1-17-10265/45 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

MÄÄRAS:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörata täitmisele . le Viru G Q- Maakohtu 2.11.2017 kohtuotsusega nr 1-17-10265 mõistetud karistus, s.o 7 (seitse) kuud ja

29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

2. Karistuse kandmise algus on alates G. kinnipidamisest 20.07.2019. Q

3. G. suhtes vahistamine antud Q kohaldatud tõkend –

– jätta muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni.

4. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban taotlus riigi õigusabikulude hüvitamiseks summas 90 eurot, s.o tasu 75

15 eurot. eurot ja käibemaks

5. Mõista kaitsjatasu eurot . lt riigituludesse välja. G Q-

G Q . ’il tasuda menetluskulud 90 eurot ositi 12 kuu jooksul alates antud kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 märkides viitenumbri 99917700073075 ning selgitus -17-10265

„ . 1 menetluskulud“. G Q Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-17-10265 Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2019

Jõhvi kohtumaja Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Valentina Michelson Asja läbivaatamise kuupäev 25.06.2019, 30.07.2019 avalikul kohtuistungil Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 11.06.2019 erakorraline ettekanne G. -le Viru Maakohtu Q

2.11.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu G Q XXX . , isikukood: , viibib xxx Määratud kaitsja Arvo Suuban Kriminaalhooldusametnik Uljana Gluhhova RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 lg 2, § 432, kohus

2(6)

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Määruse ärakiri edastada . le G Q- , tema kaitsjale (A.Suuban), Viru Vanglale ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

Kriminaalhooldusametnik es

G. -le Q itas kohtule taotluse, milles palub pöörata tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

G. tunnistati Viru Maakohtu 2.11.2017 kohtuo Q tsusega süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega karistati 7 kuu j 29 päevase vangistusega. KarS § 74 lg 1,3 - alusel otsustati karitust mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi . G Q täitma KarS §

6 sätestatud kontrollnõudeid.

75 lg 1 p 1-

Viru Maakohtu 7.02.2018 määrusega pikendati kolme kuu võrra s.o kuni 2.02.2020 katseaega kuna süüdimõistetu on rikkunud registreerimisnõuet ega küsinud luba elukoha vahetamiseks. Viru Maakohtu 28.03.2019 määrusega katseaega pikendati ühe kuu võrra s.o kuni 2.03.2020 kuna süüdimõistetu luba taotlemata lahkus Eestis rohkem kui 15 päevaks ega ela kindlaks määratud elukohas.

Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt G. ei ilmunud Q kriminaalhooldusosakonda registreerimistele järgmistel kuupäevadel: 27.05.19, 03.06.19 ja

10.06.19 ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumistest. Kriminaalhooldusametnik helistas 27.05.19, 28.05.19, 29.05.19, 03.06.19, 04.06.19, 05.06.19 ja 10.06.19 hooldusalusele, kuid telefoninumber ei olnud kättesaadav. Kutsed saadeti hooldusalusele - 29.05.19 registreerimisele ilmumise ajaga 03.06.19 ja 04.06.19 ilmumise kutse). ajaga 10.06.19 (tähitud

30.05.19 teostati kodukülastus hooldusalusel elukohta, välisuks oli lukus, keegi fonolukule ei vastanud.

Hooldusalusele helistati, kuid telefoninumber ei olnud kättesaadav.

Peale seda ei küsinud ta nikult töökoha vahetamiseks loa. kriminaalhooldusamet Maksu-ja Tolliameti poolt 06.06.19 saadetud päringu vastusest nähtub, et hooldusalune ei tööta alates 20.05.2019 firmas xxx OÜ, mida kinnitas ka telefonivestluses antud firma juhatuse liige xx xxx. Hooldusalune ei ole kriminaalhooldusametnikku teavitanud sellest, et soovib töölt lahkuda ega selle kohta avaldust kirjutanud. Seletus puudub, sest hooldusalune ei ole ilmunud registreerima.

Hooldusalusega on antud katseajal kohtutud 24 korda. Hooldusalune on senise katseaja jooksul korduvalt eelnevalt koostatud kaks eiranud kontrollnõudeid. Rikkumiste kohta on hooldusalusele kirjalikku hoiatust (28.11.17 ja 26.04.18) ning kolm erakorralise ettekannet. Esimene erakorraline ettekanne koostati 01.02.2018, kuna hooldusalune eiras kontrollnõudeid - ei ilmunud registreerima ega ei küsinud luba elukohast lahkumiseks, kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pikendada hooldusalusele määratud katseaega 3 kuu võrra. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.02.2018 kohtumäärusega pikendati . le 10265 määratud G Q- Viru MK 2.11.17 kohtuotsusega 1-17- katseaega 3 (kolme)

kuu võrra s.o kuni 2.02.2020, jõustus 23.02.2018. Teine erakorraline ettekanne koostati 14.06.2018, kuna hooldusalune eiras kontrollnõuet - ei ilmunud registreerima, kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata . le määratud G Q- karistus täitmisele. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.07.2018 kohtumäärusega rahuldati

3(6)

kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati täitmisele . le Viru MK 2.11.17 G Q- kohtuotsusega 1-17-

10265 mõistetud karistus, s.o 7 (seitse) kuud ja 29 päeva vangistust. Tartu Ringkonnak

ohtu 15.08.18 kohtumäärusega tühistati Viru MK 9.07.18 määrus, millega kohus rahuldas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ja pööras täitmisele . le G Q-

Viru MK 2.11.17.a otsusega mõistetud karistuse 7 kuud ja 29 päeva - vangistust. Teha uus määrus, millega jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne . le ärakandmata karistuse täitmisele G Q- pööramiseks. Määrati G. -le kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Q

Hooldusaluse kohta koostati Viru Maakohtule kolmas erakorraline ettekanne 27.03.19, kuna hooldusalune - eiras kontrollnõudeid lahkus elukohast kauemaks kui 15 päeva ning ei elanud kindlaks määratud elukohas. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pikendada hooldusalusele määratud katseaega 1 kuu võrra. Ettepanekut tehes kaalus kriminaalhooldusametnik G. Q motivatsiooni täita edaspidi korrektselt kontrollnõudeid ja käituda seaduskuulekalt. Viru MK

28.03.19 kohtumäärusega rahuldati erakorralin ettekanne katseaja pakendamiseks 1 (ühe) kuu e võrra, s.o kuni 02.03.2020, jõustus 23.04.2019. 26.03.19 ilmus hooldusalune registreerima ning teatas, et läheb ravile kuupäeval, s.o 15.04.19 tuli hooldusalune xxx kuni 15.04.19. Antud registreerima ja esitas tõendi xxx ravil olemise kohta. Hooldusalune kirjutas 15.04.19 avalduse, et elab nüüd taas vanas elukohas, enda korteris aadressil xxx. Elukohta ei ole saanud kontrollida, kuna hooldusalune on pidevalt väitnud, et on tööl.

30.05.19 kodukülastust teostades ei õnnestunud taas elukohta kontrollida. Hooldusalune on määratud kahel korral sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Esimest korda määrati hooldusalune 14.02.19 Eluviisitreeningu programmi, hooldusalune osales seitsmest kohtumisest vaid kahel kohtumisel ning ta arvati programmist välja. Teist korda alustas hooldusalune 07.05.19 programmis Eluviisitreening osalemist, kuid alates

27.05.19 ei ole hooldusalune registreerima ilmunud. Hooldusalune ei suuda täita regist 20.05.19 reerimiskohustust mistõttu ei saa sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbi viia. registreerimisel väitis hooldusalune, et töötab endiselt firmas xxx OÜ ega ei avaldanud soovi sealt lahkuda. Maksu-

ja Tolliameti poolt 06.06.19 saadetud päringu vastusest aga nähtub, et hooldusalusega lõpetati tööleping 20.05.19.

Hooldusalune käitub kriminaalhooldust takistavalt ega ei ole koostöövalmis. Hooldusalune ei ole teinud midagi selleks, et oma eelnevatest rikkumistest õppust võtta, vaid on jätkanud uute rikkumiste sooritamist.

Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KarS § 74 lg 4 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata . le määratud karistus täitmisele. Hooldusalune on kor G Q- duvalt rikkunud kontrollnõudeid ega ole teinud järeldusi varasematest rikkumistest.

25.06.2019 kohtuistungitele

süüdimõistetu ei ilmunud, teatamata kohtule mitteilmumise põhjust. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks saadeti isikule kohtukutse, mis jäi tema poolt kätte saamata (kaks kättetoimetamise katset on ebaõnnestunud). Kutse edastamisel on järgitud KarS § 164-165 nõudeid. . jättis korduvalt ilmumata registreerimisele, ametlik töökoht tal G Q puudub. Kriminaalhooldusametnik teatas, et . ’i asukoht on temale teadmat G Q a ja taotles süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist.

Kohtu 26.06.2019 määrusega kuulutati . G Q tagaotsitavaks ja määrati kohaldada tema suhtes tõkendina . . ’it peeti kinni 20.07.2019 Sillamäel G Q vahistamine (tl 165) (tl 172).

