1-16-97/81 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-97

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. august 2019. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-16-97 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Meelis Juursoo (arvamus esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu L. enne tähtaja lõppemist G tingimisi vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu L.G elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: XXX; ): garanteeritud töökoht (vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Sirje Must Kohtuistungi toimumise aeg 17.07.2019. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON Jätta L.G temale Harju Maakohtu 21.01.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-97 mõistetud ja Harju Maakohtu 14.06.2017. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu le kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 21.01.2016. a otsusega tunnistati

121 lg 2 p 2, 3 , L. süüdi Kars § järgi G mille eest mõisteti talle karistuseks 1 KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust

0 kuud vangistust. Harju Maakohtu 19.11.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s. o 2 aastat 7 kuud

26 päeva, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,2,5 alusel määrati, et L. le mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud G- vangistust. Ülejäänud vangistust, s.o 2 aastat 11 kuud 26 päeva, täitmisele ei pöörat § 75 ud. KarS lg 2 p 5 alusel kohustati L. käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud ravile, kui ta on G selleks eelnevalt nõusoleku andnud – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxus ravija rehabilitatsiooni programmis, teavitades kriminaalhooldajat regulaarselt ravil käimise kuupäevadest. KarS § 75 lg

2 p 9 kohaselt kohustati L. alluma elektroonilisele valvele vastavalt KarS § 75 G

1 lg 3 p 1 täht kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti L. eelvangistuses viibitud aeg karistusaja G ajaga 6 hulka karistusaja alguseks 09.09.2015.a. ja Kohtuotsus jõustus 06.02.2016. a. Harju Maakohtu 14.06.2017. a 21.01.2016. a määrusega pöörati L. le Harju Maakohtu G- otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust, täitmisele. Karistusaja alguseks loeti 28.03.2017. a. Kohtumäärus jõustus 04.09.2017. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.03.2017. 25.03.2020. a ja lõppeb a. Vangla ei toeta

htaegselt karistuse kandmisest. L. vabastamist tingimisi ennetä G P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha rokurör L. tingimisi ennetähtaegse G vabastamise kohta. ei toeta Prokurör L.G vabastamist karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu L.G

selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult

tamist karistuse kandmiselt. L. tingimisi ennetähtaegset vabas G

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära L.G ja tema kaitsja, leiab, et

L. tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse G kandmiselt ei ole põhjendatud.

2. L. kannab käesoleval ajal G liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib süüdlase katseajaga tingimisi enne kohus teise astme kuriteos tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on L. temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähema G lt poole, kuid mitte vähem kui 4 L.G kuud. Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1

L. on kriminaalkorras korduvalt karistatud (2 kehtivat karistust). Käesoleval ajal G kannab L. liitkaristust kohtuotsuste kogumis varguse, väljapressimise ja kehalise G väärkohtlemise eest. L. le on varasemalt mõistetud toimepandud kuritegude eest erinevaid karistusi. G- Sealjuures on karistust ka vabaduses. Harju L. le antud korduvalt võimalusi kanda G- Maakohtu 19.11.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14- varguste ja 9135 määrati L. le G- väljapressimiste toimepanemise eest karistuseks tingimuslik vangistus (KarS § 74 lg 1, 3 alusel). Ühtlasi määrati L. le sakohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Sellele vaatamata jätkas G- li L.G kuritegude toimepanemist katseajal. Harju Maakohtu 21.01.2016. a otsusega mõisteti L. süüdi vägivallakuritegude toimepanemise eest. Kusjuures kuriteod oli L. G G

toime pannud lähedaste isikute suhtes (ema suhtes pannud varasemalt toime väljapressimise). Sellele vaatamata andis kohus L. le taaskord võimaluse kanda karistust vabaduses, kuid G- L. ei muutnud jätkuvalt oma käitumist ja tegutsemisviisi. L. G G

tekkis probleemid juba kriminaalhoolduse alguses. L. rikkus elektroonilise valve nõudeid, G mille tõttu pikendati elektroonilise valve tähtaega 1 kuu võrra (Harju Maakohtu 28.04.2016. a määrus). Kuna L. roonilise valve nõudeid, määrati talle G rikkus taaskord elekt kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis Viha juhtimine (Harju Maakohtu 13.09.2016. a määrus). L. käitumise tõttu määrati talle lisakohustusteks ka mitte tarvitada alkoholi ning mitte G omada ja tarvitada narkootikume või psühhotroopseid aineid (Harju Maakohtu 03.11.2016. a määrus). Kuna L.G jätkuvalt rikkus talle määratud kohustusi (ei ilmunud registreerimisele ja puudus metadoonravilt), pöörati karistus täitmisele. Kohus peab oluliseks, et L.G kohaloleku tagamiseks kohtuistungil tuli ta tagaotsitavaks kuulutada ja tõkendina vahistamist kohaldada. Eeltoodust nähtuvalt on L. le antud korduvaid võimalusi kanda karistust vabaduses. G- Sellele vaatamata on

L. suhtunud talle antud võimalustele äärmiselt ükskõikselt ja G hoolimatult.

, L. nõudeid eiravat käitumist ei ole mõjutanud nii varasemad karistused G kui ka lisakohustuste määramised (sh ravikohustused). See ei anna alust arvata, et senini ärakantud karistus on

L. le avaldanud piisavat mõju ja ta on vabaduses suuteline käituma G- õiguskuulekalt ning täitma kõiki nõudeid ja kohustusi korrektselt.

3.2 Kohus peab positiivseks, et vangistuse jooksul on osalenud sotsiaalprogrammis L. G Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Samuti on L. ga läbi viidud tagasilangu G- se ennetamise töövihiku analüüs e nõustami Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt ja vabanemiseeln ne. on

L. sotsiaalprogrammides alenud ja oskab seostada õpitut oma igapäeva elu G aktiivselt os ja kogemust

ega ning on võimeline seda rakendama. Kohus peab positiivseks, et L.G on vangistuses viibides aktiivselt tegelenud temal esineva narkootiliste ainete tarvitamise probleemiga. Siinkohal peab kohus oluliseks, et L. on G varasemalt viibinud Wismari haiglas ravil, kuid umbes 6 kuud hiljem toimus tagasilangus. L.G on alates 2013. a saanud metadoonravi, vähendamata koguseid kuni vangistuseni. Kohus peab positiivseks, et vangistuse ajal on L. vähendanud ravimi koguseid, kuid sellele G vaatamata ei ole kohus veendunud, et L. on piisav motivatsioon ja suutlikkus G narkoprobleemiga tulemuslikult tegeleda. Lisaks ei saa

dmise ajal pidada positiivseks, kuna L. käitumist karistuse kan G materjalidest nähtuvalt L. korduvalt rikkunud vangla korda. Käesoleval ajal on G on L. Kohus leiab, et kinnipeetav peaks ennekõike G 4 kehtivat distsiplinaarkaristust.

korrektse käitumisega karistuse kandmise ajal näitama, et ta on suuteline kehtestatud korrast kinni pidama ja kõiki tingimusi täitma.

3.3 Vabanemise korra soovib elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx l . L.G Nimetatud aadressil asuv korter kuulub L.G emale. L.G on garanteeritud töökoht xxxxxxxxxxxxx paigaldus. L. on täitmata rahalisi nõudeid 24,63 eurot ja G vabanemisfondis 1620 eurot. Kohus peab positiivseks, et on

- ja ennetähtaegse vabanemise korral L. kindel elu G töökoht. , et L.

G Arvestades on varasemalt korduvalt oma ema suhtes toime pannud kuritegusid (kehalise väärkohtlemise, väljapressimise) ja L. sõnul on nad emaga kergelt G süttivad inimesed (ema on ka varasemalt tema ellu sekkunud), siis on uute kuritegude toimepanemise risk kohtu hinnangul suur.

4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et tingimisi L.G ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et L.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse osaliselt kandmise ajal ja tema isik.

Raina Pärn Kohtunik