2-18-14446/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

08. august 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-14446 Tsiviilasi Luminor Liising AS hagi J P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

4 396,40 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Luminor Liising AS (varem Nordea Finance Estonia AS; registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn) Hageja esindaja: Cärolin Markus (e-post carolin.olluk@intrum.ee) Kostja: J P (isikukood xxxx; elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J Plt Luminor Liising AS kasuks võla tasumise kokkuleppest nr 201107866LL tulenev võlgnevus summas 3 981,15 eurot, millest põhivõlg 3 092,10 eurot, intressid 371,76 eurot, lepingu ülesütlemise seisuga arvestatud viivised 377,89 eurot, sissenõudekulud 131 eurot ja paber arvete tasu 8,40 eurot.

3. Välja mõista J Plt Luminor Liising AS kasuks hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 142,88 eurot (arvestatud alates 27.02.2018. a kuni 26.09.2018. a).

4. Välja mõista J Plt Luminor Liising AS kasuks viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.09.2018. a kuni põhivõla (so

3 092,10 eurot) tasumiseni.

5. Välja mõista J Plt Luminor Liising AS kasuks võla sissenõudmiskulu 25 eurot.

6. Otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses J P kanda.

2. Välja mõista J Plt menetluskulud summas 440 eurot, so riigilõiv hagiavalduse esitamisel

350 eurot ning õigusabikulud summas 90 eurot, Luminor Liising AS kasuks.

3. Välja mõista J Plt Luminor Liising AS kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt (440 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2(2) Edasikaebamise kord

1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE777700771003813400 LHV Pank AS- is.

3. TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 350 eurot ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 210 eurot.

TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg

1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses.

Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 440 eurot, so riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik