1-17-3839/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-17-3839

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. august 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3839 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Liane Peets (arvamus esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu Erkki Jürgensi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu ERKKI JÜRGENS elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: 38302270262; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub. Kaitsja Advokaat Gerda-Johanna Pello Kohtuistungi toimumise aeg 19.07.2019. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Erkki Jürgens temale Harju Maakohtu 24.04.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3839 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Välja mõista Erkki Jürgensilt riigituludesse riigi õigusabi kulud 114 (ükssada neliteist) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99917700029618. Selgitusse tuleb märkida „ 1-17-3839, menetluskulu, Erkki Jürgens“.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 24.04.2017. a otsusega tunnistati Erkki Jürgens süüdi Kars § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust, KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, KarS § 418 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust, KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Ärakandmata karistuseks loeti 3 aastat

8 kuud 3 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.10.2016. a ja lõppeb 22.07.2020. a. Vangla ei toeta Erkki Jürgensi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Erkki Jürgensi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Erkki Jürgensi vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Erkki Jürgens selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Erkki Jürgensi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Erkki Jürgensi ja tema kaitsja, leiab, et Erkki Jürgensi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.

2. Erkki Jürgens kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Erkki Jürgens temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Erkki Jürgens on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Erkki Jürgensi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 Erkki Jürgenson on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid varasemad karistused ei ole kehtivad. Käesoleval ajal kannab Erkki Jürgens karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud grupi poolt (aga ka isiku poolt, kes on varem toime pannud samalaadse kuriteo või narkootiline või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sissevõi väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas), aga ka katse staadiumisse jäänud vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes, tulirelva ebaseadusliku käitlemise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Arvestades Erkki Jürgensi poolt kuritegude toimepanemise asjaolusid ja Erkki Jürgensi selgitusi, mille kohaselt on ta pidanud vanglas veetma oma elust rohkem kui 10 aastat (kõige pikem aeg vabaduses järjest 4 aastat), järeldub, et Erkki Jürgensi kuritegelik käitumine on püsinud muutumatuna pika aja jooksul. Erkki Jürgensi enda sõnul on tema kuritegeliku tegevuse põhjuseks olnud sõltuvusprobleemid (sõltlane alates aastast 2015, kuigi tarvitaja ka enne seda), enne seda nooruse rumalus. Kohus arvestab, et Erkki Jürgensil on olnud probleemid narkootiliste ainetega juba pikka aega. Samal ajal on Erkki Jürgensi käitumine olnud ka agressiivne ja vägivaldne. Erkki Jürgens ise on selgitanud, et vabaduses ei soovi ta enam narkootilisi aineid tarvitada. Kohus seevastu ei ole veendunud, et vabaduses on maksimaalselt maandatud riskid, mis tulevad Erkki Jürgensi puhul narkootiliste ainete tarvitamisest. Kohus, arvestades Erkki Jürgensi selgitusi ja materjalidest nähtuvat (Erkki Jürgensi käitumise kohta karistuse kandmise ajal), ei ole veendunud, et Erkki Jürgensil on selge plaan ja piisav motivatsioon, et sellel korral vabaduses edukalt narkosõltuvusega tegeleda.

3.2 Vangistuse jooksul Erkki Jürgens on osalenud sotsiaalprogrammis Jõud muutuda (läbitud oli kaasamise osa, pärast seda programm katkestati läbiviija otsusel), ja täitnud Amfetamiini, Viha ja kriitika ning Tagasilanguse ennetamise töövihiku. Samuti on Erkki Jürgensiga läbi viidud vabanemiseelne nõustamine ja ta on osalenud vangla majandustöödel. Lisaks puuduvad Erkki Jürgensil vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral Erkki Jürgens soovib läbida rehabilitatsiooni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Harju maakond. Materjalide kohaselt on Erkki Jürgensil vabanemise korral võimalik nimetatud aadressile elama asuda. Erkki Jürgensi sõnul on tal võimalik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi kaudu asuda ka tööle. K-raha andmetel on seisuga 16.04.2019. a Erkki Jürgensil täitmata rahalisi nõudeid ligikaudu 26 689 eurot ja vabanemisfondis üksnes 16,67 eurot. Arvestades Erkki Jürgensi sõltuvusprobleeme ja võlgnevusi, aga ka resotsialiseerumisväljavaateid, peab kohus kindla töökoha olemasolu äärmiselt oluliseks, kuna ainult seeläbi oleks tagatud Erkki Jürgensi regulaarne legaalne sissetulek ja igapäevane toimetulek.

4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et Erkki Jürgensi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Erkki Jürgensi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt vabanemisjärgsed tingimused ja tema isik. Kriminaalmenetluse kulud Erkki Jürgensi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa advokaat Gerda-Johanna Pello

Advokaadibüroost LMP Tartu esindus. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 114 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 114 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 114 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Erkki Jürgensilt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik