Legislator Case Law & Legislation
2-18-15660/16 AI generated

2-18-15660/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-15660/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

XX esitas 17.10.2018 Harju Maakohtule hagi If P&C Insurance AS vastu, paludes kostjalt välja mõista 356,06 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.

Legislator headnote

AI generated

2-18-15660/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.

Keywords

AI generated
motor vehicle expenses compulsory accident insurance motor vehicle liability insurance taxi operating license objection to debt enforcement vehicle type approval
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-15660

Määruse tegemise aeg ja koht

09. august 2019, Tallinn

Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Indrek Parrest, Ande Tänav Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

XX hagi If P&C Insurance AS vastu kahju hüvitamiseks

Harju Maakohtu 29. mai 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Apellatsioonkaebuse hind XX apellatsioonkaebus

356,06 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov

Kostja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Holly-Fleur Ulm

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Keelduda XX poolt Harju Maakohtu 29. mai 2019 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva määruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 17.10.2018 Harju Maakohtule hagi If P&C Insurance AS vastu, paludes kostjalt välja mõista 356,06 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt toimus 11.06.2018 Tartus Riia ringil liiklusõnnetus, kus sõiduk Opel sõitis tagant otsa hagejale kuuluvale sõidukile Volvo. Hageja sõiduk sai kannatada. Värvaltrans Tartu OÜ kalkulatsiooni kohaselt on kahju suurus 356,06 eurot. Hageja pöördus hüvitise saamiseks oma kindlustusandja, s.o kostja poole, kes teatas 04.07.2018 kindlustushüvitise maksmisest keeldumisest.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. 11.06.2018 toimunud liiklusõnnetuses sõitis Opelit juhtinud KK väikesel kiirusel tagant otsa hagejale kuuluvale, YY juhitud Volvole. Kahjukäsitluse käigus tuvastati, et sõidukitel esinevad vigastused ja deklareeritud liiklusõnnetuse asjaolud on vastuolus. Seega puudub põhjuslik seos Opeli liikumise või paiknemise ja Volvole tekitatud kahju vahel.

Maakohtu otsus

5. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, märkides, et kostjal puudusid hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

6. Pooled ei vaidle selle üle, et 11.06.2018 toimus liiklusõnnetus Riia ringil Tartus, kus sõiduk Opel registreerimisnumbriga XXXXXX sõitis otsa hageja sõidukile Volvo V50 registreerimisnumbriga YYYYYY; liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtis 21.12.2017 Volvo kindlustamiseks kostjaga sõlmitud liikluskindlustuse poliis nr 3K1101002367518 kindlustusperioodiga 08.01.2018 kuni 07.01.2019. Pooled vaidlevad selle üle, kas kahjustused tekkisid 11.06.2018 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjed.

7. Liiklusõnnetuse pooled ei vormistanud vaidlusaluse juhtumi toimumisel liiklusseaduses ette nähtud vormi. Liikluskahju nõude alus kostja vastu on liiklusõnnetuse teise osapoolega sõlmitud liikluskindlustuse lepingust tulenev tsiviilvastutus. Liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt.

8. Tõendatud ei ole, et hagejale kuuluva sõiduki tagastangele tekkis kahju vaidlusaluse liiklusõnnetuse tagajärjel. Kahjukäsitlemise käigus selgitati välja, et Opelil on deformatsioon numbrimärgil number 5 ja 9 vahel numbrilaua üleval servas, mis on olnud kontaktis Volvo haakekonksuga. Haakekonksu välimine serv on stangest 13 cm kaugusel. Kui Opeli esistange oleks puutunud kokku Volvo tagastangega, peaks Opeli numbrimärgil olema tugev deformatsioon. Pooled ei vaidle liiklusõnnetuse olemuse üle. Opeli juhi seletuse kohaselt toimus liiklemine kiirusel 0-10 km/h, tema auto esipamper puutus kokku Volvo kärukonksuga. Välisel vaatlusel oli näha, et Volvol ja selle veokonksul kahjustused puudusid. Volvot juhtinud YY tunnistajana antud ütluste kohaselt avastati sõiduki vigastused järgmisel päeval, kuna õnnetuse toimumise ajal oli tugev vihmasadu. Esitatud tõendid ei kinnita kahju tekkimist 11.06.2018 liiklusõnnetuse tagajärjel. Väide, et enne liiklusõnnetust kahjustused puudusid, ei kinnita, et need tekkisid vaidlusaluse juhtumi tagajärjel.

Apellatsioonkaebus

9. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

10. Kohus leidis ebaõigesti, et vaidlusaluse liiklusõnnetuse tagajärjel Volvole kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kohus tugines üksnes liiklusõnnetuse teise osapoole seletusele ja jättis tunnistaja ütlustega arvestamata. Tunnistaja kinnitas, et kahjustused on avarii tagajärg ja et enne avariid autol kahjustused puudusid. Ta peseb autot vähemalt korra nädalas. Pärast avariid keegi autoga ei sõitnud. Tunnistaja kirjeldas, et avarii ajal oli tugev löök, auto sõitis edasi, mistõttu ta pidi vajutama pidurit. Auto asend muutus. Autonumbri kinnitus oli katki ja number rippus viltu. Kohus viitas deklaratiivselt ilmastikuoludele, kuid ei tuginenud sellele otsuse tegemisel. Tugev vihmasadu põhjustaski vigastuse mittemärkamise sündmuskohal.

11. Kohus jättis arvestamata, et registreerimismärgi kinnitus oli katki. See viitab tugevale löögile, mistõttu on tõenäoline, et esistange puutus kokku tagastangega ja tekitas kerged vigastused. Kostja sellega ei arvestanud, kuna ülevaatamiseks esitati juba parandatud registreerimismärk.

Määruse põhjendused

12. Ringkonnakohus leiab kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda.

13. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

14. Hageja esitas maakohtusse hagi 356,06 euro väljamõistmiseks. Tegemist oli lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt võetakse lihtmenetluses menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus on oma otsust hagi rahuldamata jätmise kohta piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohus kohaldas õigesti materiaalja menetlusõiguse norme ning võttis asja lahendamisel arvesse kõik asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud ja tõendid. Iseenesest asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise aluseks.

16. TsMS § 638 lg 4 kohaselt kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega.

Gaida Kivinurm

Indrek Parrest

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)