3-19-1280/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

7. august 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-1280

Haldusasi

Margus Siimo kaebus Maksu- ja Tolliameti 15. aprilli

2019. a otsuse nr 12.2-5/012272 tühistamiseks ning

kohustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11. juuli 2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Margus Siimo OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

kaebaja Margus Siimo

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. juuli 2019. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Margus Siimo esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti

(MTA) 15. aprilli 2019. a maksuotsus nr 12.2-5/012272, millega kohustati kaebajat tasuma

maksustamisperioodil 2017 vara võõrandamisest saadud kasult tulumaksu 30 312 eurot 17 senti, ning

kohustada MTA-d määrama maksusumma hindamise teel.

Ühes

kaebusega

esitas

kaebaja

taotluse

peatada

maksuotsuse

täitmine,

sh

keelata

sissenõudmistoimingute tegemine ning vabastada kaebaja arvelduskonto aresti alt.

2. 11. juuli 2019. a määrusega Tartu Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse.

Halduskohus selgitas, et esialgse õiguskaitse rakendamine on vajalik siis, kui asjaolud viitavad

sellele, et taotlejale võivad kohtumenetluse ajal saabuda tagajärjed, mille hilisem kõrvaldamine ka

positiivse kohtulahendi korral oleks ebamõistlik või võimatu. Kaebaja on sellise tagajärjena esile

toonud tema elukorralduse kahjustamise maksusumma (30 312,17 eurot) kohesel sissenõudmisel.

Kuid maksude laekumine on praegusele juhul olulisem kui kaebaja huvi maksuotsuse täitmine

peatada. Kaebajal on võimalik taotleda MTA-lt maksusumma tasumise ajatamist, mis eelduslikult on

tõhus vahend kaebaja huvide tagamiseks. Lisaks tuleb arvestada, et maksuhaldur ei tohi

maksukorralduse seaduse § 131 lg 3 alusel füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel arestida ühe

kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta.

Kaebajal on ülalpeetav laps, seega ei saa maksuhaldur igakuiselt arestida 1080 eurot, sest kuupalga

alammäära suuruseks on 540 eurot (Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määrus nr 117 § 1).

Seega on kaebajale tagatud piisavad vahendid oma eluasemekulude ning igapäevaseks toimetulekuks

vajalike kulude kandmiseks. Seega ei kaasne maksuotsuse täitmise peatamise taotluse rahuldamata

jätmisega kaebajale pöördumatuid tagajärgi.

Lisaks on kaebuse eduväljavaated vähesed. Alles kohtumenetluses on kaebaja esitanud

kuludokumente, mille esitamist nõuti temalt juba maksumenetluses. Kui maksumenetluse ajal oli

kaebajal kuludokumendid olemas või neid oli võimalik mõistliku aja jooksul taastada ning ta ei

pidanud vajalikuks neid maksumenetluses siiski esitada, siis puudub alus maksukorralduse seaduse

(MKS) § 94 alusel hindamise teel maksustamiseks. Kui on võimalik koguda või taastada

nõuetekohased dokumendid (arved), pole tegemist maksusumma määramisega hindamise teel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. M. Siimo esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

11. juuli 2019. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldada.

Määruskaebuse kohaselt kaebajal puuduvad rahalised vahendid maksusumma tasumiseks 30 päeva

jooksul. MTA on asunud määratud maksukohustust sisse nõudma ning nõuab maksuvõla ajatamiseks

tagatist. Kaebaja on teinud ettepaneku kompromissiks, mis sisaldaks üksnes dokumentaalsete

kuludokumentide arvesse võtmist (ehk õiglast ja õiget maksukohustust) ja maksuvõla ajatamist

perioodiks, mis võimaldaks kaebajal maksuvõla likvideerida säilitades võimaluse oma elukoha

turuväärtuses müügiks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine halvendab kaebaja olukorda

oluliselt, kuivõrd maksuotsuse täitmine võib viia olukorrani, kus kaebajale kuuluv vara

võõrandatakse turuhinnast odavamalt ja selle käigus kaasnevad ka täitekulud. Märkimist väärib ka

asjaolu, et sundvõõrandamise ohtu satub kaebajale kuuluv vara, kus elab tema pere sh alaealine laps.

Kaebaja sissetulekuks on hetkel Agerman OÜ-lt laekuv juhatuse liikme tasu netosummas 516,45

eurot. Kaebajale laekub igakuiselt ka muid ettevõtlusega seotud sissetulekuid 500 eurot, mis katab

ära võlakohustused krediidiasutuste ees, mille igakuine kulu on samas suurusjärgus. Esineb oht, et

kaebaja ei ole võimeline enam maksma eluaseme ega muude igapäevaseks toimetulekuks vajalike

kulude ega kohustuste eest, mis toob kaasa pöördumatuid negatiivseid muutusi kaebaja

elukorralduses. Kaebaja õiguste pöördumatu kahjustumise tooks samaväärselt maksuhalduri poolsete

MKS § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingute piiranguteta rakendamisele kaasa ka täitemenetluse- või

pankrotimenetluse ennatlik algatamine maksuhalduri poolt ilma kohtuotsuseta.

Avaliku huvi ja kaebaja huvide kaalumisel on halduskohus jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et esialgse

õiguskaitse rakendamisel ei esine ohtu, et maksuvõlad jääks tulevikus sisse nõudmata.

4. Vastuses määruskaebusele MTA vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

MTA hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et pangakonto arestimise mõju kaebajale on vähene.

Kaebaja möönab, et on võtnud eesmärgiks maksuvõlg tasuda esimesel võimalusel, viidates talle

kuuluva kinnisvara müügist laekuvatele vahenditele. Seega isegi, kui kompromissi tulemil kaebaja

maksukohustus 8000 € võrra väheneks, jääks kaebajal tasuda siiski ca 22 000 €, mis nõuab

paratamatult tema nimel oleva kinnisvara realiseerimist. Seetõttu ei oma võimalik kompromiss

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise seisukohalt määravat tähendust.

Kaebaja asus maksuhalduriga küll maksuvõla ajatamise osas läbirääkimistesse, kuid jättis esitamata

andmed talle kuuluvate kinnistuste hüpoteekide jääkide kohta. Teadmata, kas võlgnik suudab tasuda

nii hüpoteekidega tagatud võlgu, kui ka maksukohustusi, ei saanud MTA kaebajast olenevatel

põhjustel, tema ajatamistaotlust positiivselt rahuldada. Samal ajal astus kaebaja aga samme, mis

raskendavad tulevase maksuvõla sundkorras sissenõudmist. Täpsemalt võlgnikule kuuluvale

kaasomandile korteriomandist (reg nr 609403) on 15. juulil 2019 seatud keelumärge kaebaja teise

võlausaldaja Rävala Laenud OÜ kasuks.

Lisaks rõhutab vastustaja, et MTA ei saada reeglina kohtumenetluse ajal avaldust kohtutäiturile

kaebaja kinnisvara realiseerimiseks. Kohtumenetluse ajal kaebaja kinnisvara realiseerimiseks peaks

olema väga kaalukad põhjused (nt aegumine), mida antud juhul ei esine. Seetõttu säilib kaebajale

kohtumenetluse ajal võimalus oma kinnisvara ise müüa määruskaebuses soovitud turuväärtuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning

määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse..

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

Halduskohus on selgitanud esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimusi ning põhjendanud, miks ta

peab avalikku huvi praegusel ajal kaalukamaks kaebaja huvist, arvestades ka kaebuse väheseid

eduväljavaateid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning

jätab põhjendused kordamata HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks tingimuseks esialgse õiguskaitse vajaduse esinemine.

Menetlusosalised on siinkohal sarnaselt halduskohtule osutanud, et vajadus esialgse õiguskaitse

abinõu kohaldamiseks esineb juhul, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 ls 1). Maksuotsuse vaidlustamisel

saab isiku õiguste kahjustamine tuleneda seega eelkõige asjaolust, et maksuhaldur nõuab

kohtumenetluse ajal kaebajalt maksukohustuse täitmist, mis kohtuotsusega võidakse tühistada või

esitab kolmandatele isikutele või avalikkusele andmeid kaebaja maksuvõla kohta.

Praeguses asjas leiab kaebaja, et vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusumma sundkorras

sissenõudmine kohtumenetluse ajal kahjustab tema õigusi pöördumatult eelkõige maksuhalduri

rakendatavate täitmistoimingute tõttu. Täpsemalt kahjustab kaebaja arvelduskonto arestimine tema ja

tema perekonna toimetulekut ning täitemenetluses kaebajale kuuluva eluaseme võõrandamine jätab

perekonna eluasemeta, eelduslikult vähendab kinnisasja müügihinda võrreldes turuhinnaga ja toob

põhjendamatuid kulutusi.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väited ja põhjendused aga üldsõnalised ega anna võimalust

veenduda, et kaebajale tegelikkuses kaasnevad tagajärjed, mille kõrvaldamine kaebuse rahuldamise

korral oleks võimatu või raskesti teostatav.

8. Nii halduskohus kui vastustaja on osutanud, et olukorras, kus kaebaja väitel tema igakuine

sissetulek ei ületa MKS § 131 lg-s 3 nimetatud igakuist summat, mida on keelatud arestida, ei saa

konto arestimine tuua kaebajale kahjulikke tagajärgi. Ka määruskaebuses väidab kaebaja, et tema

sissetulekuks on juhatuse liikme tasu 516,45, millele lisandub veel sissetulek ettevõtlusest 500 eurot.

See on kokku vähem kui kahekordne kuupalga alammäär (kaebajal on alaealine laps), mistõttu on

kogu summa kaebajale vabalt kasutatav sõltumata konto arestimisest. Kaebaja ei ole selgitanud,

milles täpsemalt seisneb konto arestimisest lähtuv negatiivne mõju kaebaja õigustele, mille

koormamine kaebuse rahuldamise korral on võimatu või ebamõistlikult koormav. Kaebaja enese

väitel kasutab ta igakuist sissetulekut tervikuna oma võlakohustuste täitmiseks teiste võlausaldajate

ees. See aga välistab kaebaja osalemise perekonna eluaseme, toidu, transpordi jms sarnaste kulude

kandmises, mistõttu ei saa konto arestimine põhjustada olulist muutust kaebaja ega tema alaealise

lapse elukorralduses ja/või -standardis. Kui selline seos tegelikkuses siiski esineb, siis on kaebaja

esitanud kohtule ebaõigeid andmeid oma sissetuleku suuruse ja/või kasutamise kohta. Esialgse

õiguskaitse vajaduse põhjendamiseks peab ta näitama ja tõendama oma igakuise sissetuleku ja

kulutused ning nende alusel selgitama, kuidas konto arestimine perekonna toimetulekut mõjutab.

9. Teiseks peab maksuotsuse täitmise peatamist vajalikuks, et vältida kaebaja ja tema perekonna

elukohaks oleva kinnisasja võõrandamist täitemenetluses. Pooled ei vaidle selle üle, vastustaja ei ole

pöördunud kohtutäituri poole kaebaja maksuvõla sissenõudmiseks kinnisasja müügist saadava raha

arvel. Vastupidi, vastustaja on kinnitanud, et tavapäraselt kohtumenetluse ajal maksuhaldur hoidub

täitemenetluse alustamisest ning käesoleval juhul ei esine selliseid erilisi asjaolusid, mis sunniks

maksuhaldurit käituma tavapärasest erinevalt. Selle seisukoha esitamisega ei ole maksuhaldur küll

loobunud täitemenetluse alustamise õigusest, kuid samas ei ole alust arvata ka, et haldusorgan

kaebajat ja kohut eksitab, plaanides siiski taotleda kaebajale kuuluva kinnistu võõrandamist

täitemenetluses.

Ringkonnakohus mõistab halduskohtule esitatud kaebuses ja määruskaebuses toodud seisukohti

selliselt, et kokkuvõtvalt kaebaja möönab, et maksuotsus on osaliselt põhjendatud ja 2017. aastal

Pääsusilma kinnistu võõrandamisel tekkis tal mingis ulatuses kohustus tasuda tulumaksu. Selle

kohustuse kavatseb kaebaja täita oma eluasemeks oleva kinnisasja võõrandamisest saadavate

vahendite arvel, kuid ta soovib kinnisasja võõrandada turuhinna eest, leides ise kinnisasjale ostja.

Seega ei taotle kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist selleks, et vältida eluaseme kaotust ning on

arvestanud võimalusega, et oma kohustuste täitmiseks tuleb kinnisasi võõrandada ja leida endale ja

perekonnale uus eluase. Vastavalt on kaebaja huvi selles, et võõrandada kinnisasi võimalikult kõrge

hinna eest vältides täitemenetlusega kaasnevat kulu. Selles osas langevad kaebaja ja vastustaja huvi

eeldatavalt kokku. Kuna kinnisasi on kaebaja võlakohustuse tagamiseks koormatud hüpoteegiga

kolmanda isiku kasuks, siis võib maksukohustuse täies ulatuses täitmine sõltuda sellest, millise

hinnaga kinnisasi võõrandatakse, s.t kas pärast hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmist jääb piisavalt

vahendeid maksukohustuse täitmiseks.

Nendel asjaoludel ei ole praegusel ajal kaebajale kuuluva kinnistu võõrandamiseks täitemenetluse

alustamine sedavõrd tõenäoline, et esineks vajadus maksuotsuse täitmise peatamiseks. Kui

maksuhaldur siiski astub samme täitemenetluse alustamiseks on kaebajal võimalus taotleda

asjakohaste toimingute tegemise keelamist kohtumenetluse igas etapis.

10. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kaebaja väited ja põhjendused esialgse õiguskaitse

vajaduse esinemise kohta ei ole veenvad. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumine iseenesest

välistab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise.

11. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka kaebaja etteheiteid halduskohtule huvide kaalumisega

seoses. Isegi, kui möönda kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist, ei saa seda vajadust

pidada sedavõrd kaalukaks, et see põhjendatud oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine. Kaebaja

õiguste pöördumatu kahjustamise tõenäosus ja kahjustamise võimalik ulatus ei ole suur. Samas on

kaebajal tema enda kinnitusel teisi võlausaldajaid, kelle õigused on tagatud pandiõigusega. Kaebaja

täidab võla tasumise kohustust kolmandatele isikutele, kuid mitte maksuhaldurile. Maksukohustus on

tagamata kohustus ning kohustuste täitmisel eelistab kaebaja teisi võlausaldajaid vastustajale. Kuna

kaebajal puudub muu likviidne vara ja piisav sissetulek maksukohustuse täitmiseks, siis maksuotsuse

täitmise peatamine kohtumenetluse ajaks kahjustaks avalikku huvi maksude laekumiseks

ülemääraselt. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks ei ole võimaldada kaebajal asuda äraootavale

positsioonile maksukohustuse täitmiseks vahendite leidmiseks kogu kohtumenetluse ajal olukorras,

kus kaebaja vähemalt osaliselt möönab maksukohustuse olemasolu. Kaebaja õiguste kaitse

tagamiseks on piisav, et kohtumenetluse ajal säilib kaebajal õigus taotleda kohtult maksuotsuse

täitmise peatamist või konkreetse toimingu tegemise keelamist, kui see võib kaasa tuua pöördumatult

kahjuliku tagajärje.

12. Kaebuse eduvõimalust hindas halduskohus üksnes esialgselt ning see ei määra kaebuse lahendust

lõplikult. Seejuures ei ole halduskohus eksinud õigusliku käsitluse esitamisel ega seostamisel kaebuse

asjaoludega. Määruskaebuses esitatud üldsõnalised väiteid ei ole piisavad halduskohtu seisukoha

kummutamiseks. Seetõttu võib kaebuse eduväljavaadete suurendamiseks kaebaja jaoks olla

asjakohane käsitada halduskohtu määruses esitatut indikatsioonina selle kohta, millises osas võib

kaebus vajada täiendavat põhjendamist ja/või tõendamist.

13. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/