Legislator Case Law & Legislation
1-18-4691/32 AI generated

1-18-4691/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-18-4691/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 29.07.2019 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub järgnevaid kohustusi: ei allu kohtustusele läbida alkoholivastane ravi (tähtaeg 15.01.2019), hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ( puudus soorituselt 28.05.2019 ja 31.05.2019), ei ilmu registreerimisele (26.07.2019), ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi.

Legislator headnote

AI generated

1-18-4691/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 8 lg 2 kohaselt § 42 otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise § 69 lõike 6 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KarS oma määrusega.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 29.07.2019 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub järgnevaid kohustusi: ei allu kohtustusele läbida alkoholivastane ravi (tähtaeg 15.01.2019), hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ( puudus soorituselt 28.05.2019 ja 31.05.2019), ei ilmu registreerimisele (26.07.2019), ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi.

R. tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.06.2018 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Z järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.08.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 28 päeva võrra, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.10.2017-26.10.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 416 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel mõisteti üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumist. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 ja lg 2 p 2, 8 kontrollnõudeid ja - kohustusi. Kohtuotsus jõustus 30.06.2018.

Kriminaalhoolduse algus 30.06.2018 ja lõpp 30.12.2019.

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-18-4691 Määruse tegemise aeg ja koht 07.augustil 2019 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 29.07.2019 erakorraline ettekanne R. -ile Z Viru Maakohtu 14.06.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu R.Z , isikukood , elukoht XXX xxx, e-post xxx

Käesoleva erakorralise ettekanne on esitatud põhjustel, et R. : Z -

ei allu kohtustusele läbida alkoholivastane ravi (tähtaeg 15.01.2019) -

hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ( puudus soorituselt 28.05.2019 ja 31.05.2019)

- ei ilmu registreerimisele (26.07.2019)

- ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi 01.07.2019 saadud Politsei-

ja Piirivalveametist teatis kriminaalhooldusaluse käitumisest. 30.06.2019 kell 17:23 on politsei menetlussüsteemis registreeritud juhtum nr 3100,19,0369290 selle kohta, et aadressil xxx, R. viibides tänaval käitus ennast Z ebaadekvaatselt ja lärmas. Ülalmainitud juhtumi kohta süüteomenetlust ei alustatud, koostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeriti R. il ühes liitris väljahingatavas õhus Z- alkoholisisaldus 0,5 mg/l.

09.05.2019 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et ei käinud tunde tegemas 07.05.2019 Jõhvi vallavalitsuses kuna pidi tegelema OÜ asjad xx ega ja 08.05.2019 tegeles gaasi asjaga. Telefoni teel ei saanud teavitada ametnikku kuna ei olnud telefoni krediiti. 13.05.2019 läheb haiglasse alkoholivastasele ravile kas 14 21 päevaks. -

Kriminaalhooldusametniku poolt oli viimati koostatud erakorraline ettekanne 09.05.2019. Peale Viru Maakohtu 21.05.2019 määrust oli 24.05.2019 koostatud ÜKT ajakava 6 tunni sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 28.05.2019 ja 31.05.2019. Hooldusalune tunde tegema ei asunud. R. ei ole hoolimata korduvatest lubadus Z test läbinud alkoholivastast võõrutusravi. R. käis ametniku juures viimati registreerimas 24.05.2019 ja Z

kinnitas, et läheb SA alkoholivastasele ravile ja ÜKT ajakava koostada ei saa. xxx Kriminaalhooldusametnikule ei ole esitatud ühte tõendit ravi läbimise kohta. Vesteldes gi 23.07.2019 tema vanaema xxx selgus, et R. ei Z ole alkoholivastasel ravil käinud ja võeti arvelt tööotsijana maha ka kuna ei läinud sinna märkima. xxx

Kriminaalhooldusametnik mä 24.05.2019 registreerimisel Jõhvi esinduses oli uus aeg rgib, et registreerimise aeg määratud 21.06.2019, kuid R. helistas 05.06.2019 Z kriminaalhooldusametnikule ja teavitas teda, et läheb võõrutusravile ning ametnik määras uue registreerimise ajaks telefoni teel 26.07.2019. Hooldusalune helistas 25.07.2019 ametnikule ja teavitas teda, et ei saa homme 26.07.2019 registreerimisele tulla kuna ei ole Kohtla-

Järve linnas ja täpsemat infot ei andnud. Uus registreerimise aeg oli kokku lepitud 29.07.2019. Hooldusalune helistas 29.07.2019 uuesti ametnikule, et tal on köha ja ei taha välja minna ning lubas tulla registreerima 01.08.2019.

Kriminaalhooldusametnik märgib, et Politsei-ja Piirivalveametist politseinik xxx 23.07.2019 saadud info, et 10.07.2019 tuli R.Z oma vanaema xxx juurde elukohta xxx ja nõudis tungivalt temalt raha. Vanaema poolt oli helistatud politseisse ja politsei välja kutsutud. Politsei sõnul kartis vanaema ja ei tahtnud avaldust juhtunu kohta kirjutada. R. -i Z vanaema läks omaette elama, sest on tüdinenud hooldusaluse poolt alkoholi tarvitamisest ja temalt raha nõudmisest ja elab seetõttu, et natukegi rahu saada eraldi aadressil: xxx.

Kriminaalhooldusametnik märgib, et R. sooritas viimati üldkasulikku tööd Z 25.04.2019. Ta ei ole ühtegi tundi teinud mai, juuni ja juuli kuu jooksul. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 26.11.2018 kohtumääruse alusel oli R. ile Z- määratud täiendav äbida alkoholivastane ravi tähtajaga 15.01.2019. R. Z kohustus l viibis 09.01.2019 psühhiaatri juures SA xxx ja oli kutsutud tagasi ja viibis seal 31.01.2019, kuid alkoholvastane süst jäi tegemata, sest R. ei läinud õigeaegselt kohale Z

. 26.07.2019 seisuga on ravi R. -i

Z poolt läbimata.

Peale viimast ametniku poolt 09.05.2019 koostatud erakorralist ettekannet ei ole hooldusalune sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd viimati tegi tunde 25.04.2019 (3 tundi). Hooldusalune leiab kogu aeg erinevaid põhjusi alkoholivastasest ravist hoidumiseks ja üldkasuliku töö mittesooritamiseks.

Kriminaalhooldusametniku hinnangul R. suhtub talle täitmiseks määratud Z üldkasuliku töö soorit läbima alkoholivastast võrrutusravi, amisse hooletult. Ei ole asunud rikkus järjekordselt kohustust mitte tarvitada alkoholi, registreerimisele ei ilmu, üldkasulikku tööd ei soorita.

Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KarS § ja KrHS § 31 lg 1 taotleb

69 lg 6 kriminaalhooldusametnik R. -ile Z mõistetud ärakandmata karistus pöörata täitmisele.

R.Z selgitas kohtuistungil, et

tal ei ole midagi lisada. Kõik ettekandes on õige.

Maakohtu määruse põhjendused

KarS § 69 lg 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt § 75 l

2 sätestatule, KarS g pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades sätestatud üldkasuliku töö üldist KarS lg 3 tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

8 lg 2 kohaselt § 42 otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise § 69 lõike 6 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KarS oma määrusega.

Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Esimesel registreerimisel 04.07.2018 selgitati kriminaalhooldusametniku poolt R. -ile Z kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele selgitati, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise kord. R. -ile oli tutvustatud Z üldkasuliku töö esmast ajakava. Õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitas süüdimõistetu oma allkirjaga.

Asjaolu, et hooldusalune on rikkunud üldkasuliku töö ajakava ja on selle tegemisest kõrvalehoidunud on tõendamist leidnud toimiku materjalide kohaselt. Erakorralise ettekande koostamise ajaks on R. sooritanud 139 tundi ja sooritamata on tema poolt 277 Z tundi üldkasulikku tööd. Maakohtu 21.05.2019 määrust oli Peale Viru hooldusalusele vallavalitsuses 28.05.2019 ja 4.05.2019 koostatud ÜKT ajakava 6 tunni sooritamiseks Jõhvi

31.05.2019. Isik ei sooritanud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. R. käis Z ametniku juures viimati registreerimas 24.05.2019 ja kinnitas, et läheb SA xxx alkoholivastasele ravile ja ÜKT ajakava koostada ei saa. Hooldusaluse vanaema (xxx) on avaldanud, et R. ei ta Z ole alkoholivastasel ravil käinud ja võeti arvelt tööotsijana maha ka xxx

kima. Hooldusalune on teadlik oma kohustusest kuna ei läinud sinna mär teavitada kriminaalhooldusametniku tööd takistavate asjaolude ilmnemisest, samuti kohustusest esitada puudumise kohta tõend. Hooldusalune ei ole mai, juuni, juuli jooksul teinud mitte ühtegi tundi üldkasuliku tööd. Kohtule nähtub erakorralise ettekande materjalide kohaselt, et hooldusalune ei ole siiani läinud alkoholivastasele ravile ja ta pole esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks tal pole olnud võimalik üldkasuliku tööd sooritada. Seega puudub hooldusalusel mõjuv põhjus üldkasuliku töö mitte sooritamiseks ajakavas ettenähtud ulatuses. Hooldusalune on teadlik, et talle mõistetud vangistust on asendatud üldkasuliku tööga ning millised on tagajärjed, kui ta üldkasuliku tööd ei soorita.

Kohus märgib, et isiku rikkumised üldkasuliku töö täitmata jätmisel ei ole üksikud ega juhuslikku laadi. Isiku käi umine ÜKT sooritamisest kõrvalehoidumisel on süsteemne, t käitumismuster on valitud, ennast õigustatakse erinevate põhjustega. ja ametnikku eksitakse

Kohus on isiku suhtes korduvalt lahendanud taotlusi täitmisele pööramiseks, seega kohtule on teada isiku käitumise dünaamika. Kohus peab nõustuma, et probleem ÜKT tegemisega on esinemus kohus kriminaalhooldusel kestel.

Asjaolu, et hooldusalune on rikkunud registreerimiskohustust on tõendamist leidnud toimiku materjalide. R pole egistreerimisekohustuse täitmata jätmise kohta, kriminaalhooldusametnikul olnud võimalust hooldusaluselt seletust võtta, sest ta ei ilmu registreerimisele. juures viimati registreerimas 24.05.2019. R. käis ametniku Z 24.05.2019 registreerimisel Jõhvi esinduses oli uus aeg registreerimise aeg määratud 21.06.2019, kuid R. helistas 05.06.2019 kriminaalhooldusametnikule ja teavitas Z teda, et läheb võõrutusravile metnik määras uue registreerimise ajaks telefoni teel ning a 26.07.2019. Hooldusalune helistas 25.07.2019 ametnikule ja teavitas teda, et ei saa homme 26.07.2019 registreerimisele tulla kuna ei ole Kohtla-

Järve linnas ja täpsemat infot ei andnud. Uus registreerimise aeg oli kokku lepitud 29.07.2019. Hooldusalune helistas 29.07.2019 uuesti ametnikule, et tal on köha ja ei taha välja minna ning lubas tulla registreerima 01.08.2019. Seega alates 24.05.2019 ei ole hooldusalune täitnud oma registreerimiskohustust. Hooldusalune teadlik, et registreerimis kohustus. kohustuse täitmine on tema hoolsus Hooldusalune ei ole esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks tal pole olnud võimalik täita registreerimiskohustust. Hooldusalune ei ole erakorralise materjalide kohaselt viibinud vahepealsel ajal alkoholivastasel ravil.

Kohustuse läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 15.01.2019 on hooldusalune avaldanud 09.05.2019 seletuses, et 13.05.2019 läheb haiglasse alkoholivastasele ravile kas 14-21 päevaks. selgitas, et 09.05.2019 käis ta 21.05.2019 kohtuistungil R. xxx juures, Z visiidi number on olemas, talle kirjutati välja ravimid. Kokku lepitud, et ta läheb haiglasse, aga ta ootab vaba kohta. Ta helistas ka ise haiglasse ja vaba kohta veel ei ole. Nüüd ta on töötukassa arvel ja sai ka kindlustuse ehk haiglasse minek on talle tasuta nüüd. Erakorralise ettekande arutamise ajaks ei ole isik alkoholivastast ravi läbinud.

Asjaolu, et kriminaalhooldusalune tarvitas alkoholi sellekohasest keelust hoolimata on tõendatud erakorralise ettekande materjalidega. Isikult pole olnud võimalik selgitusi võtta. Kohtuistungil isik tunnistas, et kõik andmed erakorralises ettekandes on õiged. Samuti on antud rikkumise kohta koostatud 30.06.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt indikaatorvahendi tulemus oli positiivne näidates alkoholijoovet 0,5 mg/l kohta. Seega on koostatud protokolliga rikkumine tõendamist leidnud ja selles osas vaidlust ei ole.

Kõike eelnevat arvestades e ÜKTd nõuetekohaselt i ole vaidlust faktis, et isik ei ole sooritanud, rikkunud registreerimiskohustust, rikkunud kohustust läbida alkoholi vastane ravi ja rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametniku ettekandes on faktid näidatud õigesti.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole motiveeritud R. Z täitma talle Viru Maakohtu määratud kohustusi ta hoiab kõrvale üldkasuliku töö otsusega - sooritamisest,

on rikkunud kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei täida kohustust läbida alkoholivastane ravi tähtajaga ja ei täida kohustust mitte tarvitada alkoholi 15.01.2019 . Kohtu hinnangul omab tähendust, et isikule korduvalt selgitatud kriminaalhoolduse nõudeid ja üldkasuliku töö sooritamise kohustust. Talle on teada, millised on tagajärjed kui ta ei täida kriminaalhoolduse nõudeid.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust.

Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Rikkumised on tõendatud toimikus olevate materjalidega, millele kohus on viidanud ülalpool.

Kohus leiab, et kriminaalhooldus R. Z suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi. Süüdimõistetu on hoidunud kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, ei ilmu ettenähtud aegadel registreerimisele, ei allu kohustusele läbida alkoholivastane ravi ja ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Lisaks omab tähendust asjaolu, et peale viimase erakorralise ettekande arutamist 21.05.2019, ei ole hooldusalune mitte ühtegi tundi üldkasulikutööd sooritanud. Seega pole isik võtnud piisavalt tõsiselt kohtu poolt talle antud võimalust kanda tingimisi vangistus vabaduses.

Kohtuistungil esitas isik selgitusi, miks ta ei teinud ÜKTd ja ei käinud registreerimisel. Isiku selgituistest tuleneb isiku ülimalt kergemeelne ja vastutustundetu käitumine kriminaalhoolduse all olles. Isiku selgitused ei näita asjaolusid, millel kohus saaks jõuda järelduseni, et isik saaks jätkata kriminaalhooldusega.

Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et isik ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Samuti arvestab kohus, et üldkasuliku töö mitte sooritamise kohta on hooldusaluse kohta maikuus esitatud ja alkoholivastase ravi läbimise erakorraline ettekanne. Viru Maakohtu 21.05.2019 määrusega kohus andis isikule võimaluse tingimisi karistus kanda vabaduses, jätkata üldkasuliku töö sooritamisega ja läbida alkoholi vastane ravi. Hooldusalune ei ole peale 21.05.2019 Viru Maakohtu määrust sooritanud mitte ühtegi tundi üldkasuliku tööd. Hooldusalusega on korduvalt vesteldud üldkasuliku töö sooritamise teemal. Isikule on selgitatud, millised on tagajärjed, kui ta üldkasuliku tööd ei soorita. Hooldusaluse rikkumised on järjepidevad ja korduvad. Hooldusalune ei ole läbinud alkoholivastast ravi, mille tähtaeg oli 15.01.2019. Lisaks on hooldusalune rikkunud 30.06.2019 lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik ei teinud ametnikuga koostööd ega vähimatki pingutust kohtuotsuse täit Isikul ei olnud kohtuistungil öelda oma käitumise miseks. osas midagi. Arvestades seda, leiab kohus, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud.

Juhindudes KarS § 69 , KrMS § 427, kohus lg 6

M ä ä r a s:

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 29.07.2019 erakorraline ettekanne R. -ile Viru Maakohtu 14.06.2018 Z kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.

Pöörata Viru Maakohtu 14.06.2018 nr 1 mõistetud ärakandmata karistus 9 (üheksa) -18-4691 kuud 7 (seitse)

R. kandma karistust. Z päeva vangistust täitmisele ning saata

Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmisele vanglasse ilmumise kuupäeva KrMS §

414 alusel.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul alates päe Viru Maakohtule vast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik