1-19-6252/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

5. august 2019.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-19-6252

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Merili Riga

Kriminaalasi P.K

424 lg 1 süüdistuses KarS § järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Süüdistatav P.K, isikukood: XXX Eesti ; XXX;

emakeel: XXX; elukoht telefon: ; e-post: : ; XXX XXX

XXX XXX ; ; töötab XXX; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 17.04.2019.a otsusega KarS § 121 lg 2 p

2 järgi lõpliku karistusega 4 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi KarS § 73 alusel 1-aastase katseajaga.

Kahtlustatavana oli kinni peetud 04.08.2019.a kuni 05.08.2019.a.

ei ole kohaldatud. Tõkend –

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 2561, 2565 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas :

1. P.K KarS

Süüdi tunnistada § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista

(kolm) vangistust. kuud

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada P.K eelvangistuses viibitud aeg

04.08.2019.a 05.08.2019.a, so 2 (kaks) P.K – päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu P.K-le Maakohtu 17.04.2019.a otsusega nr 1-19-3104 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 (nelja) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõista

P.K-le

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 (seitse) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

2 (5)

KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 alusel asendada 7 (seitse) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva kahesaja kolmekümne viie) tunni üldkasuliku tööga vangistust 235 ( , mis tuleb P.K ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 kohustatud üldkasuliku töö tegemisel alusel on P.K järgima KarS § s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

-

;

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX

- kriminaalhooldusosakonda

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata P.K-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

KarS 75 lg 4 alusel kohustada P.K alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi

„Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks

„Esmase hindamise“ tee sele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna nu -Eesti Haigla;

Põhja Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Üliko - oli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata P.K-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

2. Menetluskulu:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta P.K sundrahast 205 eurot ja kaitsjatasust 189,20 eurot riigi kanda. KrMS § de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 256 -

5 lg 2 alusel mõista P.K-lt

välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 200 eurot;

 kaitsjatasu 100 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et P.K on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 300 (kolmsada) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vähemalt tasudes igakuiselt

25 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

3 (5)

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700038788 ning selgituse “ , menetluskulu“. P.K, otsus nr 1-19-6252

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

P.K süüdistatakse selles, et tema 04.08.2019 kella 02:30 paiku juhtis Tartus,

Kaunase pst 69a juures mootorsõidukit (roller) Taotao CY50T-8 reg nr , olles XXX alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,97 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus P.K kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p

1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § P.K

424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kiirmenetl

uses sõlmitud kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (04. lle vältel -05.august 2019), mi P.K oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuu tuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 luvaks karis

lg 2 alusel suurenda kust vangistust 17.04.2019 Tartu da mõistetavat 2 kuu ja 28 päeva pik Maakohtu Tartu kohtumaja poolt P.K-le mõistetud karistuse ära kandmata osa – 4 kuud ja 27 päeva vangistust - võrra ja mõista liitkaristuseks 7 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS §-de 73 lg 4 ja 69 alusel asendada P.K-le mõistetud 7 kuud ja 25 päeva vangistust

235- kasu

1 aasta ja 6 kuu pikkuse tunnise üld liku tööga, mille ta on kohustatud ära tegema tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § sätestatule: elab kohtu määratud alalises elukohas; -s 75

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

4 (5)

elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - saab , töö või õppimiskoha vahetamiseks; kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut mää on käitumiskontrolli ajal kohustatud rata, et P.K mitte tarvitama alkoholi. KarS

75 lg 4 alusel võtab P.K endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ tee sele ühes

nu

järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; - - Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määra

on käitumiskontrolli ajal ta, et P.K

kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Süüdistatava poolt hüvit iigi õigusabi tasu – atavad kriminaalmenetluse kulud on r kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 289 eurot ja 20 senti, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 405 eurot. Võttes arvesse P.K tulekuks varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (tema sisse on eurot kuus ja palk X poeg), tuleb XXX XX eurot kuus ning et tema ülalpidamisel on XXX sundrahast jätta riigi kanda 205 eurot ja kaitsjatasust 189 eurot ja 20 senti eurot. Ülejäänud menetluskulud (kaitsjatasu 100 eurot ning osa sundrahast 200 eurot) kokku 300 eurot - – ära tasuda 1 aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustades P.K tasuma ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 25 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav P.K aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav

P.K , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni tletud karistusega. kui ka prokuröri poolt tao

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239- P.K

süüdi tunnistada KarS § järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud

424 lg 1 e kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu.

5 (5)

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. P.K kohtueelses menetluses makstud tasu menetluskuluks on määratud kaitsjale 289,20 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1.

jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 54 mida tuleb KrMS § 256

0 eurot),

lg 2 alusel vähendada poole võrra. P.K taotles menetluskulude vähendamist ning nende tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 25 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja käib

korraga P.K-le arvestades tema sissetulekuid ilmselgelt üle jõu. Kohus jätab KrMS § 180 lg 3 alusel P.K sundrahast 205 eurot ja kaitsjatasust 189,20 riigi kanda.

Kohus on seisukohal, et arvestades P.K

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg

1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 300 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik