Legislator Case Law & Legislation
2-19-103487/8 AI generated

2-19-103487/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-103487/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt J. V. hageja Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS kasuks viivis Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

Legislator headnote

AI generated

2-19-103487/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt J. V. hageja Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS kasuks viivis Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-19-103487

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.08.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-103487

Tsiviilasi

Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS hagi J. V. vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

977,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

INGES

KINDLUSTUS

(registrikood xxx, asukoht Raua tn 35, 10124 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: M. K. (e-post: xxx);

Kostja: J. V. (isikukood xxx, registreeritud elukoht

puudub, viimane teadaolev elukoht xxx; tegelik elu- või

viibimiskoht teadmata).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt J. V. hageja Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS kasuks

põhinõudena liikluskahju 904,75 eurot ja alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest 05.02.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.08.2019 sissenõutavaks

muutunud viivis 36,88 eurot.

3. Välja mõista kostjalt J. V. hageja Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS kasuks viivis

pärast otsuse tegemist, s.o alates 10.08.2019 põhinõudelt (904,75 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku

tasumiseni, kuid mitte enam, kui 867,87 euro ulatuses.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud kostja J. V. kanda.

4.2 Mõista kostjalt J. V. hageja Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS kasuks välja

menetluskuluna riigilõiv 175 eurot.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

2-19-103487

2 (3)

6. Toimetada tagaseljaotsus kostjale J. V. avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest 05.02.2019 kuni otsuse tegemiseni VÕS §-s 113

sätestatud viivise määras ja jooksev viivis otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku

tasumiseni summalt 904,75 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras. TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut on

2-19-103487

3 (3)

hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kostja poolt tähtaegselt täitmata rahaliste kohustuste eest

protsendina põhinõudelt viivituses oldud aja eest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus

hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel kostjalt välja viivise maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt 904,75 eurot ja edasi viivise võlaõigusseaduse § 113

lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Viivis alates

05.02.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.08.2019 on 36,88 eurot (s.o viivis VÕS § 113

lg 2 teises lauses sätestatud määras 186 päeva eest põhinõudelt 904,75 eurot).

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõlgnevuse summa.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning

§ 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja

kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt

hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 175 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS §

139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot.

Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 175

eurot.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik