4-19-2250/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-19-2250

Otsuse kuupäev 20. juuni 2019, Viru Maakohus

Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Väärteoasi

S.S süüdistus LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

S.S (isikukood XXX) EV kodanik, elukoht xxxx töökoht , varem väärteokorras xxxx

karistatud Kaitsja

Harland Paas, Eesti Õigusbüroo OÜ, harland@juristaitab.ee Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 28.05.2019, 11.06.2019

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik S.S ning tema kaitsja, kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada S.S LS § 201 lg 2 järgi süüdi ja karistuseks mõista arest 10 ( )

kümme päeva.

2. S.S karistuse kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg.

Otsus saata täitmiseks Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11

ettenähtud juhul.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike

4 punkti 1

kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral tehakse täisotsus avalikult teatavaks kohtuniku puhkuse tõttu 01.08.2019.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T V koostas menetlusalusele isikule S.S-ile 23.03.2019 559977, väärteoprotokolli nr AB 1

mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 23.03.2019 kell 09:25 xxxx, mootorsõidukit

registrimärgiga küla xxxx, xxxx s, xxxx kinnistul, liikus xxxx kinnistu suunas. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 2 järgi.

90 lg 1 p 1, 3

01 lg 2

Kohtuotsuse põhjendused

2. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku äärteo S.S v

toimepanemise 23.03.2019 kell 09:25 te J G ja T L kuulamise tõendatuks tunnistaja üle

protokolli,

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

3. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku S.S süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontroll T L tunnistaja J G itud tõenditega: tunnistaja ütlustega, ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

4. Kohus loeb menetlusaluse isiku S.S uks süü temale esitatud süüdistuses tõendat kohtus ülekuulatud tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostati T L 23.03.2019

liiklusjärelevalvet koos patrullpolitseinik külas. Tänava nime ta täpselt ei mäleta, T V xxxx kuid ta nägi seda sõiduautot liikumas. Tunnistaja sõnul kui juht nägi patrullsõidukit, siis xxxx

ta kohe parkis auto xxxx xxxx ning T V külas maja ette. Patrullauto möödus mootorsõidukist tundis ära sõidukiroolis olnud isiku, kelleks oli S.S . oli patrullsõi Tunnistaja duki roolis, ta ei saanud nii kiiresti patrullsõidukit majade vahel ringi keerata, pidi edasi sõitma, tegi tagasipöörde ja läksid autost väljunud meesterahva juurde. küsis isiku käest T V isikut tõendavat dokumenti või juhiluba. küsis juhi käes, miks sõidukit juhtisid, S.S T V

vastas, et tema ei ole sõidukit juhtinud, juhtis tema naine. Patrullsõidukis helistas S.S oma naisele ja ütles, et tule palun siia ja ütle politseile, et sina juhtisid seda sõidukit. S.S pidi korduvalt selgitama telefonis, kuhu auto on pargitud, et xxxx maja ette, kutsus sinna. kuidas Tunnistaja sõnul ei tundunud loogiline, et kui naisterahvas sõiduautot juhtis, siis ta ei teadnud, kuhu ta parkis. Telefonis oli kaja kuulda, kui S.S oma sõiduauto naisega rääkis, naine vastas, et oota ma ei saa veel tulla, ma pean riidesse panema. Lõpuks tuli naisterahvas sinna, naisterahvaks oli J G

, kes kinnitas, et tema sõiduautot ei juhtinud.

Täpsustavatele küsimustele vastas tunnistaja, et ta nägi seda sõiduautot xxxx ristmikul liikumas ja parkimas xxxx maja ette, ta ei saa kinnitada, et sõiduauto roolis oli S.S, kuna tema oli patrullmasina roolis ja ei saa kinnitada, et juhikohalt väljus S.S, kuid ta nägi teda liikumas pagasniku poole kui nad sõiduauto juurde sõitsid. Sõiduauto oli kogu aeg tunnistaja vaateväljas.

5. Kohus loeb menetlusaluse isiku S.S süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtus ülekuulatud tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt J G oli S.S-iga

juttu, et ta läheb venna juurde. Hiljem S.S helistas talle ja palus tulla auto juurde.

Helistas sellepärast, et politsei oli ta kinni võtnud. Täpsustatavatele küsimuse vastas tunnistaja, xxxx kinnistule, aga ta ei tea sellest asjast midagi, ei tea, et tema läks mehe juurde kas selle sõiduautoga oli sõidetud või mitte.

6. Kohus loeb menetlusaluse isiku S.S süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt tema sõidukit ei juhtinud, vaid tema tegi korteris remonti ja oli sõiduki juures seetõttu, et võtta autost tööriistad. Juhi poolt võttis suitsupaki ja välgumihkli, tagant istme pealt võttis mõõdulindi ja pagasnikust võttis tikksae. Politsei tuli sõiduauto juurde ja palus puhuda, ta puhus ja näit oli null. Politsei küsis dokumente ja väitis, et tema sõitis selle autoga. Ta sattus paanikasse ja ütles, et naine sõitis. Naine kästi sinna kutsuda. Tema oli politseiautos, politsei ütles naisele, et valeütluste andmine on karistatav, siis naine ütles, et tema ei sõitnud. Teda viidi xxxx politseiosakonda ja tehti protokoll.

7. Kohus loeb menetlusaluse isiku S.S süü tõendatuks 23.03.2019 kell 09.25 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille alusel on S.S kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus kuni aluse ära langemiseni.

8.

V. Politseiametnik andis Kohus kuulas üle väärteo tehiolusid tajunud politseiametniku T ütlusi, et menetlusalune isik juhtis 23.03.2019 sõidukit . Väärteoasjas koostati kell 09:25 xxxx väärteoprotokoll ja kuulati üle tunnistjad.

9. vi Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul väärteo toimepanemise ajal is kehtivat

väärteokaristust, nendest kaks viimast LS § 201 lg 2 järgi, rahatrahvid tasumata.

10. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud

201 lg 2

menetlusalune isik. T L Kuigi menetlusalune isik oma süüd ei tunnistanud, on tunnistaja ütlustega tõendatud, et 23.03. ell 09:25 sõiduauto küla vahel 2019 k xxxx liikus xxxx ja peatus xxxx xxxx kinnistul enetlusalune isik külas . Sõiduauto oli kogu aeg tunnistaja vaateväljas. M väit s, et sõiduautoga sõitis tema naine J ei tea sõiduauto i G, viimane aga kinnitas, et tema

juhtimisest xxxx se juhtinud. Kohus ei pea S.S midagi. Järelikult tema sõiduautot l päeval ei ütlusi, et tema sel päeval sõiduauto ei juhtinud, vaid käis sõiduautost võtmas suitsu ja tööriistu, ennastõigustavaks ning leiab, et ainus isik, kes sel päeval sõiduautot juhtida sai oli

S.S.

11. KarS § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

90 lg 1 kohaselt mooto p 1 korral, kellel ei ole vastava . LS § rsõidukit ei tohi juhtida isik

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 korral, kes on kõrvaldatud sõiduki j § uhtimiselt vastavalt liiklusseaduse -le 91.

13. LS § 201 kehtestab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. LS § 201 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki, karistatakse isikut, kes

maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

14. Kohus leiab, et S.S on oma tegev

01 lg 2 usega realiseerinud LS § 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Eelnevast lähtuvalt on äitumises tuvastatud LS § 2 sätestatud süüteo S.S k

01 lg 2 objektiivse koosseisu tunnused.

15. KarS § 12 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et S.S ohaselt isik paneb pani toime süüteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 k teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik eitas oma süüd, kuid kohus tuvastas, et isik oli teadlik, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. Seega oli S.S teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, vaatamata sellele, ta asus mootorsõidukit juhtima.

Seega S.S teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud süüdistuses esitatud S.S kvalifikatsiooni subjektiivse koosseisu tunnused.

16. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

17. V

äärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu.

18. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga määra alla sanktsiooni keskmist .

19. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. 20. S.S Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada hoiduma süütegude

toimepanemisest . S.S on viimati põhikaristuseks mõistetud arestiga päeva karistatud LS § 201 lg 2 järgi 06.11. . Rahatrahv tasumata. Juhtimisõigust menetlusalusel 2014 isikul ei ole. Varem ei ole S.S-ile karistusena aresti kohaldatud, seetõttu on nimetatud karistus kohane antud süüteo toimepanemise eest mõistetud karistuse määramisel. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid, mis peaks üldperventiivselt andma signaali, et riik karistab juhtimisõiguseta isikuid arestiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2019 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 20. juuni 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 20.06.2019 kohtuotsus 4-19-2250 jõustus 03.10.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar referent