1-19-2321/48 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.07.2019, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Kriminaalasja number 1-19-2321 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Kaitsja Arri Tooming Kohtuasja nimetus

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse

Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Liisi Lillemets-Koppeni erakorraline ettekanne S V kohta Süüdimõistetu

S V, isikukood xxxx, elukoht xxxx Eesti Vabariigi kodanik; ; põhiharidus; emakeel eesti keel; ei õpi ega tööta Kohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus 31.07.2019 KrMS -136, 140, 386, 387 lg 2 ja 429 lg 1 p 1 § 131 RESOLUTSIOON

1. Kriminaalhooldusametniku taotlus S V mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahulda . da

2. Pöörata täitmisele S V Viru Maakohtu 27.03.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 19-2321

mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

3. Karistuse kandmise algust arvestada alates S V poolt karistuse kandmisele asumisest. 4.

Määratud kaitsja tasu ja kulud jätta riigi kanda. 5. Arri Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Tooming kasuks 60,00 eurot t Arri Toominga poolt (sh käibemaks 20%) vandeadvokaa süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. S V

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja ettekande sisu

2(5)

Viru Maakohtu 27.03.2019 otsusega V mõisteti S süüdi KarS § 215 lg 2

p 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toime kuud vangistust. panemises ja karistuseks mõistis kohus talle 4 KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka eelvangistuse aja 01.01.2019-02.01.2019, s.o

2 päeva ja kanda jäi 3 kuud päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult ja

täitmisele pööramata, kui S V ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseajaks allutati S V kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 toodud kontrollnõudeid: -

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires ka

uemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 4 alusel on S V katseajal kohustatud:

- mitte tarvitama alkoholi; -

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- jätkama üldhariduse omandamise eesmärgil õpinguid ning pärast üldhariduse omandamist otsima endale töökoha või võtma end ühe kuu jooksul üldhariduse omandamisest töökoha leidmiseks töötukassas arvele või jätkama õpinguid kesk või kutsehariduse omandamiseks. -

KarS § 75 lg 4 alusel on S katseajal kohustatud järgima lastekait V se juhtumikorralduse tegevuskava ja jätkama xxxx pakutava sotsiaalse rehabilitatsiooniga. Katseaja alguseks luges kohus 27.03.2019.

06.06.2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse

kriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppen Viru Maakohtule erakorralise ettekande, millest nähtub, et on rikkunud temale määratud kontrollnõudeid ja kohustust jätkata S V

üldhariduse omandamise eesmärgil õpinguid ning kontrollnõuet ilmuda määratud kuuel korral

ajavahemike järel registr mõistetud karistuse eerimistele. Kriminaalhooldusametnik taotles S V täitmisele pööramist. Viru Maakohtu 13.06.2019 määrusega jättis kohus kriminaalhooldusametniku taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahul ega määratud katseaega 2 kuu damata, kuid pikendas kohtuotsus

võrra, s.o kuni 27.05.2020. Samuti määras kohus S täiendava kohustuse registreerida end V hiljemalt kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel alluma määratavale ravile. Kohus märkis, et S ainus võimalus kanda mõistetud karistust V vabaduses on järgida kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Kohtumäärus jõustus 29.06.2019.

18.07.2019 on Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Liisi Lillemets-Koppen taas kohtule S V kohta erakorralise ettekande põhjusel, et S V on taaskord kolmel korral rikkunud registreerimiskohustust: nimelt ei ilmunud ta registreerimisele 17.06.2019, 02.07.2019 ja 15.07.2019. Kirjalikku seletust rikkumiste kohta ei ole olnud võimalik võtta, kuna isik ei ole kriminaalhooldaja juurde ilmunud.

Ettekandes on märgitud, et pärast 13.06.2019 toimunud kohtuistungit määrati S V uueks registreerimise ajaks 17.06.2019. M V ääratud päeval S kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud ka oma mitteilmumise põhjustest. 17.06.2019 helistas kriminaalhooldaja S V ja tema emale, kuid kumbki telefonile ei vastanud. 17.06.2019 üritati teostada kodukülastust

3(5) S V elukohta xxxx - . Kodukülastusel osales ka ohvriabi töötaja Merli Tammi Jõeveer. Trepikotta ei õnnestunud pääseda ning kodukülastust ei olnud võimalik teostada. 18.06.2019 helistati taaskord S V ja tema emale, kuid kumbki telefonile ei vastanud. 19.06.2019 helistas S V ema M V ja vabandas, et ei ole varem tagasi helistanud kuna oli tööl kuni kell 17.00 ja pärast seda ei hakanud enam heli sõnul oli stama. M V neil plaan minna 20.06.2019 koos J.E , et arutada koos S suunamist xxxx - rehabilitatsioonikeskusesse. M sõltuvushaigete ravi ja V 2019 xxxx tagasi ca kell 14.00. Lepiti kokku, et nad tulev sõnul jõuavad nad 20.06. ad pärast seda koos S

ka kriminaalhooldusametniku vastuvõtule.

20.06.2019 S V ja M V

määratud ajaks vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Helistati M V, kuid telefonile ta ei vastanud. 20.06.2019 koostati S V kutse registreerimisele 02.07.2019. tähitud 02.07.2019 S V

registreerimisele ei ilmunud ning ei teavitanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Kriminaalhooldusametnik koostas uue tähitud kutse registreerimisele 15.07.2019.

08.07.2019 helistas S V ema M V ja palus teada registreerimise aega. Ta oli teadlik, et on saadetud kutse, kuid poeg keeldub sellele järgi minemast. Ema ütles, et püüab pojale info registreerimise kohta edasi anda. 15.07.2019 S V

registreerimisele ei ilmunud ning ei teavitanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Helistati S V V telefonile ta ei vastanud. , kuid telefon oli välja lülitatud. Ka ema M

17.07.2019 helistas kriminaalhooldusametnikule S V ema M V, kelle kinnitusel oli ta pojale edasi andnud info, et too peab tulema kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ning pannud ka kella , s. S V helisema, kuid noormees vastuvõtule siiski ei tule kuna magab ning ei ärka üle jätkab varasemat käitumismustrit, et on öösel kodust ära ning tuleb koju alles vastu hommikut ning siis päeva ajal magab. Kuivõrd S äeva ajal kodus, kuid i fonolukk ei tööta

V on p korter , siis

lepiti M V kokku, et kui ta tuleb koju ja S V on kodus, siis teavitab ta sellest kriminaalhooldusametnikku, et ta saaks S V . elukohta teostada kodukülastuse ja temaga vestelda

Senise kriminaalhoolduse kohta märgib ametnik, et S V kriminaalhooldusele ei saa anda positiivset hinnangut, kuna kriminaalhooldusele määramisest alates 15.04.2019 on

krimina V alhooldusametnikul õnnestunud S kohtuda kokku 5 korda, millest üks kohtumine toimus 13.06.2019 kohtuistungil, mis on käesoleva erakorralise ettekande esitamise hetkeks ka viimane kohtumine. Käesolev erakorraline ettekanne on juba järjekorras teine. 17.06.2019 telefonivestlusest M V selgus, et ta on registreerinud S V psühhiaatri vastuvõtule aja augustiks 2019.

Kahjuks ei ole S V oma käitumist ja suhtumist muutnud ning ei ilmu jätkuvalt kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et eelnevast tulenevalt ei ole S V üle võimalik kriminaalhooldust teostada. S V on teadlik talle pandud kohustustest ning nende rikkumistega kaasnevatest tagajärgedest. Kriminaalhooldusametniku arvates hoiab S V kohustuste täitmisest teadlikult kõrvale ning erinevad vaimse tervise probleemid on ainult ettekääne oma käitumist õigust ada. Antud asjaolule viitab, et S V ei ole omalt poolt teinud ühtegi jõupingutust olukorra muutmiseks. 20.06. omapoolset 2019 toimunud

kohtumisele xxxx ta ei ilmunud, lisaks ei ole ta ka xxxx Linnavalitsusse, et saada pöördunud tuge ja teenuseid oma olukorra parandamiseks. 18.07.2019 toimunud telefonivestlusest xxxx Linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti R K selgus, et

S V ei ilmu ka tema vastuvõtule olgugi, et on temaga sellekohaseid kokkuleppeid korduvalt sõlmin alikul omavalitsusel võimalik S ud ning sellest tulenevalt ei ole ka koh V toetada ja teenustele suunata.

Lähtudes eelpool toodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku S mõistetud ja kandmata V

karistus, s.o 3 kuud ja 28 päeva vangistust, täitmisele pöörata. Ettepanekut tehes on kriminaalhooldusametnik lähtunud asjaolust, et S V on teadlik tingimustest, mis tagavad tema viibimise vabaduses, kui ei tee enda poolt ühtegi jõupingutust olukorra parandamiseks ja oma

4(5) käitumise muutmiseks.

Kohtuistung 31.07.2019

S V

tunnistas kontrollnõuete jätkuvat rikkumist, kuid ühtegi mõjuvat põhjendust ta kohtule ei esitanud.

Kaitsja

taotles karistust täitmisele mitte pöörata.

Kriminaalhooldaja jäi oma taotluse juurde karistuse täitmisele pööramiseks, leides, et isiku suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada. Selgitas täiendavalt, et peale käesoleva erakorralise ettekande esitamist käis S ühel korral registreerimas, kirjutades rikkumiste kohta V seletuse, m

illes ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjendust. Kohtumääruse põhjendused KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega.

KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Kohus, olles tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja vajalik kõnesoleva

, kuna S V ei ole kohtuasja menetluses edasist usaldust pälvinud kohtu kanda talle mõistetud karistust jätkuvalt vabaduses.

S V on jätkuvalt rikkunud registreerimise kohustust, ei ole ilmunud lastekaitsespetsialisti vastuvõtule järgimaks lastekaitse juhtumikorralduse tegevuskava, ei ole jätkanud xxxx poolt pakutava sotsiaalse rehabilitatsiooniga. Samuti ei ole süüdimõistetu jätkanud hariduse omandamist. S V on kriminaalhooldajale, ametnikele ja kohtule jaganud hulgaliselt katteta lubadusi ega ole teinud omalt poolt Kohtu hinnangul ühtegi jõupingutust, et neid lubadusi täita. on S V, jätkates oma senist elustiili ja –viisi, rikkunud käitumiskontrolli nõudeid tahtlikult ning suhtunud kriminaalhooldusesse hoolimatult. hase Põhjendused oma kohustuste mittenõueteko täitmise kohta on subjektiivset laadi, ennast õigustavad ning ei ole asjakohased.

Kohus on seisukohal, et S V talle pandud kohustusi on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda järgida ning tal puudub tahtmine oma eluviisi muutmiseks.

Kujunenud olukorras ei ole kohtu hinnangul enam S V põhjendatud anda võimalust jätkata

katseaja läbimist vabaduses. Kuigi jätkuvalt tuleb esmatähtsaks pidada S V ravi vajaduse hindamist isukohal, et ravi vajaduse hindamist ning ning vajaliku ravi määramist, siis on kohus se vajaliku ravi määramist saab teha ka vangistusliku karistuse kandmise ajal.

Tegemist on teistkordse erakorralise ettekandega samadel alustel. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduslikud meetmed S V suhtes on . käesoleval ajal ammendatud

Lähtudes eeltoodust pöörab kohus täitmisele S mõistetud karistuse selle kandmata osas, s.o. 3 V kuud ja 28 päeva vangistust.

5(5)

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik