1-19-5504/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

6. august 2019.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-19-5504 Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Merili Riga

Kriminaalasi Y.X

424 lg 2 süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Süüdistatav Y.X , isikukood XXX ; elukoht: ; XXX XXX XXX XXX XXX ; telefon: ; e-post: ; ; kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 15.06.2013.a otsusega KarS § 424 järgi lõpliku karistusega 1 kuu ja 28 päeva vangistust KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi 3- aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 2 kuuks. Kahtlustatavana oli kinni peetud 15.03.2019.a kuni 16.03.2019. a.

Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p

5 ja § -st -st 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Y.X KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel kuulub Y.X-il reaalsele ärakandmisele 7 eitse) (s päeva vangistust, mille hulka arvata KarS Y.X kahtlustatavana § 68 lg 1 alusel kinnipidamise aeg 15.03.2019.a 16.03.2019.a, so 2 (kaks Y.X – ) päeva ning lugeda poolt veel reaalsele ärakandmisele kuuluvaks karistusek ) päeva s 5 (viis vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel jätta ülejäänud 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele Y.X pööramata, kui ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja Y.X kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2 (6)

Määrata Y.X katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: -

;

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Y.X-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

KarS 75 lg 4 alusel kohustada Y.X-i alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks

„Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja lhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi -Eesti Regionaa Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Y.X-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 414 lg 1 alusel edastatakse Y.X-ile kohtuotsuse jõustumisel teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse, so 5 (viie) päeva vangistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 kohaselt arvestada kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust päevast, millal Y.X saabub vanglasse vangistust kandma. KrMS § 414 lg 3 alusel kohaldatakse vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki Y.X-ilt juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 22.08.2019.a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

3 (6)

2. Konfiskeerimine

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina Y.X-ile kuuluv musta värvi mootorsõiduk Volkswagen Polo reg.nr. XXX (VIN-kood ) XXX (asukoht Tartus

XXX). KarS § 85 lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse. Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p

2 kohaselt on kohtuotsusega konfiskeeritud vara valitsejaks Siseministeerium. KarS § 85 lg 3 kohaselt toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne selle jõustumist käsutamiskeeluna. KrMS § 4211 lg 2 kohaselt tasub konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud süüdimõistetu või kolmas isik. Juhindudes KrMS § 4211 - lg st 1 saata jõustunud kohtuotsuse koopia konfiskeerimise korraldamiseks PPA Lõuna prefektuurile.

3. Menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p , § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista 4, Y.X-ilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:  kaitsjatasu 60 eurot;  sundraha 810 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et on õigus tasumisele Y.X-il kuuluv menetluskulu kokku 870 ( ) eurot tasuda 12-ne kuu kaheksasada seitsekümmend jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vähemalt 72,50 tasudes igakuiselt eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskul tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja u jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbri 99919700038717 , märkides ära ning selgitus Y.X, otsus nr 1-19-5504

e “ , menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

4 (6)

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Y.X-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 15.06.2013 Harju Maakohtu otsusega karista istatus ei ole tud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline kar kustunud, juhtis 15.03.2019 kella 15:15 paiku Tartus,

XXX juures mootorsõidukit Volkswagen Polo reg.nr. XXX , olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,05 mg/l kohta) ja põhjustas avarii, sõites otsa sõiduautole Peugeot reg.nr. XXX .

Eeltooduga rikkus Y.X kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellega pani Y.X toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS - § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdis tatavale karistuseks 6 kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Y.X-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest peab Y.X koheselt ära kandma 7 päeva vangistust, mille hulka Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse 2 päeva (15. 16.märts 2019), mille vältel Y.X - oli kahtlustatavana kinni peetud.

Seega peab Y.X reaalselt ära kandma veel 5 päeva vangistust. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada Y.X suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse ära kandmiseni. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa 5 kuud ja 23 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, - - kui Y.X ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumis nõudeid ning kohustusi: - kontrolli ajaks pandud kontroll elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti - territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Y.X on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel võtab Y.X endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja ionaalhaigla; Pärnu - -Eesti Reg Haigla;

Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest

5 (6)

saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Y.X on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: juhindudes KarS § 83 lg 1 alusel palub prokurör Tartu Maakohtul konfiskeerida Y.X-ile (isikukood XXX) kuuluva musta värvi mootorsõiduki Volkswagen Polo reg nr XXX (VIN-kood XXX ), mis asub Tartus,

XXX asuvas parklas, kuna Y.X kasutas nimetatud mootorsõidukit süüteo toimepanemise vahendina.

Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus 60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud kokku 870 eurot - – ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades Y.X-i tasuma alates koh otsuse tu jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72 eurot ja 50 senti.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas Y.X süüdistatav , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus Y.X nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel ja aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239- K Y.X

süüdi tunnistada KarS § lg järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Y.X menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu.

6 (6)

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Y.X taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 72,50 eurot Kohus leiab, et kõ . igi menetluskulude korraga hüvitamine käib Y.X-ile tema sissetulekuid arvestades ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades Y.X

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 870 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik