3-19-1438/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1438 Määruse tegemise aeg

31. juuli 2019 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi

X. kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning kriminaalmenetluse algatamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja X. Vastustaja Põhja Ringkonnaprokuratuur

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. kaebus.

2. Edastada X. riigi õigusabi taotlus Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X. (kaebaja) esitas 28. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja selgitab, et ta vahistati 6. juunil 2018 ning vahistamisel kasutati tema suhtes ülemäärast jõudu. Kaebaja esitas Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise avalduse, kuid see jäi rahuldamata. Teine samalaadne pöördumine jäi sisuliselt tähelepanuta. Kaebaja palub tunnistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri tegevus õigusvastaseks ja kohustada teda läbi viima nõuetekohane menetlus. Ühes kaebusega esitas kaebaja ka riigi õigusabi taotluse.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus on seisukohal, et halduskohtule esitatud nõuete lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel.

3. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1).

2

4. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 24. septembri 2018. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise kohaselt peeti kaebaja süüteos kahtlustatavana kinni 6. juunil 2018. Seega peeti isik kinni süüteomenetluse raames ja tema kinnipidamisel kasutati kaebaja hinnangul ülemäärast füüsilist jõudu. Nimetatud teatise vaidlustas kaebaja Riigiprokuratuuris ning seejärel Tallinna Ringkonnakohtus. Kaebused jäid rahuldamata (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2018. a määrus asjas nr 1-18-8080). Kaebaja esitas 2019. aastal uue avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks, kuid nimetatud taotlus jäeti Põhja Ringkonnaprokuratuuri

20. veebruari 2019. a vastusega sisuliselt rahuldamata. Halduskohtu hinnangul soovib kaebaja vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsust.

5. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsus on vaidlustatav kohtus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 208 alusel. KrMS § 208 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Nimetatud vaidlustamise korrale on Riigiprokuratuur osundanud ka 2. oktoobri 2018. a kaebuse rahuldamata jätmise määruses (tl 12-15). Seega on kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsusega seotud vaidluse osas ette nähtud erikord ning halduskohus ei ole pädev kaebust lahendama.

6. Asjaolu, et kaebusest ei nähtu Põhja Ringkonnaprokuratuuri 20. veebruari 2019. a vastuse vaidlustamist Riigiprokuratuuris, ei ole kohtu pädevuse kindlaks tegemisel oluline. Nimetatud asjaolu võib omada tähtsust kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel, mitte aga pädeva kohtu kindlaks tegemisel. Kriminaalmenetluse algatamata jätmise otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ei ole seega halduskohtu pädevuses. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

7. Kaebaja esitas ka taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. KrMS § 208 lg 1 kohaselt tuleb kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise määruse peale esitada ringkonnakohtule advokaadi vahendusel. Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ei ole ka riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. RÕS § 10 lg 5 näeb ette, et kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. Kuna kaebaja hinnangul pandi toime kuritegu Tallinnas ning otsuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta tegi Põhja Ringkonnaprokuratuur on asja läbivaatamine Tallinna Ringkonnakohtu pädevuses. Seega edastab halduskohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 10 lg 7 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider