 500 (üksteist tuhat viissada) eurot kustutamiseks.

9. Tahteavaldus jõustub pärast punktis viis nimetatud hüvitise tasumist, kuid mitte

hiljem kui ühe pangapäeva jooksul arvates nimetatud hüvitise tasumisest.

10. VR annab käesolevaga tahteavalduse kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx II

jaos teisel järjekohal oleva ühisomaniku kande kustutamiseks ja ATe

kinnisturaamatusse ainuomanikuna kandmiseks.

11. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib VR nõuda ATelt

viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.

12. Pooled kinnitavad, et pärast kohtu poolt kinnitatud kompromissi jõustumist on

poolte ühisvara jagatud ning kummalgi poolel ei ole teineteise suhtes ühisvarast

tulenevaid nõudeid. Sealhulgas ei ole pooltel teineteise vastu tsiviilasjas nr 2-18-111

kirjeldatud asjaoludest tulenevaid nõuded. Kompromissi kinnitamisel loobuvad

pooled tsiviilasja nr 2-18-111 asjaoludega seoses mistahes nõuete esitamisest

teineteise vastu tulevikus.

13. Menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda ja pooled kohustuvad

mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-18-111 kantud

menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks.

II. Tühistada Harju Maakohtu 08.02.2019 otsus kohtuasjas nr 2-18-111.

III. Tühistada Harju Maakohtu 26.02.2019 lahendiga määratud ja Tallinna

Ringkonnakohtu 12.07.2019 lahendiga asendatud vastuhagi tagamise abinõu ning

vabastada korteriomand asukohaga yyyyyyyyyyy (registriosa nr yyyyyy) arestist ja

kustutada käsutuskeelu nähtavaks teinud keelumärge kinnistusraamatust.

IV. Tagastada VRle pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot,

kandes vastav summa VR arvelduskontole EEyyyyyyyyyyy xxxxxxx AS-is.

V. Tagastada ATele pool vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150

eurot, kandes vastav summa ATe arvelduskontole EExxxxxxxx xxxxxxxxAS-is.

VI. Tagastada ATele 05.03.2019 hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju katteks kohtu

deposiiti tasutud 941,73 eurot, kandes vastav summa ATe arvelduskontole EExxxxxxxxx

xxxxxxxx AS-is.

Edasikaebe kord

Poolte kokkuleppe kohaselt saab määruse peale määruskaebuse esitada ühe päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

Asjaolud ja menetluse käik

1. VR (hageja) esitas 03.01.2018 hagi ATe (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Kostja esitas

25.03.2018 vastuhagi hageja vastu ühisvara teisel viisil jagamiseks.

2. Maakohus määratles ühisvara hulga, jagas selle ning mõistis hagejale välja hüvitise. Kohus

ei jaganud poolte ühist vallasvara, jättis kostjalt välja mõistmata kasutuseelise, jättis

rahuldamata kostja taotlused mõista hagejalt välja kinnistu hindamisakti kulu ja poolte ühiste

korteritega seonduvad kulud. Veel kohustas kohus kostjat andma nõusolek kinnistusregistriosa

nr xxxxxxx teise jao omanikukande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sissekandmiseks

ning asendas nõusoleku kohtuotsusega.

3. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus osaliselt maakohtu otsus

tühistada ja tühistatud osas teha uus otsus, millega jagada vallasvara, teha uus otsustus

laenukohustuse osas ning lahendada kasutuseelise ja üüritulu nõue. Kostja esitas maakohtu

otsusele

vastuapellatsioonkaebuse,

milles

taotles

kostja

laenukohustuse

ühisvaraks

tunnistamist, kohtuotsusega hagejale jäetud korteri kostja ainuomandisse määramist, hüvitise

väljamõistmata jätmist ja tahteavalduse asendamata jätmist.

4. Menetlusosalised esitasid 01.08.2019 ringkonnakohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks

ja tsiviilasjas nr 2-18-111 menetluse lõpetamiseks. Seonduvalt kohtu selgitustega esitasid

menetlusosalised 11.08.2019 täpsustatud kompromissi käesoleva määruse resolutsioonis

märgitud kujul.

Ringkonnakohtu määrus

5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et poolte kompromiss tuleb

kinnitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad menetlusosalised

käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi

kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on

seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei

esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja

menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).

Pooled avaldasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest

tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, mille kohaselt on menetluse lõpetamisel kompromissiga

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega.

Hageja palus kompromissi sõlmimisel tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel RLS § 59

lg 15 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel

kuulub taotlus rahuldamisele. Kostja taotles vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamist tervikuna. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) §-le 2 on riigilõiv seaduses

sätestatud juhul ja määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest, mis tasutakse

reeglina enne toimingu tegemise taotlemist (RLS § 9 lg 1). Tasutud riigilõiv tagastatakse

seaduses sätestatud juhtudel. Nii tagastatakse tasutud riigilõiv tervikuna TsMS § 150 lg-s 1

sätestatud juhtudel. Praegusel juhul ei esine TsMS § 150 lg-s 1 sätestatud alust riigilõivu

tervikuna tagastamiseks. Kompromissi sõlmimisel tagastatakse pool menetluses tasutud

riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1). Seega tagastab ringkonnakohus kostjale pool

vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust.

Veel palus kostja tühistada hagi tagamise meede ja tagastada kohtu deposiiti hagi tagamisega

seotud võimaliku kahju katteks kantud 941,73 eurot. Summa laekumine nähtub kohtutoimikust

(III kd lk 110). Vastavalt TsMS § 386 lg-s 4 ja § 195 lg-s 1 sätestatule kuuluvad kostja taotlused

rahuldamisele.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised

lühendasid kohtumääruse edasikaebamise tähtaega ühe päevani.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Mati Maksing

Kaupo Paal