1-19-4765/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-4765

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. august 2019, Tallinn Kohtuasja number 1-19-4765 Kohtukoosseis Meelika Aava,

Orvi Koik, Paval Gontšarov Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 12. juuni 2019. a otsus V.L-i süüdistuses KarS

9 - 25 lg 2 kiirmenetluse § 199 lg 2 p järgi lühimenetluses korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatav V.L

RESOLUTSIOON Jätta V.L-i kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

apellatsioon

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12. juuni 2019 tunnistati ja . a otsusega lühimenetluses V.L süüdi karistati karistusseadustiku (KarS) 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2

2 kuu vangistusega, mida § järgi KrMS § 238 lg 2 vähe ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti kohaselt ndati

1 kuu 10 päeva . KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud kaaristust Harju Maakohtu vangistust

31. jaanuari 2019

3 kuu 12 p . a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o äeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti mitme kohtuotsuse järgi

22 päeva

4 kuud vangistust alates kinnipidamisest 10. juunist 2019.

V.L-ilt mõisteti välja menetluskuluna sundraha eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 180 eurot, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. V.L

199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 mõisteti KarS §

järgi süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna X kaup püüdis 10. juunil 2019 taas Tallinnas luse müügisaalist varastada

2(3) ühe pudeli alkoholi. Kuritegu jäi katse staadiumi, sest turvatöötaja pidas ta kauplusest väljudes kinni.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni , kes vaidlustab kohtuotsust süüdistatav V.L talle mõistetud karistuse liigi osas. Taotleb enda karistamist rahatrahviga, sest ta saab 150 eurot toimetulekutoetust ja on võimeline trahvi tasuma. Miks süüdistatav vangistuse mõistmisega ei nõustu, seda apellatsioonist ei nähtu.

Lisaks sellele on V.L esitanud määruskaebuse menetluskulude peale, milles taotleb jätta menetluskulud riigi kanda, sest ta viibib vanglas

. Ta on töötu, mistõttu sissetulek puudub.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ja määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon ja määruskaebus on ilmselt põhjendamatud ning tuleb jätta läbi vaatamata. Kuna süüdistatav on esitanud lisaks määruskaebusele ka apellatsiooni, siis käsitleb kohtukolleegium ka määruskaebust apellatsioonina ja võtab nende kohta ühise seisukoha. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Kohtukolleegium , et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt märgib selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku

11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

K kohtus ohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maa mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

-

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et V.L taotleb enda karistamist rahatrahviga, kuid KarS § 199 lg 2 sanktsioon sellist karistusliiki ette ei näe. Rahatrahviga karistatakse isikuid, kes on toime pannud väärteo. V.L on toime pannud kuriteo.

Teiseks ei ole V.L põhjendanud, miks ta ei nõustu maakohtu poolt mõistetud karistusega. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus karistuse mõistmisel arvesse võtnud kõiki KarS § s 56 loetletud karistuse mõistmise aluseid. V.L-i on varem korduvalt kriminaalkorras - ja väärteomenetluse korras karistatud, kuid need karistused ei ole tema käitumisele mõju avaldanud. Kuna V.L pani uue kuriteo toime katseajal, siis kohaldas maakohus tema suhtes

3(3) põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja suurendas mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Menetluskulusid ei pea tasuma mitte ainult töötasu, vaid ka muu vara arvel. V.L ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal puuduvad igasugused varalised vahendid menetluskulude tasumiseks. Asjaolu, et V.L viibib vanglas, ei ole kohtukolleegiumi

hinnangul aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks, sest Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on asutud seisukohale, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul, kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist (7. detsembri 2012. a otsus nr 3-1-1-120-12 ja 9. detsembri 2013. a otsus nr 3-1-1-109-13). Lisaks on V.L ise märkinud, et ta saab toimetulekutoetust ja on võimeline rahatrahvi tasuma. Seega oleks ta võimeline sellest sissetulekust tasuma ka menetluskulusid.

5. V.L-ile Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud põhjendatult välja mõistetud kriminaalmenetluse ning temalt on kulud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab KrMS § 326 lg st 3 läbi selle juhindudes - vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/