1-10-200/3 · 1-10-200/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-10-200

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuaril 2010.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-200 (09260105710) Kohtunik Madis Kägu Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi H.J süüdistuses KarS § 349 järgi käskmenetluses Süüdistatav H.J

Elukoht: XXXXXXXX XXXX XX-X,; ik: XXX;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Tartu Maakohtu 25.05.2009

otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 2 aastat vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat; väärteo korras karistatud 7-l korral.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas

Süüdi tunnistada H.J KarS § 349 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus

40 (nelikümmend) päevamäära (1 päevamäär 50 krooni), s.o 2000 (kaks tuhat) krooni.

KarS § 66 alusel määrata, et rahaline karistus 2000 (kaks tuhat) krooni tuleb tasuda ositi järgmiselt:

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust (s.o veebruarist 2010) tasuda 10 (kümne) kuu

jooksul iga kuu 20-ndaks kuupäevaks 200 (kakssada) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pank või 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100065035. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2(3)

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel vabastada asitõendi staatusest H.J nimele väljaantud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus nr A1371540, mis on 08.12.2009 tagastatud H.J-ile.

Välja mõista H.J-ilt menetluskulu 6966.80 (kuus tuhat üheksasada kuuskümmend kuus)

krooni ja 80 senti Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pank või arvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord.

Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

H.J 28.11.2009.a kella 00:30 paiku Tartu linnas Narva mnt 27A asuva ööklubi Club

Tallinn juures andis enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi KarS § 350 mõttes, s.o H.J nimele väljaantud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse nr XX alaealisele K.L. kasutamiseks eesmärgiga, et K.L. omandaks täisealise isiku õiguse siseneda ööklubisse.

Sellega pani H.J toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o enda nimele

väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eesmärgiga omandada õigusi.

Tsiviilhagi ja asitõendid. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

Asitõend: H.J nimele väljaantud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus nr XX on

08.12.2009 tagastatud H.J-ile.

Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid.

Prokurör taotleb H.J süüdi tunnistamist KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja teeb ettepaneku mõista karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses.

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta.

H.J poolt süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega:

1) Asitõend H.J nimele väljaantud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus nr XX

ja asitõendi vaatlusprotokoll (tl 3-4);

2) Tunnistaja P.B. ütlused (tl 1-2);

3) Tunnistaja K.L. ütlused (tl 5-6)

4) Süüdistatava H.J ütlused (tl 7-8).

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

3(3) Kohus ei tuvastanud H.J käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

KarS § 349, mis käsitleb tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamist, näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et H.J on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega. KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses.

Kohus leiab, et on põhjendatud mõista süüdistatavale karistus KarS § 349 sätestatud kuriteo

toimepanemise eest sanktsiooni alumise määra lähedal, s.o 40 miinimumpäevamäära ulatuses (1 päevamäär on 50 krooni), s.o 2000 krooni.

Menetluskulud ja nende hüvitamine.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 21.80 krooni. Menetluskulude kogusumma on 6966.80 krooni.

Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtunik