3-19-179/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-19-179 Otsuse kuupäev

2. august 2019 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Evi Mändla kaebus Sotsiaalkindlustusameti 5. detsembri 2018. a otsuse nr M34312 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja Evi Mändla Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde haldusasja nr 3-19-178 menetluses esitatud Evi Mändla pensionitoimik.

2. Jätta Evi Mändla kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. septembril (k.a) 2019 (HKMS § 181 lg 1, TsÜS § 136 lg 8).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-179

1. Evi Mändla (kaebaja) esitas 23. oktoobril 2018 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse vanaduspensioni ümberarvutamiseks seoses lapsena talus töötamisega (karjatamine). Kaebajale on määratud vanaduspension alates 12. juunist 1997.

2. SKA otsustas 6. novembri 2018. a otsusega nr M34312 mitte arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka karjaskäimise aega (vt ka haldusasi nr 3-19-178).

3. Kaebaja esitas 15. novembril 2018 SKA-le otsuse nr M34312 peale vaide ning ühtlasi tundis huvi, miks ei ole tema pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud töötamist kolhoosniku tööraamatu alusel aastatel 1960 ja 1961.

4. SKA tegi 5. detsembril 2018 otsuse nr M34312, millega otsustas arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka töötamise „Koit“ kolhoosis ajavahemikul 1. juuli 1960 kuni 31. detsember 1961 kolhoosniku tööraamatu nr 271 alusel alates 23. oktoobrist 2018 (p 1). Samuti arvestati Põlva maakonna 27. novembri 1997. a arhiivteatise nr 45/M-26 alusel kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka töötamine „Juuni võit“ kolhoosis perioodina 15. juuni 1957 kuni

31. juuli 1959 alates 23. oktoobrist 2018 ja samast ajast lõpetati üldkande alusel arvestatud staaž

5 kuud 25 päeva normipäevade alusel.

5. Kaebaja esitas 29. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja on seisukohal, et SKA muutis vaideotsusega küll pensioniõigusliku staaži, ent rahalist tasaarveldust pensionil oldud aastate eest tagantjärgi ei tehtud. Kaebaja palub selles osas haldusakti tühistada.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 25 lg 1 p-st 3 tulenevalt arvutatakse määratud riiklik pension ümber pensioni suurendamist tingivate asjaolud tekkimisel. Kui avaldus pensioni ümberarvutamiseks esitatakse koos asjakohaste dokumentidega ühe kuu jooksul pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest, siis arvutatakse määratud pension ümber avalduse esitamise päevast alates. Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber aga avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Kaebaja pensioni suurendamist tingivad asjaolud olid tekkinud oluliselt varem kui üks kuu enne avalduse esitamist, seega kuulus kaebaja pension ümberarvutamisele avalduse esitamise kuule järgnevast kuust. Kaebaja pension arvutati ümber ekslikult avalduse esitamise päevast, kuid see oli kaebajale soodne. Vastustaja selgitab, et enammakstud pensioni tagasi nõudmine ei oleks käesoleval juhul õiguspärane ega kooskõlas hea halduse tavaga, mistõttu otsust ümber ei vaadata. Kaebajale määrati pension 12. juunil 1997 riiklike elatusrahade seaduse (RES) alusel ning pension arvutati ümber ka 2000. aastal jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 50 alusel. Neid otsuseid ei ole kaebaja vaidlustanud. Kaebaja ei esitanud 6 kuu jooksul arvates RPKS 2000 jõustumisest avaldust pensioni ümberarvutamiseks ja sellest tulenevalt arvutati tema pension 2000. aastal ümber kooskõlas tol ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2000. a määrusega nr 108 kinnitatud „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra juhend“ § 49 lg-tega 1 ja 2. Kõik pensionitoimikus olevad pensionistaaži tõendavad dokumendid esitas kaebaja koos avaldustega pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks 1997. aastal ja nende alusel tehtud pensioni määramise otsust ega varasemat ümberarvutamise otsust kaebaja vaidlustanud ei ole. Kuna kaebaja 23. oktoobril 2018 avaldusega uusi dokumente ei esitanud lähtus vastustaja pensionitoimikus kajastatud dokumentidest. Seega kohaldub kaebaja 23.10.2018 esitatud

3-19-179

avalduse alusel tehtud pensioni ümberarvutamisele RPKS § 25 lg 1 p 3. Samuti ei ole kaebaja taotlus käsitatav menetluse uuendamise taotlusena, kuna ei esine ühtegi haldusmenetluse seaduse § 44 lg-s 1 toodud alust.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus võtab haldusasjas nr 3-19-178 esitatud pensionitoimiku asja materjalide juurde, sest sellest nähtuvad pensioni määramisel ja hilisemal ümberarvutamisel arvestatud dokumendid. Kaebaja on nimetatud pensionitoimiku materjalidega tutvunud juba haldusasja nr 3-19-178 raames.

9. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas 23. oktoobril 2018 SKA-le avalduse vanaduspensioni ümberarvutamiseks seoses lapsena talus töötamisega (karjatamine). Kaebajale määrati pension

12. juunist 1997 ning arvutati ümber 2000. aastal. 15. novembril 2018 esitatud vaides märkis kaebaja, et tema pensioniõigusliku staaži hulka ei ole ekslikult arvatud ka töötamist kolhoosniku tööraamatu alusel. Vaidlustatud 5. detsembri 2018. a otsusega nr M34312 arvutati kaebaja pension ümber alates 23. oktoobrist 2018 ehk avalduse esitamise päevast. Kaebaja ei vaidlusta eelnimetatud otsust pensioniõigusliku staaži puudutavas osas. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja eksis üksnes pensioni ümberarvutamise päeva kindlaks tegemisel. Pension oleks tulnud tema hinnangul ümber arvutada tagasiulatuvalt ja selle alusel maksta kõrgemat pensioni kogu pensionil oldud aja eest, mitte pensioni ümberarvutamise avalduse esitamise päevast alates. Vastustaja on seisukohal, et selliseks tagasiulatuvaks pensioni määramiseks ja maksmiseks alust ei ole.

10. RPKS § 25 lg 1 p 3 kohaselt arvutatakse määratud pension ümber pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel avalduse esitamise päevast, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. RPKS § 39 alusel Sotsiaalkaitseministri kehtestatud 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 “ Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 12 lg 2 näeb samuti ette, et täiendava pensioniõigusliku staaži dokumendi esitamisel tehakse täiendav pensioniõiguslik staaž kindlaks kooskõlas RPKS §-ga 28 ja pension arvutatakse ümber RPKS § 25 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtajast. Nimetatud normidest nähtub selgelt, et pensioni ümberarvutamine toimub avalduse esitamise ajast lähtuvalt kas avalduse esitamise kuupäevast või avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast ega võimalda määratud pensioni ümber arvutada tagasiulatuvalt pensioni määramise otsusest alates.

11. Kaebaja ei tuginenud SKA-le 23. oktoobril 2018. aastal esitatud avalduses uutele dokumentidele. SKA võttis avalduse lahendamisel arvesse pensionitoimikus kajastatud dokumendid, sh 27. novembri 1997. a arhiiviteatise nr 45/M-26, ning hindas pensioni suurendamist tingivaid asjaolusid nendest lähtuvalt. Kuna kaebaja varasemaid pensioni määramise ning ümberarvutamise otsuseid ei vaidlustanud, siis on SKA õigesti maksnud pensioni nende otsuste alusel. Pensioni ümberarvutamine ei anna õigust pensioni määramiseks ja selle alusel pensioni maksmiseks alates esimesest pensioni määramise otsusest, vaid pension arvutatakse ümber lähtuvalt avalduse esitamise kuupäevast edasiulatuvalt. Kohus nõustub vastustajaga selles, et pensioni suurendamist tinginud asjaolud olid tekkinud enne pensioni ümberarvutamise avalduse esitamist, mistõttu on vaidlustatud otsuses ebaõigesti lähtutud RPKS § 25 lg 1 p 3 esimesest lausest ehk arvutanud määratud pensioni ümber uue avalduse esitamise päevast. Õige olnuks arvestada määratud pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Nimetatud eksimus on aga kaebajale soodne ning ei ole

3-19-179

otsuse tühistamise aluseks. Kohus ei tohi kaebust lahendades kaebaja olukorda vaidlustatud haldusaktis kajastatuga võrreldes halvendada. Vastustaja on õigesti leidnud ka seda, et enammakstud pensioni tagasinõudmine ei oleks käesoleval juhul kooskõlas hea halduse põhimõttega, mistõttu ei esine alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ka on vastustaja kohtumenetluses kinnitanud, et kaebajale tehtud otsust kaebaja kahjuks muutma ei hakata ning enammakstud pensioni tagasi ei nõuta.

12. Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebuse rahuldamata ning võimalikud menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider