3-19-1167/29 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-19-1167

Otsuse kuupäev

05.08.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

AS JETOIL kaebus Enefit Kaevandused AS riigihanke

„Mootorikütuse ostmine“ (viitenumber 206885) kehtetuks

tunnistamise

13.05.2019

otsuse

ning

Riigihangete

Vaidlustuskomisjoni 11.06.2019 otsuse nr 75-19/206885

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS JETOIL, volitatud esindaja vandeadvokaat Denis

Piskunov

Vastustaja (hankija) – Enefit Kaevandused AS, volitatud

esindaja Eve Kangro

Kolmas isik I – AS Alexela (AS Alexela Oil üldõigusjärglane

alates 27.05.2019), volitatud esindaja Sandra Salumäe

Kolmas isik II – AS TARTU TERMINAL, volitatud esindaja

Mirjam Reinthal

Asja läbivaatamise vorm

Menetlusosaliste

ärakuulamine

lihtsustatud

korras

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 276 lg 2)

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS JETOIL kaebus rahuldamata.

2. Jätta AS JETOIL menetluskulud tema enda kanda.

3. Jätta AS Alexela ja AS TARTU TERMINAL menetluskulud nende endi kanda.

4. Mõista AS-lt JETOIL Enefit Kaevandused AS kasuks välja menetluskulud

1000 (tuhat) eurot. Ülejäänud osas jätta Enefit Kaevandused AS menetluskulud tema

enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.08.2019 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas

ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

3-19-1167

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Enefit Kaevandused AS avaldas 28.03.2019 riigihangete registris hanketeate avatud

hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Mootorikütuse ostmine“ (viitenumber 206885).

Hanketeate kohaselt ostab hankija viie aasta jooksul eeldatavalt 53 000 000 liitrit diislikütust ja

35 000 liitrit pliivaba bensiini hankija omandis olevast 21 kütusetanklast ja Enefit

Energiatootmine AS omandis olevast 4 kütusetanklast. Hanke hindamiskriteeriumiks oli hind

ning pakkumuste esitamise tähtpäev 25.04.2019. Tähtpäevaks esitasid pakkumused

AS JETOIL, AS Alexela Oil (äriregistrist kustutatud 27.05.2019) ja AS TARTU TERMINAL.

Majanduslikult soodsaima pakkumuse esitas AS JETOIL.

2. Enefit Kaevandused AS juhatus kiitis 13.05.2019 otsusega (tl 33) heaks hankekomisjoni

13.05.2019 otsuse, millega lõpetati riigihanke „Mootorikütuse ostmine“ (viitenumber 206885)

menetlus selle kehtetuks tunnistamisega hankija omal algatusel. AS-i JETOIL teavitati otsusest

13.05.2019 e-kirjaga (tl 4).

Enefit Kaevandused AS põhjenduste kohaselt lõpetati hankemenetlus, sest hankemenetluse

jätkamine olemasolevate tingimustega ei vasta muutunud turutingimustest tingituna hankija

tootmisvajadustele. Süsinikdioksiidi kvootide tasu suurenemise ja elektrihinna maksumuse

vähenemise koosmõjust tingituna langeb hankija tootmismaht ja selle võrra ka tarbitav kütuse

kogus. See võib tuua kaasa majandusliku kahju nii hankijale kui ka pakkujatele, kelle

marginaalid, mis olid pakkumustes esitatud ostetava kütuse eeldatavatest kogustest lähtudes,

võivad ostetava kütuse koguse vähenedes muutuda.

3. AS JETOIL esitas Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Enefit

Kaevandused AS 13.05.2019 otsuse tühistamiseks.

4. Riigihangete Vaidlustuskomisjon jättis 11.06.2019 otsusega nr 75-19/206885 (tl 4p–7)

AS JETOIL vaidlustuse rahuldamata. Otsuse põhjendused on lühidalt järgmised.

Vaidlust ei ole selles, et süsinikdioksiidi kvoodi tasu on järjest tõusnud ja elektrienergia turul

on tekkinud konkurents, mis on toonud kaasa kohaliku põlevkivienergia tarbimise ja selle

tootmise vähenemise, millest tingituna on hankijal vaja diislikütust ja bensiini järjest vähem.

Hankija tootmismahu vähenemise tegelikku suurust ei osatud ette näha hankemenetlust

alustades ega osata ka VAKO otsuse tegemise ajal. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise

vajadus ei pea olema tekkinud hankemenetluse ajal. Hankedokumentides sisalduva

mootorikütuse müügilepingu näidise p-st 2.3 saab järeldada, et hankija on näinud ette

eeldatavad ostetavad kütuse kogused ja müüja peab hankija tootmisvajaduse muutumise korral

nõustuma eeldatavate koguste vähendamisega 40% võrra. See tähendab, et ka hankija tootmise

vähenemisel võib müüja hankijalt nõuda eeldatavast kogusest 60%, s.t 31 800 000 liitri

diislikütuse ja 21 000 liitri pliivaba bensiini ostmist. Seega võtaks hankija hankelepingu

sõlmimisega endale kohustuse osta teatud koguses diislikütust ja bensiini. Riigihanke

alusdokumentides ei ole sätestatud hankijale õigust osta kütust vastavalt oma tegelikule

tootmisvajadusele ja jätta arvestamata eeldatavad kütuse kogused, millest pakkujad on

pakkumust esitades lähtunud. Seega esines hankijal põhjendatud vajadus hankemenetluse

kehtetuks tunnistamiseks. Põhjendatud vajadus võib esineda olukorras, kus hankija vajadused

on ajas muutunud ja hankija ei soovi enam sõlmida hankelepingut riigihanke alusdokumentides

sätestatud mahus. Riigihangete seadus (RHS) ei kohusta hankijat ostma midagi koguses, mida

ta mingil põhjusel enam ei vaja.

5. AS JETOIL esitas 21.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Enefit Kaevandused AS

13.05.2019 otsuse ja VAKO 11.06.2019 otsuse nr 75-19/206885 tühistamiseks.

Hankija otsus ei ole kooskõlas RHS § 73 lg 3 p-ga 6, sest selles ei ole välja toodud põhjendatud

3-19-1167

vajadust menetluse lõpetamiseks. Hankedokumentides ei ole sätestatud minimaalset

vedelkütuse väljaostu mahtu, vaid üksnes eeldatav maht. Seega puuduks hankijal ka vajamineva

kütuse mahu vähenemisel hankelepingust tulenev kohustus osta kütust vähemalt 60% ulatuses

hankelepingus määratletud kütuse eeldatavast mahust.

Kui hankija tegelik vedelkütuse tarbimise kogus väheneb, peab hankija suutma seda realistlikult

prognoosida ja vastavat prognoosi tõendada. On võimalik, et tegelikult väheneb vedelkütuse

kogus ulatuses, mille puhul on hankijal müügilepingu näidise p 2.3 kohaselt õigus vähendada

ostetava mootorikütuse mahtu 40% võrra. Ilma konkreetse ja põhistatud prognoosita ei ole

võimalik väita, et vedelkütuse tarbimine väheneb suuremas ulatuses. VAKO oleks pidanud

kontrollima hankija poolt vaidlustusmenetluses toodud prognoosi (tarbitava mootorikütuse

koguse vähenemine vähemalt 43%) adekvaatust ja põhjendatust. Hankija esitatud materjal ei

tõenda tema väidet, et vajadus vedelkütuse järele väheneb 43% ning nende materjalide kohaselt

võib hankija realistlik vedelkütuse tarbimine väheneda ka 40% ulatuses. Hankemenetlus on

tunnistatud kehtetuks pelgalt oletusest lähtudes.

6. Tartu Halduskohus võttis 25.06.2019 määrusega kaebuse menetlusse ning kaasas

haldusasja menetlusse kolmandate isikutena AS Alexela (täpsustatud halduskohtu 12.07.2019

määruse resolutsiooni p-ga 1) ja AS TARTU TERMINAL.

7. Enefit Kaevandused AS palus kaebusele 02.07.2019 esitatud vastuses jätta see

rahuldamata. Koos vastusega on kohtule esitatud vedelkütuse tarbimise ja tootmismahtude

prognoos (tl 47–48p), mille osas palus vastustaja kuulutada menetlus kinniseks ja seda tõendit

teistele menetlusosalistele mitte avaldada. Enefit Kaevandused AS seisukohad on lühidalt

järgmised.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea hankijal hankemenetluse lõpetamiseks olema mingeid

mõjuvaid põhjuseid ning hankemenetluse lõpetamine ei ole piiratud erijuhtudega, vaid oluline

on terviklik pilt – majanduslik kontekst, hankija vajaduste hüpoteetiline muutumine ja faktilised

asjaolud (Euroopa Kohtu 16.09.1999 lahend nr C-27/98). Hankijal on hankemenetluse

kehtetuks tunnistamisel lai otsustusruum (Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 otsus

nr 3-18-452). Hankija ei teadnud hankemenetluse ettevalmistamise ja algatamise ajal, et

süsinikdioksiidi kvootide tasu suurenemise ja elektrihinna maksumuse vähenemise koosmõjust

tingituna langeb põlevkivi tarbimine 33% võrra.

Hankedokumentidest tulenevalt on hankijale kohustuslik osta hanke tulemusel sõlmitava

hankelepingu alusel välja vähemalt 60% hanke alusdokumentides sätestatud kogusest, s.o

31 800 000 liitrit diislikütust (eeldatav maht 53 000 000 liitrit) ja 21 000 liitrit pliivaba bensiini

(eeldatav maht 35 000 liitrit). Tulenevalt valitsevast turuolukorrast, kus elektrienergia hind on

langenud ja süsinikdioksiidi kvootide tasu säilib kõrgena (olles isegi tõusnud), on tootmisest

välja viidud märkimisväärne osa põlevkivi tarbijatest ning viimase prognoosi kohaselt pole

võimalik täheldada ka tarbimise kasvu. Tarbimise vähenemine tingib põlevkivi

kaevandusvõimsuse vähendamise, mille tulemusel langeb ka tarbitava kütuse maht. Jätkates

hankemenetlust hanke algatamisel sätestatud kogustega (sh kohustusliku väljaostu kogusega

60% lepingu mahust), võtab hankija endale kohustuse, mida ta ei suuda täita. Otstarbekas on

korraldada uus hange asjakohaste vähendatud kütuse kogustega ning kohandatud

hindamiskriteeriumidega. Hankedokumentides sätestatud vajaminevate vedelkütuse koguste

prognoosimisel oli arvestatud maksimaalse tootmisvõimekusega ja 10%-lise varuga.

Arvestades, et põlevkivi tarbimine on vähenenud 33%, langeb hankija poolt tegelikult tarbitav

mootorikütuse kogus vähemalt 43% võrra. Vastustaja satuks hankelepingu sõlmimisel

olukorda, kus ta peaks korvama pakkujale saamata jäänud tulu kohustusliku mootorikütuse

koguse väljaostu kohustuse täitmata jätmise eest, mis tekitaks vastustajale põhjendamatu

3-19-1167

majandusliku kulu.

8. AS Alexela nõustus kohtule esitatud seisukohas VAKO-ga ning leidis, et riigihanke

kehtetuks tunnistamiseks esines põhjendatud vajadus, s.o hankija ei osanud tootmismahu

vähenemise tegelikku suurust ette näha.

9. AS TARTU TERMINAL leidis kohtule esitatud seisukohas, et hanke kehtetuks

tunnistamine oli kooskõlas RHS § 73 lg 3 p-ga 6.

10. Tartu Halduskohus jättis 12.07.2019 määrusega rahuldamata vastustaja taotluse asja

menetluse

kinniseks

kuulutamiseks,

toimikuga

tutvumise

õiguse

piiramiseks

ja

menetlusosaliste menetlustoimingult eemaldamiseks kohtule 02.07.2019 esitatud vedelkütuse

tarbimise prognoosi osas (resolutsiooni p-d 5 ja 6), määras asjas istungi toimumise ajaks

29.07.2019 kell 14.00 ning andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade ja tõendite

esitamiseks tähtaja kuni 22.07.2019. Vastustaja esitas 22.07.2019 Tartu Ringkonnakohtule

halduskohtu 12.07.2019 määruse resolutsiooni p-de 5 ja 6 peale määruskaebuse, mille Tartu

Ringkonnakohus jättis 26.07.2019 määrusega rahuldamata. Halduskohus tühistas 26.07.2019

määrusega asjas määratud kohtuistungi aja, leides, et menetluslikus olukorras toimunud

olulisest muutusest ja hankeasja läbivaatamise kiireloomulisusest tulenevalt ei olnud asja

läbivaatamine kohtuistungil enam põhjendatud ning täidetud olid eeldused HKMS § 276 lg 2

alusel menetlusosaliste ärakuulamiseks lihtsustatud korras. Kohus andis sama määrusega

pooltele tähtaja, mille jooksul oli võimalik esitada kohtule täiendavaid seisukohti, ning palus

29.07.2019 kohtunõudega (tl 137) vastustajalt vastuseid kohtu küsimustele.

11. Enefit Kaevandused AS selgitas 30.07.2019 vastuses kohtunõudele, et välja kuulutatud

hankemenetluse ajal muutus turusituatsioon kiiresti, põlevkivi tarbimine vähenes oluliselt ning

hankemenetluse lõpuks oli vastustajal teadmine, et muutunud turuolukorras ei ole hankijal

hangitavas koguses mootorikütust vaja. Vastustaja märkis, et kuulutas 29.07.2019 välja uue

mootorikütuse ostmise hanke (viitenumber 211880), millega soovitakse osta eeldatavalt

30 000 000 liitrit diislikütust ja 35 000 liitrit pliivaba bensiini. Seega vähenes mootorikütuse

kogus vaidlustatud hankega võrreldes vähemalt 43,4% ning lisaks on sõlmitavas lepingus ette

nähtud võimalus vähendada ostetava mootorikütuse kogust 45% võrra. Samas ei ole välistatud

mootorikütuse tarbimise vähenemine veelgi. Kohtule 02.07.2019 esitatud prognoosi tabelid 1

ja 2 sisaldavad vaidlustatud hanke ettevalmistamise ja menetluse ajal olnud parimat teadmist

tootmismahtudest ning tabelid 3 ja 4 tänast parimat teadmist tootmismahtudest, mille eeldatav

vähenemine on juba 41,36%. Vastustaja lähtus otsuste tegemisel ettevõtte tehtud prognoosist,

mis tugines turuolukorrale. 02.07.2019 kohtule esitatud prognoosi on koostanud vastustaja

tootmise ja arenduse osakonna juhataja ja varahalduse korralduse peaspetsialist ning selle

tabelites 1 ja 2 kajastatud teadmine oli vastustajal enne hankemenetluse alustamist ja tabelites

3 ja 4 kajastatud andmed said teatavaks pärast pakkumuste esitamist. Hanke väljakuulutamisel

arvestati 10%-lise kütuse reserviga, sest ei olnud teada tootmismahtude sedavõrd suur langus.

Prognoosi tabelites 3 ja 4 ning uues hankes (viitenumber 211880) 10%-lise reserviga ei

arvestata, sest halvenevast turuolukorrast tingitud jätkuva tootmismahtude vähenemise tõttu

puudub selleks vajadus.

12. AS JETOIL leidis 01.08.2019 täiendavas seisukohas, et kohtule 02.07.2019 esitatud

prognoos on koostatud kohtumenetluse ajal ning tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Ei ole

usutav, et hankija on lähtunud sellest prognoosist juba vaidlustatud otsuse tegemisel. Prognoos

on vastuolus hankedokumentides esitatud andmetega – hanke kirjelduses ja prognoosis

erinevad nii tarbitava mootorikütuse eeldatavad kogused kui ka karjäärides vajamineva kütuse

kogused, hanke kirjelduses märgitud eeldatav kütuse kogus on erinevalt prognoosis sisalduvast

toodud ilma 10%-lise reservita ning ka prognoosis endas sisaldub vastuolulisi andmeid (nt ühel

3-19-1167

juhul märgitud prognoosi aluseks olevaks perioodiks 8 kuud, teisel juhul 4 kuud). Prognoos

deklareerib kütuse tarbimise langusena 41,36% hanke mahust, kuid ei põhjenda seda. Hankija

põhjendused ei veena, et 1,36% suurune erinevus lepinguga lubatud kütuse vähendamise

määrast, s.o 40%-st, oleks adekvaatselt kindlaks tehtud. Hankija põhjendab vaidlustatud otsust

suvaliste numbritega, jättes tootmismahu languse ulatuse prognoosi põhistamata. On selgusetu,

millised täpsed turutingimused ja mil määral tingivad tootmismahu vähenemise ning millistest

asjaoludest saab järeldada tootmismahu languse jätkumist ja süvenemist. Hankija viide

10%-lisele reservile näitab seda, et hankija on andmetega manipuleerinud, loomaks ekslikku

muljet, justkui ületaks prognoositav langus 40%. Olukorras, kus hankedokumentides pole

reguleeritud kütuse väljaostu kohustust ja selle rikkumisele järgnevate kaitsevahendite

kasutamise korda, oleks kaebajal võimatu esitada hankija vastu sellel alusel nõudeid. Seega on

põhjendamatu ka väide, et hankijal tekib hankedokumentides eelduslikuna ette nähtud koguse

välja ostmata jätmisel kahju. Hankija poolt paralleelhanke alustamine on olnud ebaseaduslik.

Hanke lõpetamise üle tekkinud kohtuvaidluses osalemine on osa vastustaja põhitegevusest,

mistõttu ei tohiks jätta kaebuse rahuldamata jätmisel vastustaja menetluskulusid kaebaja kanda.

Riigihangete registrist nähtuvalt on vastustaja korraldanud üle 500 hanke, samuti ei ole vaidlus

keskmisest keerukam. Menetluskulude kaebajalt väljamõistmise korral ei ole nende täies

ulatuses kaebajalt väljamõistmine põhjendatud, sest kõik menetluskulude nimekirjas märgitud

tegevused ei ole vajalikud ja põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

13. Enefit Kaevandused AS juhatus kiitis 13.05.2019 koosolekul heaks 28.03.2019 hanketeate

avaldamisega alustatud riigihanke „Mootorikütuse ostmine“ (viitenumber 206885) menetluse

lõpetamise

(Enefit

Kaevandused

AS

juhatuse

13.05.2019

koosoleku

protokolli

nr EP-JUH-32/83 p 1.2. alap 5, tl 33). Eelnevalt oli sama riigihanke hankekomisjon otsustanud

hankemenetluse lõpetada selle kehtetuks tunnistamisega hankija omal algatusel (tl 28).

Hankemenetluse lõpetamise põhjendused on toodud kaebajale edastatud teavituses (tl 4),

riigihangete

registris

avaldatud

teates

(kättesaadav:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/1560259/notices/notice/1638162/additional-info) ning kohtule esitatud

dokumendis „Hanke kinnitamine“ sisalduvas hanke lõpetamise seletuskirjas (tl 28–29). Kuigi

nimetatud dokumentides ei ole märgitud otsuse õiguslikku alust, ei jää hankija põhjenduste

pinnalt otsuse õiguslik alus ebaselgeks ning on arusaadav, et selle tegemise aluseks on olnud

RHS § 73 lg 3 p 6. Seda on mõistnud ka kaebaja. Kuna õigusliku aluse märkimata jätmine ei

saanud praegusel juhul mõjutada asja sisulist otsustamist, on tegemist haldusmenetluse seaduse

§-s 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-s 1 nimetatud olukorraga, kus otsuse tühistamine ei

ole põhjendatud. Viite puudumine konkreetsele õiguslikule alusele ei kujuta endast antud juhul

sisulist viga, sest see on võimalik kindlaks teha otsuse muude osade abil (vt ka Euroopa

Ühenduste esimese astme kohtu määruse nr T-383/06 ja T-71/07, p 68).

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt leidnud, et tal esines põhjendatud

vajadus

mootorikütuse

ostmiseks

28.03.2019

algatatud

hankemenetluse

kehtetuks

tunnistamiseks RHS § 73 lg 3 p 6 tähenduses. RHS § 73 lg 3 p 6 sätestab ühe hankemenetluse

lõppemise alusena hankemenetluse kehtetuks tunnistamise hankija enda otsusega põhjendatud

vajaduse korral omal algatusel. Vastustaja põhjendused hankemenetluse lõpetamisel on olnud

järgmised: kuna elektrienergia hind turul on langenud ja süsinikdioksiidi kvootide tasu säilib

kõrgena, on põlevkivi tarbijate arv märkimisväärselt vähenenud; põlevkivi tarbimise

vähenemine tingib põlevkivi kaevandamisvõimsuse ja selles osaleva tehnika kasutamise

vähendamise, mistõttu langeb põlevkivi tootmisel vajamineva kütuse maht; pakkujad on

pakkumusi tehes lähtunud eeldatavatest ostetavatest kütuse kogustest ning jätkates

3-19-1167

hankemenetlust ette nähtud kogustega (kohustuslik väljaost 60% eeldatavast mahust), võtaks

hankija endale kohustuse, mida ta ei suuda täita; muutunud turutingimuste tõttu on vajalik

korraldada

uus

hange

vähendatud

asjakohaste

kütuse

kogustega

ja

kohandatud

hindamiskriteeriumidega, mis vastaksid hankija tootmisvajadusele. Seega seisnes vastustaja

hinnangul põhjendatud vajadus hanke kehtetuks tunnistamiseks lühidalt selles, et tulenevalt

põlevkivi tootmise mahtude vähenemisest väheneb ka tema vajadus mootorikütuse järele.

15. Euroopa Kohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et Euroopa Liidu õigus ei piira hankija

õigust hankelepingu sõlmimata jätmiseks nii, et see oleks lubatud vaid erandjuhtudel või nii, et

selleks peab tingimata esinema oluline põhjus (Euroopa Kohtu 16.09.1999 nr C-27/98, p-d 23

ja 25). Küll aga on hankija võimalused hankemenetluse lõpetamiseks ilma hankelepingut

sõlmimata piiratud Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige pakkujate võrdse

kohtlemise nõudega (Euroopa Kohtu 18.06.2002 otsus nr C-92/00, p 42; 16.10.2003 otsus nr

C-244/02, p 36). Veel on kohtupraktikas selgelt väljendatud, et enne väljavalitud pakkujaga

lepingu allakirjutamist ei ole hankijal lepingu sõlmimise kohustust ja ta võib seega üldisest

huvist lähtuva ülesande raames vabalt hankest loobuda või hankemenetluse kehtetuks

tunnistada (Euroopa Üldkohtu 14.05.2008 lahend liidetud asjades nr T-383/06 ja T-71/07,

p 59). Hanketeate kehtetuks tunnistamise otsus võib seejuures tugineda ka põhjustel, mis on

seotud eeskätt hinnanguga, kas avaliku huvi seisukohast on kohane viia hankemenetlus lõpuni,

arvestades muu hulgas majandusliku konteksti, faktiliste asjaolude või ka hankija vajaduste

võimaliku muutumisega. Ka sellises olukorras hankemenetluse lõpetamiseks peavad olema

järgitud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted (Euroopa Kohtu 11.12.2014 otsus

nr C-440/13, p-d 35, 36). Siseriiklikud kohtud saavad kontrollida hankija sellise otsuse

õiguspärasust ning õiguspärasuse kontroll ei ole piiratud üksnes otsuse omavolilise laadi

puudumise kontrollimisega (Euroopa Kohtu 11.12.2014 otsus nr C-440/13, p 43).

16. Ka Eesti kohtud on enda praktikas lähtunud eelviidatud Euroopa Kohtu lahenditest, leides,

et hankemenetluse lõpetamisel on hankijal ulatuslik diskretsiooniruum ning sellise otsuse

tegemisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise

üldpõhimõtetega ja on reaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 otsus nr 3-18-452, p 13

ja seal viidatud praktika). Samuti peavad hankemenetluse lõpetamise kaasa toonud asjaolud

olema sellised, mis ei olnud hankijale enne hankemenetluse alustamist teada (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 26.07.2013 määrus nr 3-13-1510, p 11).

17. Kohus leiab, et vastutaja toodud põhjendusi hankemenetluse lõpetamisel saab praegusel

juhul pidada reaalseks ning otsust hankemenetluse lõpetamiseks õiguspäraseks.

18. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohtadega, et hankijal mootorikütuse vajaduse vähenemine

ei saa kujutada endast põhjendatud vajadust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, sest

hankijal on õigus vähendada hangitavat kütuse kogust vastavalt vajadusele ning hankelepingust

ei tulene hankijale kohustust osta selle alusel tingimata vähemalt 60% lepingus märgitud

eeldatavast hangitava kütuse kogusest.

19. Riigihanke „Mootorikütuse ostmine“ (viitenumber 206885) hanketeate ning hanke

kirjelduse kohaselt ostab hankija viie aasta jooksul eeldatavalt 53 000 000 liitrit diislikütust ja

35 000 liitrit pliivaba bensiini Enefit Kaevandused AS ja Enefit Energiatootmine AS

kütusetanklatest. Hanke alusdokumentide seas oleva müügilepingu näidise p-s 2.1 on toodud

punktiiridega lahtrid, kuhu hankelepingu sõlmimisel oleks märgitud eraldi Enefit Kaevandused

AS-le ja Enefit Energiatoomine AS-le müüdava mootorikütuse kogused, lähtudes hanketeates

märgitud eeldatavast kogusest. Müügilepingu näidise p 2.3 sätestab järgmist: „Müüja nõustub

vähendama sõlmitava hankelepingu rahalist mahtu ja/või vedelkütuste koguste suurust ja ka

proportsioone erinevate mootorikütuste liikide vahel kuni 40% tulenevalt ostjate

3-19-1167

tootmisvajadusest.“ Samuti on kõik hankel osaleda soovinud pakkujad pidanud koos

pakkumusega esitama hankijale kinnituse nõustumisega vähendada sõlmitava lepingu rahalist

mahtu ja/või vedelkütuste koguse suurust kuni 40% tulenevalt hankija tootmisvajadusest

(hanke vastavustingimus nr 9). Kohtu hinnangul tuleneb viidatud alusdokumentidest selgelt, et

hankelepingu sõlminud pakkujal puudub kohustus nõustuda lepingu rahalise mahu või

vedelkütuse koguse suuruse vähendamisega enam kui 40% võrra.

20. RHS § 81 lg 1 ls 1 kohaselt on avatud hankemenetluses riigihanke alusdokumentide

muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist keelatud. Hankeleping tuleb

sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel (RHS § 120 lg 1). Seetõttu ei

omaks hankelepingust tulenevate kohustuste täitmisel tähtsust hankelepingu sõlminud pakkuja

sellised hankelepingu eset puudutavad kinnitused ja nõusolekud, mis ei sisaldu hankelepingus

või muudes hanke alusdokumentides. Pärast lepingu allkirjastamist on hankija valitud

pakkujaga lepinguliselt seotud ning põhimõtteliselt ei saa ta enam ühepoolselt hankest loobuda

(vt nt Euroopa Ühenduste esimese astme kohtu 14.05.2008 määrus kohtuasjades nr T-383/06

ja T-71/07, p 60). Eeltoodust tulenevalt tuleb nõustuda hankijaga, et kavandatud hankelepingust

tuleneb hankijale kohustus osta kütusemüüjalt vähemalt 60% hankedokumentides määratletud

eeldatavalt vajaminevast vedelkütuse kogusest. Viidatud müügilepingu näidise p 9.1 järgi

vastutab pool lepinguga enesele võetud kohustuse täitmata jätmise eest või mittenõuetekohase

täitmise eest lepinguga ja Eesti Vabariigis kehtivate seadustega kehtestatud korras. Olukorras,

kus hankija võtaks endale lepingulise kohustuse osta kütust lepingus sätestatud mahus ilma

vastava reaalse vajaduseta, on ettenähtav hankijale võimaliku majandusliku kahju tekkimine

(näiteks kütuse väljaostmisel vajaminevast suuremas mahus või selle kokku lepitud mahust

osaliselt välja ostmata jätmisega müüjale tekitatud kahju hüvitamisel). Seega ei saa sellises

olukorras hankelepingu sõlmimine olla kooskõlas hankija rahaliste vahendite säästliku ja

otstarbeka kasutamise põhimõttega (RHS § 3 lg 3 p 5, § 2 lg 1).

21. Hankija väited põlevkivienergia tarbimise ja selle tootmise vähenemisest ning sellise

olukorra põhjustanud süsinikdioksiidi kvoodi tõusust ning konkurentsiolukorrast elektrienergia

turul on üldtuntud ning meedia vahendusel kontrollitavad. Samuti on üldteada see, et põlevkivi

kaevandamise intensiivsus sõltub selle tarbimisest ning kui langeb põlevkivi kaevandamise

maht, langevad omakorda ka selleks vajamineva kütuse kogused. Kohtul puudub alus arvata, et

hankijal vajamineva mootorikütuse oluline langus pidi olema hankijale tingimata teada juba

hankemenetluse algatamisel. Hankija on kohtule selgitanud, et korrigeeris juba hanke

väljakuulutamisel üldise turusituatsiooni tõttu 2018. a-l tarbitava kütuse koguse kohta tehtud

prognoose, kuid hankemenetluse kestel sai talle täiendavalt selgeks, et sellises koguses kütust

ei ole talle vaja (tl 139). Ka meediasse jõudsid uudised põlevkivist elektri tootmise ja põlevkivi

kaevandamise vähenemisest alles pärast kõnealuse hanke alustamist (nt 30.04.2019 ajalehe

Äripäev veebiportaalis avaldatud uudis: https://www.aripaev.ee/uudised/2019/04/30/kvoodid-

soovad-polevkivielektri-valja ning ERR ja Virumaa Teataja veebiportaalides 03.06.2019

avaldatud uudised: https://virumaateataja.postimees.ee/6698536/aas-co2-kvoodi-hinnatous-

voib-ida-virumaal-tootuks-jatta-1000-inimest ja https://www.err.ee/948695/aas-ida-virumaal-

voib-toota-jaada-kuni-1000-energeetikut.

22. Vastustajal kui ettevõtjal on õigus teha enda majandustegevuse korraldamiseks prognoose

ja nendest lähtuvalt otsuseid enda majandustegevuse edaspidiseks läbiviimiseks ning neid

otsuseid turusituatsiooni ja sellest lähtuvate prognooside muutumisel ümber vaadata. Kuigi

vastustaja ei ole sõnaselgelt kinnitanud, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel lähtuti just

kohtule 02.07.2019 esitatud prognoosist (tl 47–48p), ilmestab see tõend kohtu hinnangul

asjakohaselt ning piisavalt usaldusväärselt hankija kaalutlusi hankemenetluse kehtetuks

tunnistamisel ja uue hanke korraldamise vajaduses selgusele saamisel. Kohtul puudub alus

3-19-1167

arvata, et selles prognoosis esitatud arvud oleksid välja mõeldud või esitatud ilma eelnevat

vastavat majanduslikku analüüsi läbi viimata. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et prognoos on

koostatud Enefit Kaevandused AS tootmise ja arenduse osakonna juhataja ning varahalduse

korralduse peaspetsialisti poolt.

23. Kuigi viidatud prognoos ei väljenda hankija tootmismahu ja vajamineva kütuse koguse

langust täpselt 43% võrra, nagu on väitnud hankija VAKO-le ja kohtule esitatud

menetlusdokumentides, nähtub sellest siiski vajamineva kütuse koguse prognoositav

vähenemine enam kui 40% 28.03.2019 alustatud hanke alusdokumentides määratletud

eeldatavast kütuse kogusest. Samuti ei ole see prognoos kohtu hinnangul vastuoluline ega

kontrollimatu, nagu väidab kaebaja. Kaebaja väited prognoosi mittekooskõlast hanke

kirjeldusega ei vasta tõele. Kaebaja 01.08.2019 seisukohtadest saab järeldada, et kaebaja on

eeltoodut väites võtnud aluseks hanke kirjelduses Enefit Kaevandused AS tanklatest ostetava

kütuse mahtude kohta toodud andmed (hanke kirjelduse lk 3), kuid jätnud tähelepanuta, et

hanke kirjelduses on eraldi toodud sama hanke raames Enefit Energiatootmine AS tanklatest

ostetava kütuse mahud (hanke kirjelduse lk 6). Samal põhjusel võib olla ekslik kaebaja väide,

et hanke kirjelduses toodud kütuse mahtude esitamisel pole arvestatud 10%-list reservi, ning

väide Estonia kaevanduses ja Narva karjääris kasutatava kütuse koguste erinevuse kohta hanke

kirjelduses ja prognoosis. Prognoosis 2019. a kohta 8 kuu asemel 4 kuu märkimist (tabelites 2,

3 ja 4) saab suure tõenäosusega pidada eksimuseks, mis ei mõjuta prognoosis toodud andmete

võrreldavust (hankeleping kavatseti sõlmida 5 aastaks ja 8 kuuks). Kohtul puudub alus pidada

meelevaldseks ka hankija otsustust sellest, et tulenevalt muutunud turutingimustest ja nende

võimalikust muutumisest tulevikus ei ole tal enam vajadust arvestada mootorikütuse hankimisel

10%-lise reserviga. Kohtumenetluse ajal (29.07.2019) välja kuulutatud uue hankega

(viitenumber 211880) soovib vastustaja hankida veel vähem kütust (s.o 30 000 000 liitrit

diislikütust ja 35 000 liitrit pliivaba bensiini), kui see oli ette nähtud kohtule esitatud prognoosis

(kokku 31 035 000 liitrit kütust; tabelid 3 ja 4). Samuti on hankija jätnud selle hanke

alusdokumentides endale võimaluse vähendada eeldatavalt ostetava kütuse kogust 40% asemel

45% võrra (müügilepingu näidise p 2.3). Ka sellest asjaolust saab järeldada, et hankija väited

tema majandustegevuses tegelikkuses vajamineva kütuse koguse vähenemisest on reaalsed ega

ole meelevaldsed. Seadusest ei tulene hankijale nõuet jätkata talle mittesobivat hanget põhjusel,

et see on pakkuja huvides (Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 otsus nr 3-18-452, p 17).

24. Eelnevast tulenevalt on kohtule usutav, et hankemenetluse kestel selgusid hankijale piisava

kindlusega asjaolud, millest tulenevalt oli ette näha oht, et hankija ei suuda esialgselt

planeeritud tingimustel sõlmitavat hankelepingut täita, ning tema vajadused on majanduslikust

kontekstist tulenevalt muutunud. Sellist hankija muutunud vajadust saab pidada põhjendatud

vajaduseks RHS § 73 lg 3 p 6 tähenduses. Samuti ei ole kohtu hinnangul tuvastatav, et hankija

otsus oleks olnud vastuolus mõne Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtte või RHS §-s 3 sätestatud

riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. Otsus hankemenetluse lõpetamise kohta on hankija

ulatusliku diskretsiooniruumiga kaalutlusotsus, mille puhul ei saa kohus hinnata selle

otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 teine lause).

25. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hankija otsus hankemenetluse kehtetuks

tunnistamise kohta ja VAKO otsus kaebaja vaidlustuse rahuldamata jätmise kohta on

õiguspärased. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata ning Enefit Kaevandused AS riigihanke

„Mootorikütuse ostmine“ (viitenumber 206885) kehtetuks tunnistamise 13.05.2019 otsus ja

VAKO 11.06.2019 otsus nr 75-19/206885 tühistamata.

Menetluskulud

26. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

3-19-1167

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda

isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta.

27. Kaebaja menetluskulud käesolevas asjas moodustuvad kaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust 1280 eurot (tl 9) ning esindaja kuludest 2736 eurot (1448 eurot + 1288 eurot; tl-d 92

ja 149). Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda. Seetõttu ei võta kohus ka seisukohta kaebaja taotluse kohta mõista talle välja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis väljamõistetavatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi

täitmiseni.

28. Vastustaja on taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku 1300 euro ulatuses

järgmiselt: 1) 1000 eurot vastavalt Eesti Energia AS 09.07.2019 arvele nr 57842202 (tl 100;

(vastustaja 22.07.2019 taotlus tl 96–97) ning 2) 300 eurot vastavalt Eesti Energia AS

01.08.2019 arvele nr 57842277 (tl 144; vastustaja 01.08.2019 taotlus, tl 142–143). Vastustajale

on osutanud õigusteenust temaga ühte kontserni kuuluva Eesti Energia AS jurist ning sellise

kontsernisisese õigusteenuse osutamiseks on vastustaja ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud

28.06.2019 käsundusleping nr EP-PHA-1/1065 (tl 98–99p). Viidatud käsundusleping sisaldab

kokkulepet vastustaja kohustuse kohta tasuda Eesti Energia AS-le selle õigusteenistuse

osutatud õigusabi eest (lepingu p 3.1) ning Eesti Energia AS on esitanud vastustajale arved

õigusabikulude tasumiseks. Seega on vastustajal tekkinud esindaja kulude tasumise kohustus

(HKMS § 109 lg-d 1 ja 11, vt ka Riigikohtu 10.02.2016 määrus nr 3-2-1-173-15, p-d 13 ja 14).

Samuti on kulud seotud praeguse haldusasjaga.

29. Kaebaja on palunud jätta vastustaja menetluskulud temalt välja mõistmata, sest hangete

korraldamine ja nendest tekkinud vaidlustes osalemine on vastustaja igapäevane tegevus.

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb tõepoolest, et haldusorgani kantud õigusabikulude

väljamõistmise küsimuse otsustamisel tuleb kohtul analüüsida, kas asja keerukust ja muid

asjaolusid arvestades oli vajadus välise õigusabi järele põhjendatud. Välise õigusabi kasutamine

ja kulude väljamõistmine kaebajalt on põhjendatud eelkõige juhul, kui kohtuasi väljub

haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355,

p 55; 21.02.2017 otsus nr 3-3-1-26-16, p 50; 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 30).

Kohtupraktikas on aga korduvalt leitud ka seda, et riigihangete läbiviimine on halduse

kõrvalfunktsioon ja seetõttu on hankija kulud välisele õigusabile üldjuhul vajalikud (Riigikohtu

15.01.2015 otsus nr 3-3-1-68-14, p 33; Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2018 otsus

nr 3-18-1570, p 17).

30. Kohus ei nõustu kaebajaga, et 5 aasta jooksul ühekordselt mootorikütuse ostmise riigihanke

korraldamist ja sellega seotud vaidluses osalemist saaks pidada vastustaja põhiülesandeks. Seda

seisukohta ei väära asjaolu, et hankija viib enda tegevuse korraldamiseks läbi suurel hulgal

erinevaid hankeid. Vastustaja näol ei ole ka tegemist tavapärase haldusorganiga, vaid

äriühinguga, mille ainuaktsionäriks on riigile kuuluv äriühing. Ka sel põhjusel ei pea kohus

põhjendatuks eeldada, et vastustaja pidi tingimata olema võimeline osalema kohtumenetluses

ilma välise õigusabita (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2018 määrus nr 3-18-927, p 14).

Hankija menetluskulude kaebajalt väljamõistmine ei ole kaebaja suhtes praegusel juhul ka

3-19-1167

äärmiselt ebaõiglane (HKMS § 108 lg 11).

31. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust

(Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, p 16; 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1).

Kohtule esitatud vastustaja menetluskulude nimekirjadest nähtub, et vastustaja esindaja on

õigusteenuse osutamise käigus tutvunud kohtuasja materjalidega ja pidanud esindatavaga nõu

kokku 4 tunni jooksul ning koostanud kohtule vastuse kaebusele (7 tundi) ja vastuse

kohtunõudele (2 tundi) kokku 9 tunni jooksul, osutades õigusteenust seega kokku 13 tundi

(tl-d 97 ja 143). Arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ning

läbitöötamist vajavad materjalid ei ole olnud mahukad, nõustub kohus kaebajaga, et vastustaja

menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Ennekõike peab kohus

ülepaisutatuks kaebusele vastuse koostamiseks kulunud aega (s.o koos kaebusega tutvumisele

kulunud ajaga kokku 8 tundi), sest vastuses on suures ulatuses korratud juba varem VAKO-le

esitatud seisukohti ja viidatud samale kohtupraktikale. Eelnevast tulenevalt peab kohus

põhjendatuks mõista kaebajalt välja vastustaja esindamiseks kulunud 10 tunni kulud ehk

1000 eurot. Ülejäänud osas jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

32. HKMS ei sätesta alust väljamõistetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivise väljamõistmiseks ega viita

vastavas osas tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS § 177 lg 4). Seega jääb rahuldamata

vastustaja taotlus kohtuotsuses selle märkimiseks, et kaebajalt väljamõistetavatelt

menetluskuludelt tuleks tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud viivist.

33. Kolmandad isikud ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad

nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/