1-11-3615/272 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-11-3615

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

09. august 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-11-3615 (10930000278) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Ander Sagadi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Ander Sagadi ik ; 36510250309 viibimiskoht Viru Vangla

Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu Ander Sagadi (videokonverentsi teel)

määratud kaitsja Janek Valdma (videokonverentsi teel)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: - -

Jätta isi enne tähtaega vangistusest Ander Sagadi tingim vabastamata.

Määrata Osaühing Advokaadibüroo Valdma & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suurusek

180 ( s Ander Sagadile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest ükssada kaheksakümmend) eurot, sh käibemaks kolmkümmend

30 ( ) eurot.

Mõista Ander Sagadilt Eesti Vabariigi kasuks välja ükssada kaheksakümmend

180 ( ) eurot, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu joo ksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maks 99919700036829 ekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „Ander Sagadi, 1-11-3615, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada ru Maakohtu Vi Narva kohtumajale 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi

1-11-3615

teada saama.

Asjaolud

ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 03.11.2011 otsusega tunnistati A.

Sagadi süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistati teda 9 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.09.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks mõisteti liitkaristuseks

9 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 28.09.2010. Tallinna Ringkonnakohtu Maakohtu 03.11.2011 otsus ja 06.03.2012 otsusega tühistati Harju

A. Sagadi mõisteti KarS § 184 lg 21

p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi õigeks. Riigikohtu 18.02.2013 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 otsus

A. Sagadi õigeksmõistmises KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2013 otsusega jäeti Harju Maakohtu 03.11.2011 otsus

A. Sagadi karistamises KarS § 184 lg 21 le p 1 järgi muutmata. Kohus luges A. Sagadi mõistetud karistusest kan – tuks ajavahemiku 28.09.2010 06.03.2012, s.o 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva vangistust ning luges ärakandmata karistuseks 7 aastat 11 kuud ja 4 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.03.2014 ja lõpeb 10.02.2022.

2. 05.07.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Sagadi tingimisi enne

A. tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt algas

A. Sagadi karistusaeg 06.03.2014 10.02.2022

2 p 2 eg , see lõppeb ja KarS § 76 lg kohane tähta saabus 18.06.2019. Sagadi isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla A. tema ennetähtaegset vabanemist.

3. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta Sagadi t. A. ennetähtaegset vabanemis

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 4. Kohtuistungil avaldas Sagadi, et toetab enda ting

A. imisi ennetähtaegset vabanemist. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud eriliigiliste süütegude toimepanemise eest. Narkootikumidega toime pandud kuritegu on eksitus, oma süüd ta selle toimepanemises ei tunnista. Sagadi selgitas, et soovib olla toeks oma eakale isale, kasvatada alaealist poega A. , tegeleda täisealiste lastega ja teha tööd

. Vangistuses olles on kinnipeetav tegelenud eneseharimisega ja tema õpetaja on psühholoog. Vabanemise korral on olemas sobiv elukoht sõbranna ema juures. Isa juures elamise võimalus puudub, kuna tol on uus elukaaslane, kuid plaan on hakata isaga kokku elama Nii kehtivate distsiplinaarkaristuste kui ka poolelioleva . kriminaalmenetluse kohta annab Sagadi

A. selgituse, et tegemist on eelkõige tema tervislikust seisundist lähtuvate põhjuste ja enesekaitsega. Vangistuses viibimise ajal on käinud spordisaalis, külastanud kirikut ja osalenud programmides. Tervisliku se tõttu on isundi

vabastatud töökohustuse täitmisest. Alkoholisõltuvus puudub. Vangistuses olles on olnud võimalus tegeleda iseendaga. Kinnipeetav avaldas, et on valmis vabanema soovib olla pojale , eeskujuks ja hoolitseda oma da olema kõrgeealise isa eest. Samuti on õpetanud usk te tagasihoidlik, isetu, heatahtlik, armastav ja andestav. xxx. Plaan Vabanemisjärgne elukoht on on . jätkata ettevõtlusega

5.

A. Sagadi seisukohaga s.

Kaitsja nõustus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamisek Kaitsja palus võtta kriminaalasja materjalide juurde 09.07.2019 kohtuistungi protokolli kriminaalasjast 1-19-3381, milles vangivalvur iseloomustab A. Sagadit kui isikut, kes on alati rahulik

ja sõbralik, probleeme ei esinenud.

1-11-3615

MAAKOHTU SEISUKOHT JA

PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüd tuleb jätta tingimisi enne tähtaega lase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Sagadi A.

vangistusest vabastamata.

7. Veel enne, kui kohus esitab oma argumendid ja seisukohad Sagadi tingimisi

A. ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta, selgitab kohus järgmist. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa ps 34 põhimõttelist seisukohta, et kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav, sh kustunud karistusandmeid ei oli lubatav kasutada ka kinnipeetavat iseloomustava materjalina. Taolist seisukohta on kohus koduvalt korranud ka enda lahendites, ent kinnipidamisasutus jätkab järjekindlat ja vankumatult kustunud karistusandmete kasutamist kinnipeetava iseloomustuse koostamisel. Kohus selgitab, et kinnipidamisasutuse poolt koostatav kinnipeetava iseloomustus on kohtule oluline informatsiooniallikas ennetähtaegse vabastamise otsustamise küsimuses. Kui see dokument baseerub äratuntavalt ja selgelt andmetele, millele tugimine on seaduse ja kohtupraktika kohaselt lubamatatu, st õigusvastane, siis võtab see kohtult ära võimaluse tugineda vabastamisotsuse tegemisel kinnipeetava isikut iseloomustavatele objektiivsetele andmetele. See võib viia ebaõige otsustuse tegemiseni. Eelnevast ja tulenevalt asjaolust, et ka Sagadi suhtes koostatud iseloomustuse koostamisel A. tugines kinnipidamisasutus arhiveeritud andmetele, käsitleb kohus A. Sagadi suhtes koostatud iseloomustu

hindamata iseloomustuse viited arhiveeritud st valikuliselt ja jätab täielikult karistusandmetele ning

neist tehtud järeldustele.

8. t

KarS § 76 lg p 2 kohaselt võib kohus ahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud

A. Sagadi

vangistusest. St, et Sagadi A. puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks.

9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat -le 4 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõrge s 21 märkinud ima astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p- : [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS §

76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

10. Kujundades seisukohta Sagadi vabastamise osas, on kohus seisukohal, et A. Sagadi

A. vabanemist toetavad mitmed aspektid. Nii p Sagadi ole võimalik eirata, et kinnipidamisastuses viibimise ajal on A. läbinud positiivselt ja edukalt sotsiaalprogrammi. Kohtuistungil tajutu pinnalt tuleb nentida, et

A. Sagadi on suure lugemuse, laia silmaringi, elukogemuse, huvitava maailmavaate ja soovi korral hea suhtlemisoskusega inimene. T tal vabaduses aolised isikuomadused võimaldavad suuremate raskusteta hakkama saada. Kaalu evib ka Sagadi poolne kristlike eluvaadete A. väärtustamine, pere ja lähedaste olemasolu ning head ja toetavad suhted nendega. Vabastamist toetava ks asjaoludeks on kahtlusteta seegi, et A. Sagadi te omab kõrgharidust, tööja ettevõtluskogemust ab soovi vabanemise korral ettevõtlusega jätkata ja end selles , om valdkonnas täiendada. Kohtu jaoks tähendab eelnev, et majanduslikult on A. l võimalik Sagadi

1-11-3615

kindlustada end legaase sissetulekuga

, sh varasem

– tema haridustase ja töökogemus ettevõtlusega tege võimaldavad tal leida nii töökoha lemine piisava sissetulekuga kui ka olla olla iseenda tööandjaks. Kohtu käsutuses olevatest materjalidest nähtub seegi, et A. Sagadile on vabanemisel tagatud kindel elukoht. Eelnev tähendab, et printsiibis esinevad kaalukad eeldused ja alused Sagadi A. ennetähtaegseks vabanemiseks.

11. ,

KarS § 76 lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku.

A. Sagadi ning kohus karistuse aluseks (loe: kohus käsitleb üksnes ja ainult kehtivaid karistusi jätab kõrvale iseloomustuse viited A. eesmärgile, sest seda Sagadi majandusliku kasu saamise on arvestatud kohtuotsuse tegemisel ehk juba süüdimõistva karistuse mõistmisel) on KarS §

184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritav tegu ja KarS § 65 lg 2 alusel liidetavaks olnud Viru Maakohtu 11.09.2008 kohtuotsusega olnud teod, mis on kvalifitseeritavad KarS §-de 424 ja

257 järgi. Jättes kõrvale asjaolu, et KarS § 257 koosseis on alates 01.01.2015 dekriminaliseeritud, on põhjust välja tuua, et Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastati A. Sagadi Sagadi

ennetähtaegselt ja A. allutati käitumiskontrollile. KarS § 65 lg 2 liitkaristuse mõistmine tähendab, et enne karistusaja lõppu ehk ajal, mil kohus oli A. Sagadi suhtes üles näidanud usaldust, uskunud temasse, tema edaspidisesse õiguskuulekusse pani ta toime raske, rahvatervisevastase kuriteo. Taoline asjaolu on aspektiks, mis sunnib kohut uue vabastamisküsimuse arutamisel ja otsustuse tegmisel täiendavale ettevaatlikkusele, sest varasemalt on A. Sagadi kohtu usaldust kuritarvitanud. Siinkohal ei pea kohus asjakohaseks diskuteerida kaitsja tõstatatu üle, et nn A. Sagadi kaasuse valguses muutis kõrgeima astme kohus kohtupraktikat, mida kaitsja palub kohtule vabastamisküsimuse otsustamisel arvesse võtta. Vastuseks sellele märgib kohus, et taolise asjaolu arvestamiseks puudub kohtul vajalik ja nõutav menetlus ja materiaalõigu - slik alus.

A. Sagadi süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud ja esimese astme kohtul puudub menetluslik pädev ata jõustunud kohtuotsuse põhjendatust ja õiguspärasu us hinn st. Varasem eksimus ei too kaasa ega välista aga seda, et A. puhul oleks ennetähtae Sagadi gne vabanemine absoluutselt välistatud. Küll võtab kohus kõrvuti varasema eksimusega arvesse

A. Sagadi Vangla edastatud materjalide kohaselt on käitumist kinnipidamisasutuses.

A. Sagadi isega. l kaks kehtivat distsiplinaarkaristust seoses käitumiseeskirjade rikkum Mõlemad rikkumised seonduvad äitumisega vanglaametnike suhtes.

A. Sagadi ebaviisaka k

Kohus märgib, et ennetähtaegse vabanemise korral allutatakse isik kontrollnõuete ja - kohustuste täitmisele. St, et ennetähtaegselt vabanenu peab olema valmis tegema ja tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga sõltumata sellest, kas konkreetne ametnik on ennetähtaegselt vabanenule sümpaatne või mitte. Kriminaalhooldusnõuete ja –kohustuste täitmine ja läbiviimine toimub kriminaalhooldaja äranägemisel, tema koordineerimisel. Sellest tuleneb omakorda, et kinnipidamisasutuses vanglaametnike korralduste kohane täitmine ja vanglaametnikesse viisakas suhtumine on asjaolud, mille alusel prognoosib kohus kinnipeetava võimaliku vabanemise korral katseaja õnnestumist. Kohus ei vabasta ennetähtaegselt kinnipeetavat, kelle puhul esineb kahtlus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja stumises. õnne Kokkuvõtavalt asub tuleb jätta vabastamata, sest juba ki kohus seisukohale, et A. Sagadi varasemalt on ta rikkunud ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseaega raskeimal viisil ehk uue kuriteo toimepanemisega, mis koostoimes kehtivate distsiplinaarkaristustega ei veena kohut antud ajamomendil tema edaspidises iguskuulekuses. Samas on A. Sagadi õ l võimalik oma käitumist kinnipidamisasutuses käesoleva kohtumääruse valguses täiendavalt korrigeerida, hoiduda käitumisaktidest, mis võivad kaasa tuua või toovad kaasa distsiplinaarmenetlused ning näidata konkreetse käitumise kaudu, et kahtlused tema edaspidises õiguskuulekuses on põhjendamatud.

1-11-3615

A. Sagadi suhtes on alustatud Sagadi iseloomustuses on märgitud sedagi, et A. kriminaalmenetlust KarS § 121 tunnustel (2 epsioodi). Kohus ei pea õiguslikult võimalikuks seda asjaolu ennetähtaegse vabanemise kontekstis käsitleda, sest A. Sagadi käitum isele, samuti tema võimalikule süüdiolekule, teises menetluses. Ennetähtaegse antakse hinnang vabastamise kontekstis hinnangu andmine võiks rikkuda süütuse presumptsiooni printsiipi ja tuua kaasa kohtu poolt ennetähtaegse vabastamise otsustamisküsimuse lahendamisel ebaõige kohtulahendi tegemise. Seega jätab kohus iseloomustuse viited uute kuritegude toimepanemisele hindamata.

12. Sagadi vabanemist

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele A. toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad asjaolud, mis Sagadi A. ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks

A. Sagadi kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei ta, pole võimalik isikut teki karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

13. Sagadi kaitsja J.

A. Valdma esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks

30 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla euro suuruses summas, sh käibemaks enn

4 pooltundi etähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja ettevalmistamiseks , summas 100 eurot ja kohtuistungi ajakuluks on 2 pooltundi, s.o 50 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg st 1 ja § 21 lg - -st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg st 10, § 7 lg - -dest

3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 180 eurot, sh käibemaks Kõnealune menetluskulu kuulub lt välja mõistmisele KrMS §

30 eurot.

A. Sagadi

180 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/