4-19-3503/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2019 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3503 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi

E.D kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 31.05.2019.a otsusele

väärteoasjas nr 2302,19,006924, millega E.D karistati LS § 227 lg 3 mootorsõiduki alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kaebuse esitaja

E.D, isikukood XXX; elukoht: xxx Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politseiliiklusjärelevalvekeskuse 31.05.2019.a otsus väärteoasjas nr 2302,19,006924 muutmata ja E.D kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.05.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2302,19,006924 määrati E.D-le karistuseks LS § 227 lg 3 mootorsõi ki juhtimisõiguse äravõtmine alusel du

3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis

E.D 10.05.2019.a kell 10:59 xxx (xxx ja xxx vahel), xxx, mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 98+/- 3 km/h, millega ületas lubatud mat sõidu suuri kiirust sellel teelõigul vähem mitte kui 45 km/h.

E.D esitas 25.06.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks.

Kaebuse esitaja on kaebuses toonud välja järgmised asjaolud:

- E.D liikles Tallinnas xxx

teel mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 98+/-3 km/h;

- E.D reageeris peatumismärguandele viivitamata, täitis kõiki politseinike korraldusi ning oli igati koostööaldis;

- E.D on alates 2007. a B-kategooria j -

uhtimisõigus ning alates 2007. a A1 kategooria juhtimisõigus, st E.D on osalenud liikluses ligemale 12 aastat;

- xxx xxx;

E.D õpib ning töötab täiskohaga

- E.D vajab B-

kategooria juhtimisõigust töö tegemiseks ja samaaegselt õppimiseks, kuid ei vaja eelnevaks A1 kategooria juhtimisõigust; -

- E.D kahetses oma tegu puhtsüdamlikult ning kinnitas, et ei asu enam kunagi mistahes -

mootorsõidukiga ületama kiirust nii asulasisesel kui ka välisel teel. Kaebuse kohaselt on E.D seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt 31.05.2019.a tehtud otsus ei ole mõistlik, kuivõrd mõistetud karistus on eelnevaid asjaolusid arvestades äärmiselt ebaproportsionaalne, vastuolus KarS § 56 lg s 1 ning § s 57 sätestatuga ning kuivõrd - -

kohtuväline menetleja on jätnud lisakaristust määrates arvestamata kaebuse esitaja vastulausega. Kaebuse esitaja leiab, et arvestades 23.05.2019.a vastulauses märgitut ning seda, et E.D on terve oma elu olnud seaduskuulekas kodanik, on temalt B-kategooria juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristuse kohaldamise korras äärmiselt ebaproportsionaalne

.

Lisaks leiab kaebuse esitaja, et 31.05.2019.a otsuses viitamine varasemale kehtivale liiklusrikkumisele kui mitte oma tegudest õppimisele pole proportsionaalne, sest antud liiklusrikkumine ning rahatrahvi määramine oli poolte kokkuleppel parim ning kiireim lahendus antud olukorras, sest ilmselget ühepoolset süüd antud olukorras ei tuvastatud. Kui kohtuväline menetleja oleks tutvunud varasema liiklusrikkumise sisu, materjalide ja seletustega, oleks lihtne jõuda samale järeldusele. Kaebuse esitajale tundub antud varasema liiklusrikkumise baasil ehitada üles käesolevaga vaidlustatava otsuse karistuse sisu väga ebaproportsionaalne. Eelnevale lisaks peab kaebuse esitaja oluliseks toonitada oma 23.05.201 , et vajab B- 9.a ütlustes märgitut osas kategooria juhtimisõigust elatise teenimiseks. Kaebuse esitaja töötab xxx ning peab tööülesannete käigus pääsema ligi erinevatele objektidele üle Tallinna. Seega mõjuks kategooria juhtimisõiguse äravõtmine kaebuse esitaja B-

majanduslikus mõttes laastavalt. Eelduslikult kaotaks E.D sellisel juhul oma töökoha, mis aga tähendaks, et E.D peaks peatama oma õpingud xxx ning hakkama selle asemel otsima uut (juhtimisõigust mittenõudvat) töökohta. Ülaltoodudele tuginedes palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja 31.05.2019.a otsuse ja teha samas asjas uus otsus, millega jäetakse kohaldamata põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ning määratakse uue põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise asemel samas proportsioonis rahatrahv . Lisaks palub kaebuse esitaja, et juhul kui kohus peaks siiski (50 trahviühikut) mistahes põhjusel leidma, et juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud ja vajalik, siis võiks kohus nes kaebuse esitaja A-kategoo kaaluda lisakaristusena üks ria juhtimisõiguse äravõtmist, sest nimetatu oleks kaebuse esitajale vähem koormav, kuivõrd mootorrattaga liiklemine ei ole töökohustuste ja õpingute täitmiseks hädavajalik. Samuti palub kaebuse esitaja lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja nõus väärteoasja lahendamisega on kirjalikus menetluses ning esitas

kaebuse osas 19.07.2019.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja märgib, et karistusregistri andmete kohaselt oli kaebajal õigusrikkumise toimepanemise ajal üks kehtiv karistus liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Vaatamata teadmisele, et õigusrikkumise toimepanemisele võib järgneda karistus, mis mõjutab tema majanduslikku olukorda, ei näinud E.D takistust rikkuda LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et varasemalt määratud rahatrahv ei ole isikule soovitud mõju avaldanud ning kaebaja on liikluses ohtlik nii toimepandud väärteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutu

sse hoolimatu suhtumise tõttu. Samuti toob kohtuväline menetleja välja, et kuigi menetlusalune isik on kaebuses põhjendanud juhtimisõiguse vajalikust seoses õpingute ja töökohustuste täitmisega, siis ei saa nimetatu olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmisele. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise.

Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes tunneb liiklusseaduses kehtestatud reegleid ja nõudeid, seega peaks menetlusalune isik teadma ka seda, et nende nõuete rikkumise eest võidakse teda karistada liiklusseaduse sätete kohaselt, mis juhtimisõiguse äravõtmise näol võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisest. Lisaks peab kohtuväline menetleja oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivaim karistus. Mõistetav karistus ei pea, ega saagi olla rikkujale mugav, sest sellisel juhul ei täidaks karistus oma põhieesmärki s.o mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Lisaks ei tule üksnes

A-kategooria juhtimisõiguse äravõtmine kõne alla, sest käesoleva tahtliku süüteo toimepanemise vahend oli B kategooria sõiduk. Kuivõrd kaebaja kahetses väärteo toimepanemist, siis arvestas kohtuväline menetleja avaldatud kahetsust kergendava asjaoluna. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et mootorsõiduki juhtimine lubatud suurimat sõidukiirust ületades on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, seega nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal korduvalt liiklusreegleid eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohtuväline menetleja, et teadmine, et ohtlikud juhid võetakse vastutusele ja neid karistatakse sellise iseloomuga väärtegude toimepanemiste eest täie rangusega, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet.

Tuginedes ülaltoodule, asub menetleja seisukohale, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust, menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ja o

e n põhjendatud ning seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

E.D-le

5 km/h. heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 4

LS § 50 lg 1 kohaselt peab juht järgima liiklusseaduse § s 15 sätestatud suurimat lubatu - d

sõidukiirust. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

LS § 227 lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.

Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et E.D juhtis 10.05.2019.a kell 10:59 xxx (xxx ja xxx xxx xxx vahel), Tallinnas, mootorsõidukit registreerimismärgiga ning ületas lubatud

suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h. Eeltoodut tõendab videosalvestis, millelt nähtub nimetatud sõiduk ja selle kiirus ning LaserCam 4 salvestuse andmed. Salvestuse andmetest nähtuvad rikkumise kuupäev, kellaaeg, koht ja mõõdetud maksimaalne kiirus 98 km/h. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega LaserCam 4 nr LE0985, mis oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlustunnistust nr TTRS-18/00129 (taadeldud 06.06.2018.a) ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Seega vastas kiirusmõõteseade seaduses kehtestatud nõuetele. E.D tunnistab rikkumise toimepanemist menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja 23.05.2019.a kohtuvälisele menetlejale saadetud seletuskirjas. Seletuskirjast nähtub, et E.D ületas lubatud suurimat sõidukiirust, sest sõitis mööda ees olevast autost, kes liikles alla lubatud piirkiiruse. E.D sõnul on ta oma eksimusest õppinud ja teinud politseiga igakülgset koostööd (protokollis oli viga, mille tõttu E.D kohtus politseinikuga sama päeva õhtul uuesti).

Lisaks selgitab E.D seletuskirjas, et auto on tema igapäeva toimetamistes asendamatu töövahend (töötab täiskohaga ning õpib arenduse xxx xxx ).

Väärteoasjas üheselt tõendamist leidnud, et sõidukit ning on

E.D juhtis mootor ületas lubatud sõidukiirust ehk pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. E.D pani LS § 15 lg 1 p § 16 lg 2 -s 2 kirjeldatud teo toime tahtlikult. KarS kohaselt paneb isik teo toime osseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteoko et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Võttes arvesse, et E.D poolt juhitud mootorsõiduki kiirus oli antud teelõigul lubatud suurimast sõidukiirusest suurem 45 km/h võrra, siis pidi kohtu hinnangul kiiruse ületamine olema E.D-le tajutav. E.D teadis, et ta teostab süü ning seadis selle endale eesmärgiks teokoosseisule vastava asjaolu , sest hoolimata sellest,

et ta liikles otsustas ta asuda asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, tegema möödasõitu ning ületas seetõttu suurimat lubatud kiirust. Nimetatut kinnitab ka E.D seletuskirjas toodu, kust selgub, et ta oleks enda sõnutsi saanud antud olukorras

(teisest autost möödumisel) hakkama ka väiksema kiirusega. Kohtule jääb seejuures arusaamatuks, miks oli E.D üldse vajalik möödasõitu sooritada, kui tegemist oli kaherealise teega ning vältimaks aeglasemat sõidukit (mis väidetavalt sõitis piirkiirusest märkimisväärselt aeglasemalt) oleks piisanud üksnes ümberreastumisest. E.D teos puuduvad õigusvastasust välistavad asja on süüvõimeline ja puuduvad olud. E.D

süüd välistavad asjaolud. tegu koosseisupärane, õigusvastane ja Seega on E.D süüline. Kohus on seisukohal, et E.D on toime pannud temale etteheidetava väärteo LS § 227 lg 3 järgi.

LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatra

00 trahviühikut või sõi

hvi kuni 2 , aresti duki juhtimisõiguse äravõtmise kaheteistkümne kuni kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsusega on määratud E.D-le karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks Määratud karistus jääb alla sanktsiooni keskmise määra (seadus näeb ette . juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning leiab, et E.D-le määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Karistusregistri andmete kohaselt on E.D üks kehtiv väärteokaristus.

Nimelt on teda karistatud 13.06.2018.a L väärteootsusega nr 2302,18,004709 S § 223 lg 1 (mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus) järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Karistus on täidetud 30.07.2018.a. i nõustu E.D seisukohaga, mille Kohus e kohaselt ei ole proportsionaalne viidata varasemale liiklusrikkumisele kui mitte oma tegudest õppimisele. Kuigi E.D on temale määratud varasema väärteokaristuse täitnud, siis tuleb kehtiva väärteokaristuse olemasolu siiski arvesse võtta, sest see näitab isiku suhtumist õiguskorda tervikuna ning kuivõrd isikule on varasemad karistused mõju avaldanud.

Antud juhul näitab kehtiv väärteokaristus ja uue rikkumise toimepanemine seda, et E.D ei ole varasemast karistusest teinud vajalike järeldusi ning jätkab rikkumiste toimepanemist. Kohus leiab, et E.D on liikluses ohtlik, sest suurima lubatud sõidukiiruse ületamine niivõrd suures ulatuses (mitte vähem kui 45 km/h) näitab tema suhtumist kehtestatud liiklusreeglitesse. Sõidukiiruse piirmäärad on erinevatel teelõikudel kehtestatud põhjusega ning on selge, et niivõrd suures ulatuses kehtestatud piirmäära ületades seab isik ohtu mitte üksnes enda vaid ka kaasliiklejate elu ning sellise kiiruse juures väheneb isikul võimalus aegsasti reageerida ootamatult aset leida võivatele sündmustele.

Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel kergendava asjaoluna võtnud arvesse E.D puhtsüdamliku kahetsust. E.D teos puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et karistuse liigi osas on põhjendatud E.D-lt juhtimisõiguse äravõtmine, kuivõrd nimetatud karistus võimaldab enim mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Juhtimisõiguse vajalikkus seoses õpingute ja töökohustuste täitmisega ei saa olla karistuse määramise aluseks, sest isik on antud juhul ennast ise oma süülise tegevusega asetanud olukorda, kus tema õpingud või töökohustused võivad kannatada saada.

Kuivõrd E.D tunnistas rikkumise toimepanemist ja kinnitas, et möödasõitu oleks olnud võimalik teostada ka väiksema kiirusega, siis näitab see, et isikul oli võimalus vältida olukorda, kus tema majanduslik olukord võib halveneda. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistus ei pea olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Samuti peab kohus oluliseks märkida, et kuivõrd käesoleva väärteo toimepanemise vahendiks oli B-kategooria sõiduk, siis ei ole põhjendatud E.D-lt ka üksnes A kategooria juhtimisõiguse - äravõtmine. Arvestades E.D-le määratud karistuse suurust, mis jäi alla sanktsiooni keskmise määra ning eelpool toodud teisi asjaolusid, siis leiab kohus, et mõistetud karistus on proportsionaalne E.D süü suurusega ning täidab karistuse üldja eripreventiivset eesmärki.

Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja , s.t algusest peale,

tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt.

Kuivõrd käesoleval juhul on E.D aristus määratud selleks pädeva kohtuvälise k

menetleja poolt ja

kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane kohtunik