4(6)

23.07.2019 kohtuistungil

Kriminaalhooldusametnik jäi ettekandes esitatud põhjenduste juurde ja palus pöörata karistus täitmisele.

G Q . selgitas, et esimesele kohtuistungile ei ilmunud, sest unustas ära, oli külas Sillamäel, oli seal mitu päeva või nädalat, ei mäleta täpselt st läks ise ära, seal tööd ei . xxx - OÜ olnud, aga pidi maksma elatist. Tegi juhutöid mitteametlikult , tegi katusetöid. Ei mõelnud , xx sellest, et peab ametnikku teavitama. Registreerimisele ei ilmunud samal põhjusel, sest oli joobes ja külas Sillamäel. Alustas sotsiaalprogrammi läbimist, aga katkestas samal põhjusel, miks ei ole registreerimisele ilmunud. Ei mäleta, kas maikuus veel oli siin või oli juba läinud Sillamäele. Vist juunis läks Sillamäele. 27.05.

– ei mäleta miks, on mälulüngad, 2019 ei ilmunud registreerimisele on töövõimekaotus, peaga mingi viga. Kutsed pole kätte saanud, võib olla ei olnud siis kodus, keegi isiklikult pole midagi toonud. Telefonile ei vastanud, sest aku on nõrk, ei võtnud telefoni kaasas, telefon oli kodus. Ei vaidle vastu ametniku taotlusele pöörata karistus täitmisele. Tunnistab, et on rikkumistes . süüdi

Kaitsja arvates rääkida saab vaid 27.05.2019 registreerimisele mitteilmumisest, puuduvad tõendid, et hilisemad kutsed oleks ta kätte saanud. Töölt lahkumise kohta seletas G Q . , et unustas sellest kriminaalhooldajale rääkida. Tegemist on rikkumisega, kuid iga rikkumise puhul tuleb hinnata selle tõsidust ja selle põhjusi. Antud juhul . seletuste järgi rikkumiste põhjusek G Q s oli tema terviseseisund, mäluprobleemid, unustamine. Sellistel asjaoludel ei ole põhjust karistust täitmisele pöörata ja ametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.

Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega ja tema kaitsja arvamusega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. G. -le Q mõistetud tingimisi vangistus tuleb pöörata täitmisele.

1.

Kohus lo G.

Q eb tõendatuks, et ei täitunud talle kohtu poolt määratud registreerimiskohustust. Registreerimislehelt (lk 149-150

G. korduvalt Q ) nähtub, et (viimati 27.05.2019, 3.06.2019 ja 10.06.2019 tis ilmumata registreerimisele, millega rikkus ) jät KarS § 75 lg 1 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

G. ei osanud kindlalt vastata, miks ta ei ilmunud 27.05.2019, 3.06.2019 ja 10.06.2019 Q registreerimisele. Viitas oma töövõimetusele, probleemidele peaga ja mäluga. Samas tunnistas ka ise, et peale lahkumist töölt OÜ tegi juhutöid Järvel) ja siis, kas maikuus või

- xxx s xxx (Kohtlajuunikuus läks Sillamäele

ega tundnud huvi, kuidas kriminaalhooldus tema suhtes kulgeb.

Kohus ei tuvasta süüdimõistetu seletustest mõjuvat põhjust registreerimisele mitteilmumiseks. Kriminaalhooldusaluse kohustus on ilmuda kriminaalhooldusametniku juurde määratud

5(6)

ajavahemike järel ning seda . pole teinud. Et ta läks Sillamäele külla ja jäi sinna G Q määramata ajaks ( . ’i enda seletuste järgi tegemist on pikema ajavahemikuga, võimalik, et G Q oli seal mitu nädalat, oli see aeg , täpsemalt ei oska seletada) näit joobes

ab, et tema rikkumine on tahtlik ja tema suhtumine kriminaalhooldusesse on ükskõikne ja vastutustundetu. Tema alalise elukoha aadressil (xxx) saadetud kutsetele (tl 151, 153) G. kriminaalhooldusametniku Q juurde ei ilmunud, koduk (tl 152) ei andnud tulemust. Sisuliselt peale viimast registreerimist ülastus 20.05.2019 muutus süüdimõistetu kriminaalhooldusametniku jaoks kättesaamatuks. Telefonile ta ka ei vastanud. Selliselt ei saa kriminaalhooldus toimida. lesanne ei Kriminaalhooldusametniku ü ole otsida läbi erinevate kanalite taga süüdimõistetut, vaid süüdimõistetu peab olema kättesaadav kriminaalhooldajale (Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2017 määrus asjas nr 1-16-4572, p 5).

Seega rikkus G. registreerimiskohustuse tahtlikult ja tegi seda korduvalt. Q

2.

Peale seda Maksuja tolliameti vastusest ja 157- alates 20.05.2019 tõendist (lk 158) nähtub, et

G Q . ei tööta firmas . Seisuga 6.06.2019 ei ole kantud töötamise registrisse xxx . OÜ Kriminaalhooldajalt luba töölt lahkumiseks ei ole ta küsinud millega rikkus KarS § 75 lg 1 p 5 alusel talle kohtu poolt määratud kontrollnõuet - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - . , töö või õppimiskoha vahetamiseks

G. ise seletas, Q et läks xxx - OÜ st ära ja hakkas tegema juhutöid. Ei tulnud selle peale, et töölt lahkumiseks peab ametnikult luba küsima. . ’i seletused ei vabanda tema rikkumist. G Q

Tegemist ei ole mõjuva põhjusega. Järelikult ka selle rikkumise pani . G Q toime tahtlikult.

Sisuliselt tunnistas süüdimõistetu ka seda, et rikkus talle pandud kohustuse läbida sotsiaalprogramm. Seletas, et alustas selle läbimist, aga niipea kui ei tulnud registreerimisele, ei käinud enam ka sotsiaalprogrammis. Samas kuna ametnik ei viidanud sellele alusele ettekande esitamisel ei tugine kohus sellele antud määrust tehes, võttes arvesse vaid . ’i käitumist G Q üldiselt iseloomustava asjaoluna.

Antud juhul rikkus G. tahtlikult ei Q talle katseajaks määratud kontrollnõudeid – ilmunud määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusametniku juurde ega küsinud luba töölepingu lõpetamiseks. Rikkumised on olnud korduvad. Varasemalt kohus on juba lahendanud G. kohta koostatud erakorralisi ettekandeid (1.02.2018-st, 14.06.2018-st ja Q 27.03.2019-st - tl 51, 75, 120) samalaadsete kontrollnõuete rikkumiste kohta. Seega pidi G. Q olema teadlik millist käitumist temalt oodatakse ja kriminaalhoolduse tingimusi. G.Q suhtumisest kontrollnõuete täitmisesse võib järeldada, et veelkordne katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. Varasemalt on kaks korda pikendatud G Q- . le määratud katseaega (7.02.2018 määrusega tl 70 ja 28.03.2019 määrusega tl

134). Tartu R i kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ingkonnakohtu 15.08.2018 määrusega pand (tl 110: G Q . alustas 7.05.2019 programmis „Eluviisitreening“ osalemist, kuid katkestas selle omavoliliselt ega ilmunud alates maikuust). Vaatamata sellele ei muutnud G. oma suhtumist Q ning jätkas mh samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Arvestades G. senist Q käitumist puudub kohtul veendumus, et ta hakkab suhtuma täiendavate kohustuste täitmisesse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma, mistõttu peab kohus täiendavate kohustuste täitmist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks.

Kohus leiab, et G. on rikkunud talle kohtuotsusega pandud

Q kontrollnõudeid (registreerimiskohustuse ja ei küsinud luba töölt lahkumiseks) ning vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei täitnud oma eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning tingimisi mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele.

6(6)

Tõkend

Vastavalt KrMS § 429 lg 1 p 1 vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele KrMS § 429 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 . sätestatud juhtudel võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise või karistuse asendamise määruse jõustumiseni.

G. ei ilmunud 25.06.2019 kohtuistungitele, teatamata kohtule mitteilmumise Q põhjust. Tema asukoht ei olnud teada. Viru Maakohtu 26.06.2019 määrusega kuulutati teda tagaotsitavaks ja kohaldati tõkend – vahistamine.

Kohus leiab, et e G Q . suhtes kohaldatud tõkend vahistamin tuleb jätta muutmata, kuna ta hoidus kõrvale talle kohtuotsusega määratud täitmisest, ei rea kohustuste geerinud kriminaalhooldaja ega kohtu kutsetele. Seega vähetõenäoline, et ta vabatahtlikult ilmub karistuse kandmisele ning selle täitmise tagamiseks on otstarbekas kohaldada G. suhtes Q tõkend kohtumääruse jõustumiseni.

- vahistamine kuni antud

Kaitsja tasutaotlus

on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Süüdimõistetul lubada kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik