2-18-132318/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-132318

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. august 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-132318

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS-i hagi Jaan Mihhailovi vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

726,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Teleteenused AS (registrikood: 10069659;

asukoht: Sõpruse pst 145, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts (e-post:

inkasso@julianus.ee)

Kostja Jaan Mihhailov (isikukood: XXX; tegelik elukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Jaan Mihhailovilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks:

2.1. põhivõlg 350,19 eurot ja viivis 247,95 eurot, kokku 598,14 eurot;

2.2. viivis põhivõlalt 0,05% päevas alates 28.03.2019 kuni põhivõla 350,19 euro

tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 34 euro, viivise 24,51 euro ning 34 euro suuruselt

põhivõlalt alates 28.03.2019 arvestatava viivise osas.

4. Jätta menetluskulud 91% ulatuses Jaan Mihhailovi ja 9% ulatuses Elisa

Teleteenused AS-i kanda.

5. Välja mõista Jaan Mihhailovilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks menetluskulu

204,75 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on Elisa Teleteenused AS-i hagi Jaan Mihhailovi vastu võla

nõudes. Nõude aluseks on kostja ja Elisa Teleteenused AS-i (endine ärinimi AS Starman)

vahel XX.XX.XXXX sõlmitud kliendi- ja teenuseosutamise leping nr XXX. Hageja omandas

nõude kostja vastu loovutamise teel. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

võlgnevuse 384,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 272,46 eurot ning viivise alates

28.03.2019 kuni põhinõude 384,19 euro täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded 07.06.2019. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus

menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud põhivõlas sisalduva teenuse piiramise tasu

kokku 24 euro ja võlahaldustasu kokku 10 euro (arvetel XXX ja XXX), ning neilt nõutava

viivise osas.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste

tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

Hagist nähtuvalt võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest

5.2.1 ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient

tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Lepingu üldtingimuste p 9.9

kohaselt on hagejal õigus piirata kliendile teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5

kalendripäeva ette, kui klient pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide

esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kuna kostja ei tasunud hageja

poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt, piirati kahel korral kostjale teenuse osutamist ning

nõuti teenuse piiramise tasu kokku 24 eurot. Võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuste

teenustasude hinnakirjast. Kostja suhtes rakendati kahel korral võlahaldustasu kokku 10 eurot,

kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust,

sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab

teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist,

või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimused näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse

tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning tarbijalt on võetud

võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada

kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene

funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi

eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Võla tõttu teenuse

piiramise tasu ja võlahaldustasu puhul on sisuliselt tegemist ebamõistlikult suure

leppetrahviga. Kohtule esitatust ei nähtu, et need oleksid seotud hageja tegelike kuludega,

samuti on hagejal õigus nõuda üldtingimuste p 10.1 järgi viivist 0,05% tasumata summalt

päevas. Kohus on seisukohal, et hinnakirjad teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu osas on

VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata

põhivõlg 34 euro ulatuses (võla tõttu teenuse piiramise eest 2 x 12 eurot ja võlahaldustasu 2 x

5 eurot). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 350,19 eurot (384,19 eurot - 34

eurot).

Eeltoodust tulenevalt on ka hageja viivisenõue osaliselt põhjendamatu. Kuna teenuse

piiramise tasu ja võlahaldustasu on põhjendamatu, on põhjendamatu nõuda nendelt ka viivist.

Hageja 27.03.2019 seisuga esitatud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata 24,51 euro ulatuses

(arvelt A-25028192 arvestatud viivis 12,38 eurot, arvelt A-25203803 arvestatud viivis 12,13

eurot) ja rahuldada 247,95 euro ulatuses (272,46 eurot - 24,51 eurot). TsMS § 367 alusel tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt 0,05% päevas alates 28.03.2019

kuni põhivõla 350,19 euro tasumiseni.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest

91% kostja kanda ja 9% hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel tasutud riigilõivu 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendava riigilõivu 80

eurot ning lepingulise esindaja kulu 240 eurot (ajakulu 2 tundi, tunnihind 120 eurot, ilma

käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 225 euro ulatuses –

riigilõiv 125 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot.

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 204,75

eurot (225 eurot x 91 %).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik