2-19-1690/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-19-1690

Tsiviilasi

Maimu Liivamägi hagi Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja

Partnerid OÜ vastu 1200 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1200 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Maimu Liivamägi; isikukood XXX; elukoht XXX.

Hageja

lepinguline

esindaja:

Harri

Paabo;

e-post

osauhing@gmail.com

Kostja: Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ;

registrikood 12348292; asukoht Ülikooli tn 8, Tartu linn, Tartu

linn, 51003, Tartu maakond.

Kostja

esindaja:

advokaat

Tarmo

Pilv;

e-post

info@tarmopilv.ee

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Maimu Liivamägi hagi Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ

vastu 1200 euro väljamõistmiseks.

2. Mõista Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt Maimu Liivamägi kasuks välja 600

eurot.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta hageja tasutud riigilõivust 50% kostja kanda ning poolte esindajakulud poolte endi

kanda.

5. Mõista Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt Maimu Liivamägi kasuks välja

menetluskulu 100 eurot.

6. Mõista Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt Maimu Liivamägi kasuks välja

viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Maimu Liivamägi esitas 1. veebruaril 2019. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi

Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ vastu 1200 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX. a. kliendilepingu. Kostja

kohustus kliendilepingu kohaselt esindama hagejat piirivaidluses naabritega ja kohaliku

omavalitsusega. Kostja pidi pidama läbirääkimisi naabrite ja Värska vallaga ning esindama

hagejat kokkuleppe sõlmimisel. Kostja ei ole kliendilepingu alusel hagejale õigusteenust

osutanud. Kostja poolt väidetavalt tehtud toimingud ei ole kliendilepingu esemeks, kuna need

on seotud teise vaidlusega, milles kostja hagejat esindas. Kuna kostja ei olnud hageja

esindamiseks piirivaidluses naabrite ja omavalitsusega kolme aasta jooksul midagi teinud,

nõudis hageja 17. aprillil 2018. a kliendilepingu alusel tasutud ettemaksu 1200 euro tagastamist.

Kostja tagastas 14. augustil 2018. a kliendilepingu toimiku, ent ettemaksu ei tagastanud.

2. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja ja

kostja sõlmisid XX.XX.XXXX. a kliendilepingu nr XXX. Lepingu kohaselt oli kostja

kohustuseks töötada läbi materjalid, kujundada õiguslik positsioon ning esindada hagejat

piirivaidluses naabrite ja kohaliku omavalitsusega. Lepingu kohaselt on advokaaditasu

arvestuse aluseks töötund. Advokaaditasu tunnimäär on 120 eurot. Sellele summale lisandub

käibemaks seaduses sätestatud ulatuses. Hagejale esitati XX.XX.XXXX. a töö mahukust

arvestades ettemaksuarve nr XXX summas 1000 eurot + käibemaks 20%, kokku 1200 eurot.

Hageja on arve tasunud. Kostja teostas lepingu alusel järgnevad toimingud: esmane

konsultatsioon advokaadibüroos, materjalidega tutvumine (plaanid, pöördumised, otsused,

kirjavahetus jne.), õigusliku positsiooni kujundamine ning pöördumine Värska Vallavalitsuse

poole XXX talu maade küsimusega seoses ja läbirääkimiste pidamine Värska Vallavalitsuse

esindajaga, korduvad konsultatsioonid kliendile advokaadibüroos, Raimo Ritso e-kirjaga ja

täiendavate materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ja vastuse koostamine

ja esitamine. Kostja on kliendilepingu nr XXX raames ja XXX asjas hagejale õigusteenuse

osutamisel kulutanud kokku 8 tundi 20 minutit, mis moodustab rahalises väärtuses 1200 eurot

ja katab kogu ettemaksu. Kostja ei ole seega jätnud hageja käsundit täitmata ega lepingut

rikkunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Hageja on esitanud kostja vastu nõude hageja ja kostja, so advokaadibüroo, vahel sõlmitud

kliendilepingu nr XXX alusel tasutud ettemaksu tagastamiseks. Kui kliendileping lõpetatakse

enne ülesande täitmist, on advokaadibüroo pidaja advokatuuriseaduse (AdvS) § 60 lg 5 järgi

kohustatud kliendile tagasi maksma ettemaksu, millest on maha arvatud tasu tehtud töö eest ja

õigusteenuskulud. Hageja peab oma nõude rahuldamiseks seega tõendama kliendilepingu

sõlmimise, ettemaksu tasumise ja kliendilepingu lõpetamise enne ülesande täitmist. Kostja peab

ettemaksu tagastamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et ta on kliendilepingu alusel

osutanud hagejale ettemaksule vastavas ulatuses õigusabiteenust või kandnud õigusteenuse

osutamisega seotud kulusid.

5. Hagiavalduse ja hagiavaldusele lisatud kliendilepingu nr XXX kohaselt sõlmisid hageja ja

kostja XX.XX.XXXX. a. kliendilepingu nr XXX. Pooled ei vaidle selle üle. Hagiavalduse

kohaselt tasus hageja 21. mail 2015. a kostjale kliendilepingu alusel ettemaksu 1200 eurot.

Ettemaksu tasumine nähtub arvelt nr 706 ja maksekorralduselt nr XXX. Pooled ei vaidle selle

üle, et ettemaks on tasutud. Pooled on istungil märkinud, et kliendileping lõpetati 14. augustil

2018, mil kostja andis hagejale kliendilepingu toimiku. Pooled ei vaidle seega ka selle üle, et

kliendileping on lõpetatud.

6. Pooled vaidlevad selle üle, millised olid kostja kliendilepingust tulenevad kohustused ning

kas ja millises ulatuses on kostja nimetatud kohustusi täitnud.

7. Kliendilepingu nr XXX p 1 näeb ette, et büroo osutab kliendile lepingu alusel õigusteenuseid,

mis seisnevad järgnevate ülesannete täitmises: materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni

kujundamine ning esindus piirivaidluses naabritega ja kohaliku omavalitsusega. Kliendilepingu

nr XXX p 1 on kokkuleppe hageja poolt kostjale antud käsundi sisus. Kuna hageja on kostjale

käsundi andnud, ei ole tegemist lepingu tingimusega, mida hageja ei ole saanud mõjutada.

Asjaolust, et kostja on saatnud hagejale lepingu projekti allkirjastamiseks, ei saa kohtu

hinnangu järeldada, et kostja on ilma hagejata otsustanud iseendale antava käsundi sisu.

Kliendilepingu nr XXX p 1 ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses seega

tüüptingimus. Kliendilepingu nr XXX p 1 tõlgendamisel tuleb seega lähtuda VÕS § 29 lõikest

1, so lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa

kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

8. Hageja poolt Värska Vallale 8. septembril 2016. a saadetud pöördumisest ja valla

22. septembri 2016. a vastusest nähtub, et hageja olid probleemid XXX, XXX ja XXX

kinnisasjade piiriga, mis on kestnud 9 aastat. Kusjuures hageja on selles küsimuses pöördunud

valla poole alates 3. detsembrist 2009 kümnel korral, viimati 15. jaanuaril 2015. Hagejal olid

kliendilepingu nr XXX sõlmimise ajal ja enne seda seega probleemid XXX, XXX ja XXX

kinnisasjade piiridega. Hageja on istungil märkinud, et ta on pöördunud kostja poole XXX ja

selle kõrval oleva kahe kinnisasja piiriprobleemide tõttu. Kostja on istungil märkinud, et hageja

on kostja poole pöördumisel selgitanud, et hagejal oli probleem piiridega. Kostja poolt kohtule

kliendilepingu täitmise kohta esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja 22. septembril 2016. a

saatnud kostjale kaks e-kirja seoses XXX kinnisasja piiriprobleemidega. Kostja on 20.

veebruari 2017. a e-kirjaga esitanud Värska Vallavalitsusele teabenõude XXX kinnistu piiride

kohta. Kostja on hagejale õigusteenuse osutamisel seega samuti lähtunud XXX kinnistu

piiriküsimuse lahendamise vajadusest. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kliendilepingu nr XXX

p 1 tuleb tõlgendada nii, et see oli sõlmitud õigusteenuse osutamiseks, so materjalide

läbitöötamiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ning hageja esindamiseks XXX

kinnistuga seotud piirivaidluses naabritega ja XXX kinnisasja asukohajärgse kohaliku

omavalitsusega.

9. Kostja on istungil väitnud, et kostja poolt hageja nimel 2. augustil 2016. a Raimo Ritsole

saadetud vastuse koostamisega seotud toimingud on tehtud kliendilepingu nr XXX raames.

Kostja poolt 2. augustil 2016. a Raimo Ritsole saadetud e-kirjast nähtub, et kostja on 2. augustil

2016. a edastanud hageja nimel Raimo Ritsole vastuse Raimo Ritso 14. juuli 2016. a

pöördumisele. Raimo Ritso 14. juuni 2016. a pöördumises on Raimo Ritso palunud hagejal

kooskõlastada elektrivõrgu projekt, mille alusel plaanitakse paigaldada XXX kinnistule

maakaabel. Kostja on 2. augusti 2016. a vastuses hageja nimel keeldunud kirjeldatud tööde

teostamiseks loa andmisest. Hageja poolt 2. augustil 2016. a kostjale saadetud e-kirjast nähtub,

et hageja on pärast seda, kui kostja on Raimo Ritsole vastuse edastanud, andnud kostjale teada,

et Raimo Ritso on palunud panna kirja hageja probleemid vallaga, kuna seeläbi võiks Eesti

Energia kui elektrivõrgu projekti kooskõlastamisest huvitatud isik survestada valda hageja

probleeme lahendama ning hageja võiks vastutasuna anda elektrivõrgu projektile

kooskõlastuse. Arvestades, et kostja poolt 2. augustil 2016. a Raimo Ritsole saadetud kiri

puudutas hageja kinnisaja läbiva maakaabli paigaldamiseks hageja nõusoleku saamist ja sellega

seotud toimingud ning selle saatmine oli toimunud enne kui hageja teavitas kostjat võimalusest

hageja nõusoleku kaudu survestada valda seoses hageja piiriprobleemide lahendamisega, ei

puuduta kostja poolt 2. augustil 2016. a Raimo Ritsole saadetud vastuse koostamisega seotud

toimingud XXX kinnistu piirivaidlust selle naabritega ja ka asukohajärgse kohaliku

omavalitsusega. Kohus leiab sellest tulenevalt, et nimetatud toimingud ei kuulu kliendilepingu

nr XXX p 1 alusel kliendilepingu esemesse.

10. Kliendilepingu XXX p 2 järgi osutab büroo kliendile ka muid õigusteenuseid – koostab

õigusdokumentide projekte, annab õiguslikke arvamusi, esindab suhetes kolmandate isikutega,

kuid seda juhul, kui selleks on büroo ja kliendi kirjalikku taasesitamist võimaldav kokkulepe.

Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal ja kostjal oleks olnud nimetatud õigusteenuse

kliendilepingu XXX raames osutamiseks eelnev kirjalikku taasesitamist võimaldav kokkulepe.

Hageja 2. augustil 2016. a kostjale saadetud kirja ei saa selliseks kokkuleppeks pidada, kuivõrd

see oli, nagu eelpool mainitud, saadetud kostjale hiljem. Hageja tahteavaldus vastava

kokkuleppe sõlmimiseks ei tulene ka hageja 2. augusti 2016. a kirja sisust. Kohus leiab, et kostja

poolt 2. augustil 2016. a Raimo Ritsole saadetud vastuse koostamisega seotud toimingud ei

kuulu ka kliendilepingu XXX p 2 alusel kliendilepingu esemesse. Pooled ei vaidle selle üle, et

nende vahel oli teisi lepinguid õigusteenuste osutamiseks, mh seoses hageja kinnisasjale

elektrikaabliga tõttu sundvalduse seadmisega. Kohtu hinnangul viitab kostja Raimo Ritsole

saadetud kirja sisu, et see saadeti seoses nimetatud lepinguga.

11. Kostja on oma esialgses vastuses märkinud, et hagejale on kliendilepingu XXX alusel

osutatud teenust kokku 840 euro ulatuses. Kuna kliendilepingu XXX alusel osutatud teenustest

jäi ettemaks 360 eurot, oli see jäetud hageja büroosse ettemaksuna hageja poolt jooksvalt

tellitava õigusteenuse eest tasumiseks. Kuna hageja tellis 2. augusti 2016. a kirjas Raimo Ritso

pöördumisele vastuse koostamise, arvestas kostja kliendilepingu XXX alusel tasutud 360 eurot

Raimo Ritsole saadetud vastuse koostamise kulude katteks. Kostja poolt kliendilepingu XXX

alusel osutatud teenuse kohta esitatud tõenditest nähtub aga, et kostja poolt 2. augustil 2016. a

Raimo Ritsole saadetud vastuse koostamisega seotud toimingud olid kõige varasemad

toimingud, mille kostja on kliendilepingu XXX alusel hagejale enda väitel osutanud. Lisaks on

nimetatud toimingud tehtud kliendilepingu XXX kehtivuse ajal. Kliendilepingu XXX p 14 järgi

on klient kohustatud büroole tasu maksma tööülesannete, so kliendilepingu XXX punktis 1

nimetatud ülesannete, täitmise eest. Kliendilepingu XXX p 16 ja 17 kohaselt pidi hageja tasuma

advokaaditasu ettemaksu. Kuivõrd hageja poolt tasutud ettemaks on advokaaditasu ettemaks,

on see tasu kliendilepingu XXX punktis 1 nimetatud ülesannete täitmise eest. Kohtule esitatud

tõendites ei nähtu, et pooled oleksid hiljem nimetatud kokkulepet muutnud. Kostja ei olnud

kliendilepingust XXX tulenevalt seega õigus arvestada kliendilepingu kehtivuse ajal

kliendilepingu alusel tasutud ettemaksust osa hagejale osutatud muu õigusabiteenuse katteks.

12. Hageja on saatnud 22. septembril 2016. a kostjale kaks e-kirja. Hageja on nimetatud e-

kirjadega edastanud kostjale enda pöördumise Värska Vallavalitsuse poole seoses XXX , XXX

ja XXX kinnisasjade piiriprobleemidega ning Värska Vallavalitsuse vastuse. Kostja on

esitanud 20. veebruari 2017. a e-kirjaga Värska Vallavalitsusele teabenõude XXX kinnistu

piiride kohta. Teabenõudes on mh märgitud, et XXX kinnistu piirid erinevad 2001. a ja 2004.

a kaartidel ja käesoleval ajal katastriüksuse plaanil märgitud piiridest. Teabenõudele on lisatud

naaberkinnisasjade plaanid erinevate aastate lõikes. Kohus leiab, et nimetatud e-kirjad

tõendavad, et hageja on edastanud kostjale kliendilepingu esemeks oleva piirivaidlusega seotud

materjale, kostja on materjalidega, sh plaanide, pöördumise, valla vastuse, kirjavahetusega,

tutvunud neid analüüsinud ning koostanud ja edastanud Värska Vallavalitsusele sellest

tulenevalt teabenõude. Hageja on pärast teabenõude edastamist, so 21. veebruaril 2017. a

saatnud kostjale e-kirjaga Maa-ameti töötajaga XXX kinnisasja piiride osas peetud

kirjavahetuse ja 22. veebruaril 2017. a e-kirjaga OÜ-ga Dalagor XXX kinnisasja piiride osas

peetud kirjavahetuse. Kostja on 10. märtsi 2017. a e-kirjaga edastanud hagejale Värska

Vallavalitsuse vastuse selgitustaotlusele. Hageja on 14. märtsi 2017. a kirjas esitanud oma

seisukohad XXX , XXX ja XXX kinnisasjade piiriküsimuses. Asja materjalidest ei nähtu, et

kostja oleks viimati nimetatud nelja e-kirja põhjal hageja esindajana mingeid dokumente

koostanud või õigustoiminguid teinud. Kostja on ka ise märkinud, et ta ei ole peale teabenõude

muid kirjalike dokumente kliendilepingu alusel koostanud. Kohus leiab seega, et hageja poolt

21. veebruaril 2017. a, 22. veebruaril 2017. a ja 14. märtsil 2017. a kostjale saadetud e-kirjad

tõendavad, et hageja on edastanud kostjale kliendilepingu esemeks oleva piirivaidlusega seotud

materjale.

13. Hageja väitel ei ole nimetatud toiminud tehtud kliendilepingu XXX raames, vaid teise

hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingu raames, mille alusel tehtud toimingute eest on

hageja kostjale juba tasunud. Hageja on esitanud selle tõendamiseks Värska Vallavalitsuse

otsuse sundvalduse peale esitatud vaide läbivaatamise kohta. Värska Vallavalitsuse otsusest

nähtuvalt esindas kostja hagejat XXX kinnistule sundvalduse seadmise asjas. Värska

Vallavalitsuse otsuses on märgitud, et vaide esitaja on märkinud, et vald ei ole suutnud 8 aastat

ja 7 kuud vaide esitaja maad mõõdistada ning et valla poolt tuleks teha maa mõõdistamine, mis

seaks paika vaide esitaja kinnistu piirid. Värska Vallavalitsuse otsusest ei nähtu samas

täpsemalt, milliseid dokumente on kostja hageja esindajana vaidemenetluses läbi töötanud või

hageja nimel esitanud. Värska Vallavalitsuse otsusest nähtuvalt on vaie aga esitatud

17. jaanuaril 2017, so enne 20. veebruari 2017. a teabenõude ja sellele järgnenud toimingute

tegemist. Värska Vallavalitsuse otsusest ei tulene seega, et eelpool nimetatud toimingud ei ole

tehtud kliendilepingu XXX raames, vaid on tehtud XXX kinnisasjale sundvalduse seadmise

vaidluses. Hageja ei ole esitanud kohtule muid tõendeid, mis kinnitaksid hageja väiteid selle

kohta, et käsitletavad toimingud on tehtud hageja ja kostja vahel sõlmitud teise kliendilepingu

raames, mille eest on hageja kostjale juba tasunud.

14. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kostja on teinud kliendilepingu alusel alljärgnevad

toimingud: materjalidega tutvumine (plaanid, pöördumised, otsused, kirjavahetus jne.),

õigusliku positsiooni kujundamine ning pöördumine Värska Vallavalitsuse poole XXX (nr 8)

talu maade küsimusega seoses.

15. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid advokaadibüroos esmase ega korduvate

konsultatsioonide tegemise kohta. Hageja poolt 22. septembril 2016. a kostjale saadetud e-

kirjas on hageja märkinud, et ta on üritanud kostjale helistada, kuid see ei ole õnnestunud.

Hageja on lisaks palunud teavet, millal ta võib uuesti helistada. Nimetatud e-kirjast ei nähtu

mingil viisil, et hageja oleks saanud kostjalt büroos esmase konsultatsiooni kestusega 50 minutit

ja korduva konsultatsiooni kestusega 50 minutit. Toimiku üleandmise-vastuvõtmise aktilt

nähtuvalt on kostja pidanud kliendilepingu XXX alusel toimikut ja andnud selle 14. augustil

2018. a hagejale üle. Samas ei nähtu aktist, millised dokumendid on kostja hagejale toimiku

koosseisus üle andnud. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt hagejale tagastatud toimiku.

Toimikust ei nähtu, et kostja oleks teinud hagejale advokaadibüroos konsultatsioone. Kostja on

ka ise märkinud, et konsultatsioonide tegemise ja asjaolude väljaselgitamiseks tehtud

telefonikõnede kohta ei ole tal dokumentaalseid tõendeid esitada. Kohtu hinnangul viitab

asjaolu, et sõlmitud lepingus oli märgitud hageja kohustus tasuda ettemaks, mitte tasu osutatud

konsultatsiooni eest, et kirjaliku lepingu sõlmimise ajaks konsultatsioone toimunud ei olnud.

Vastasel juhul oleks see lepingus tasu maksmise kohustuse juures kajastunud. Kohus leiab

sellest tulenevalt, et kostja ei ole kliendilepingu alusel advokaadibüroos hagejale

konsultatsioone teinud.

16. Toimiku üleandmise-vastuvõtmise aktis on märgitud, et akti allakirjutamisega kinnitab

hageja, et tal ei ole pretensioone üle antud toimikute ja osutatud õigusteenuse osas. Arvestades,

et kostja toimiku üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud kostja blanketil ning kostja toimiku

üleandmise-vastuvõtmise aktide sõnastuses nimetatud tingimust ka varasemalt kasutanud (tl

103 – 104), on tegemist kostja poolt eelnevalt väljatöötatud üleandmise-vastuvõtmise aktides

kasutatava tingimusega. Kostja on istungil möönnud, et tegemist oli kostja poolt eelnevalt

koostatud dokumendiga, mida kostja praktikas tavaliselt rakendab. Kostja on istungil samas

väitnud, et hagejal oli võimalik akti peale kirjutada, et tal oli pretensioone seoses õigusabi või

materjalidega. Kostja on 18. märtsil 2019. a aga märkinud, et hageja esitas 14. augustil 2018. a

pärast seda, kui tema kätte oli antud kogu teda puudutav dokumentatsioon, kostjale

pretensioone toimikus olevate dokumentide kohta. Kostja väitel hakkas hageja dokumente

endale kotti pakkima, allkirjastamata dokumentide vastuvõtmise akti. Kostja selgitas seejärel

hagejale, et ilma akti allkirjastamata ei luba kostja hagejal dokumentidega büroost lahkuda.

Kuna hageja käitus kostja arvates provotseerivalt, kutsus kostja kohale turvafirma. Turvafirma

saabumisel hageja lõpetas oma ebaadekvaatse käitumise ja allkirjastas akti. Kohus leiab

eeltoodust tulenevalt, et hagejal ei olnud tegelikku võimalust mõjutada toimiku üleandmise-

vastuvõtmise aktil hageja poolt antavaid kinnitusi. Toimiku üleandmise-vastuvõtmise aktis

hageja poolt antud kinnitused on VÕS § 35 lg 1 tähenduses seega tüüptingimused.

17. Tüüptingimust tuleb VÕS § 39 lg 1 järgi tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse

tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohus leiab, et toimiku üleandmise-vastuvõtmise

aktis hageja antud kinnitust tuleb tõlgendada nii, et hageja kinnitab akti alla allakirjutamisega,

et tal ei ole pretensioone nende toimikute kohta, mis talle on tegelikult üle antud, ja

õigusteenuse osas, mis talle on tegelikult ka osutatud, st õigusteenuse kvaliteedi osas. Toimiku

üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud hageja kinnitustest ei tulene seega, et hageja oleks

kinnitanud, et kostja on hagejale õigusteenust osutanud selles ulatuses, et hageja tasutud

ettemaks on selleks tervikuna ära kulunud. Kohus märgib täiendavalt, et kuna kostja enda

selgitustest nähtuvalt esitas hageja toimiku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise ajal

kostjale pretensioone seoses kostja tegevusega, ei saa kostja VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt aktile

tuginedes väita, et hagejal ei olnud õigusteenuse ega dokumentide osas pretensioone.

18. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja on teinud kliendilepingu alusel alljärgnevad

toimingud: materjalidega tutvumine (plaanid, pöördumised, otsused, kirjavahetus jne.),

õigusliku positsiooni kujundamine ning pöördumine Värska Vallavalitsuse poole XXX (nr 8)

talu maade küsimusega seoses. Kostja on märkinud, et tal kulus õigusliku positsiooni

kujundamiseks, Värska Vallavalitsusele pöördumise koostamiseks ja Värska vallavalitsuse

esindajaga läbirääkimiste pidamiseks 1 tund ja 40 minutit ning materjalidega tutvumiseks 2

tundi 30 minutit. Kohus leiab kostja esitatud hageja piirivaidlusega seotud materjalide ning

kostja tehtud toimingute mahtu arvestades, et nimetatud ajakulu on põhjendatud Seega on kostja

osutanud õigusteenust 4 tundi ja 10 minutit. Kliendilepingu XXX p 14 järgi kohustus hageja

tasuma kostjale lepingu alusel tehtud tööülesannete täitmise eest 120 eurot + käibemaks. Kostja

on kliendilepingu XXX alusel osutanud hagejale õigusabiteenust seega 600 euro ulatuses.

Hageja võib AdvS § 60 lg 5 alusel nõuda kostjalt ettemaksu tagastamist 600 (1200 – 600) euro

ulatuses. Hagi tuleb seega rahuldada 600 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus leiab, et kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt täpselt pooles ulatuses, tuleb jätta hageja

tasutud riigilõivust 50% kostja kanda ning poolte esindajakulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte

endi kanda. Kohtu hinnangul tagab selline jaotus olukorras, kus hageja nõudest rahuldatakse

täpselt pool, õiglase tulemuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik