1-19-5645/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

8. august 2019.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-19-5645

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Merili Riga

Kriminaalasi B.L süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Süüdistatav B.L, isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: X X ; elukoht: ; telefon: XX; XX XXX X e-post: XXX X ; kriminaalkorras karistamata. XX; ; XX

Kahtlustatavana oli kinni peetud 04.02.2019.a kuni 05.02.2019.a.

Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p st 5 ja § - -st 249 kohus otsustas:

1. B.L

Süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada B.L-i eelvangistuses viibitud aeg 04.02.2019.a

– ) päeva karistusaja hulka ning lugeda 05.02.2019.a, so 2 aks (k B.L-i

kandmata karistuseks 3 (kolm kuud ja 28 kaheksa ) (kakskümmend ) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta (kakskümmend ) päeva

3 (kolm) kuud ja 28 kaheksa

vangistust B.L-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui

1 (ühe) aasta B.L ei pane pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Määrata katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja B.L kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid:

-

;

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2 (5)

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte B.L-ile tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 atse alusel määrata B.L-ile k ajaks täiendav kohustus mitte omada või tarvitada nar tilisi või psühhotroopseid aineid. koo

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus B.L-ile osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki B.L-ilt juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 24.08.2019.a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

2. Menetluskulu:

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista B.L-ilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:

 joobeseisundi tuvastamise kulu 157 eurot;

 kaitsjatasu 60 eurot;

 sundraha 810 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et on õigus tasumisele B.L

kuuluv menetluskulu kokku 1027 ( ) eurot tasuda üks tuhat kakskümmend seitse

vabatahtlikult 10-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 102,70

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskul tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja u

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

3 (5)

EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700039075 ning selgitus B.L, otsus nr 1-19-5645

e „ , menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

B.L-i juures süüdistatakse selles, et tema 04.02.2019 kella 01:52 paiku juhtis XXX mootorsõidukit Volvo S80 reg nr holijoobes (alkoholisisaldus tema välja XXX, olles alko - hingatavas õhus oli 1,0 mg/l kohta) ning olles tarvitanud narkootilisi aineid amfetamiini ja metamfetamiini. Eeltooduga rikkus B.L kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milli mi ühe gram liitri kohta või rohkem.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Sellega pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 B.L lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdis

- tatavale karistuseks 4 kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS

§ 50 lg 1 alusel kohtus lisakaris mootorsõiduki juhtimise õiguse tusena B.L-ilt äravõtmist 3 kuuks. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (04.-

05.veebruar 2019), mille vältel oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb B.L kandmisele kuuluvaks karistuseks 3

-st 74 lg 1 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS § ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui B.L ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli - ajaks pandud kontroll

ilmub nõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas;

4 (5)

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; saab , töö või õppimiskoha vahetamiseks kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut mää käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 rata, et B.L on

lg 2 p 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et

B.L on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määra on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema ta, et B.L kriminaalhooldusamet

niku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 eurot, millele lisandub kohtumenetlu oobe tuvastamise tasu (narkootiliste ja ses välja mõistetav kaitsjatasu, j psühhotroopsete ainete tuvastamise eest uriinis koos hinnanguga joobe kohta) – 157 eurot ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 1027 eurot - ära tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul, kohustades B.L-i tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 102 eurot ja 70 senti.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas B.L süüdistatav t kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus B.L, e

nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel ja aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239- K B.L-i

tunnistada

424 lg 1 e süüdi KarS § järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas B.L-i menetluskuluks on joobeseisundi tuvastamise kulu 157 eurot, määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

5 (5)

sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

B.L taotle menetluskulude tasumise ajatamist 10 kuuks, kinnitades, et talle on s

jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks eurot. Kohus leiab, et kõigi 102,70

menetluskulude korraga hüvitamine käib süüdistatavale tema sissetulekuid arvestades ilmselgelt üle jõu.

Kohus on seisukohal, et arvestades B.L-i

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 1027 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik