1-19-4499/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.07.2019.a Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-19-4499 (15259000217)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Mari Kirs

P

rokurör Margus Lellep

Kaitsja

Madis Mahlapuu

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

E.J (isikukood: XXX; EV kodakondsusega; emakeel: eesti keel; põhi ; töökoht: puudub; haridusega; elukoht: X. XX eelnevalt kriminaalkorras karistamata)

süüdistuses KarS § järgi

209 lg 1

RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi KarS § järgi E.J

209 lg 1 ning karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.

KrMS § 202 lg 6 ja KarS § 69 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka 4 tundi üldkasulikku tööd, s.o

4 päeva vangistust. Seega ärakandmata karistus on 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS § 73 lg te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui - E.J ei pane 1- gu. (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kurite

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

KrMS E.J-ilt riigituludesse: § 175, § 179 alusel välja mõista

- sundraha

810 eurot

1,5 palga alammääras –

- m

624 eurot

ääratud kaitsjale makstud tasu –

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 119,50 eurot. Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank

või EE401700017002872300 Nordea Pank.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e toimiku süsteemi kaudu - koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Tsiviilhagi

Kannatanu

1672,44 eurot B AS poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses, s.o summas ning E.J-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p , TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi kannatanu kasuks. Hagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr , viitenumber XXX XXX.

Kannatanu

1187,71 eurot O OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses, s.o summas ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi E.J-ilt kannatanu kasuks. Hagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr XXX , viitenumber XXX, selgitus H V

lepingu hüvitamine.

Kannatanu H V poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt, s.o summas 134,75 eurot ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi E.J-ilt kannatanu kasuks. Hagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr . XXX

Asitõend

CD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) lusel kriminaalasja

– jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 a materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS §

318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

E.J ´i

süüdistatakse selles, et tema, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse teel pettis kiirlaene väljastavatelt äriühingutelt välja laene. Tema tegevus seisnes selles, et kuna ta oli eelnevalt saanud enda valdusesse oma tädi H V H V

isikutunnistuse (ID kaardi) ja selle paroolid ning omas juurdepääsu nimel avatud konto

internetipangale, siis neid andmeid kasutades oli tal võimalus jätta laene väljastavates äriühingutes ekslik mulje, justkui laenude tegelik taotleja on

V. Laenude taotlemisel esines H

E.J

ja edastas ka laenudokumente vormistades V andmed, millega viis H V H krediidiasutused eksitusse. Eksitusse viimine seisnes selles, et krediidiasutused olid laenu andes arusaamisel, et taotlejaks on V ja temal on ka soov laen tagasi maksta. Tegelikkuses V ei H H

olnud laenu taotlejaks ja seega ei oleks saanud ka laene väljastavad äriühingud eeldada laenu tagasimaksmise soovi olemasolu

H V . Kuivõrd tegelikuks laenu taotlejaks ja saajaks varjatud kujul oli E.J , siis ei olnud see tehing kooskõlas laenu andvate äriühingute tegeliku tahtega, kuivõrd nemad tegutsesid teadmises, et laenuvõtja on

V. Eeltoodud asjaoludel taotles H E.J laene alljärgnevalt:

18.10.2013 oma kodus aadressil XXX allkirjastas digitaalselt V isikutunnistust kasutades ja H tema teadmata

mas 700 eurot. Samal O OÜ laenulepingu nr S13237728 laenu saamiseks sum päeval kandis OÜ laenusummana üle 672 eurot

O

arvelduskontole SEB pangas, millele H V juurdepääsu internetipanga kaudu omas E.J.

23.10.2013 oma kodus aadressil XXX allkirjastas digitaalselt V isikutunnistust kasutades ja H

tema teadmata AS tarbijakrediidilepingu nr SLW13-01-079606 laenu saamiseks summas B

2000 eurot. Samal päeval kandis AS laenusummana üle 1974.44 eurot

B

H V arvelduskontole SEB

pangas, millele juurdepääsu internetipanga kaudu omas E.J.

Antud raha kasutas ta isiklikul otstarbel, kandes selle edasi oma lähedaste kontodele, millest peamiselt isa H kontole 800 eurot ja elukaaslase R P kontole erinevate maksetena kokku V 1255 eurot.

E.J-i tegevuse tulemusena said kiirlaene väljastavad äriühingud varalist kahju laenatud summa ulatuses ning nende tehingute tulemusena tekitati ka

H V varalist kahju seeläbi, et H V O AS H

tekkis OÜ

ja B -i ees laenud tagasimakse kohustus, mille tulemusena V pidi tasuma

-le 144.75 eurot. O OÜ E.J sai aga laenatud summade, s.o 2 646.44 euro ulatuses varalist kasu.

Seega pani E.J toime

tseeritava kuriteo, s.o varalise KarS § 209 lg 1 järgi kvalifi

kasu saamise eesmärgil asjaoludest teadvalt ebaõige kujutuse teisele isikule tegelikest loomise teel varalise kahju tekitamise.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale E.J-ile karistuseks 4 (nelja) kuu pikkust vangistust.

E.J-i -18-8408 suhtes lõpetas Harju Maakohus oma 20.11.2018.a määrusega nr 1 kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel ja määras E.J-ile KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustuse teha üldkasulikku tööd 30 tundi. Kriminaalhooldusameti dokumentidest nähtuvalt sooritas E.J sellest 4 tundi üldkasulikku tööd. Seega tulenevalt KrMS §-st 202 lg 6 tuleb menetluse uuendamise korral arvestada täidetud kohustus mõistetavast karistusest maha. Tulenevalt KarS § st 69 lg1 vastab ühele vangistuse päevale üks tund üldkasulikku tööd. Seega -

vastab neljale üldkasuliku töö tunnile 4 päeva vangistust, mis tuleb E.J-ile mõistetavast karistusest maha arvestada. Seega jääks E.J-ile lõplikuks mõistetavaks karistuseks 3 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.J 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

.

Toimunud kok tema kaitsja kuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele.

E.J Harju Maakohtu Tallinna nõustus kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. ning kaitsja taotlesid

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et prokuröri

m pe juurde, on kokkuleppest enetlusosalised jäävad kokkulep asub seisukohale, et süüdistatav

aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe

on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb E.J

209 lg 1 esitatud süüdistuses KarS § järgi süüdi mõista

ja talle kar pele. Taotletud karistus vastab E.J-i istus mõista vastavalt kokkulep süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kohtueelses menetluses on kannatanu AS esitanud E.J-i vastu tsiviilhagi summas B

1672,44 eurot. Kannatanu

1187,71 eurot. Kohus rahuldab O OÜ esitas tsiviilhagi summas esitatud hagid ning mõistab süüdistatavalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel annatanu

esitas tsiviilhagi summas 144,75 välja kannatanutele tekitatud kahju. K H V eurot

, millest süüdistatav on juba tasunud 10 eurot, mistõttu kohus mõistab süüdistatavalt välja H V

kasuks 134,75 eurot.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo Kohtunik