1-09-21836/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-21836

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Täitmiskohtunik Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuaril 2010.a. Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-21836, liidetud ühte menetlusse 1-09-21837 Asja nimetus Janek Palu avaldus kriminaalasjas tehtud otsuste täitmise lõpetamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: Janek Palu( isikukood 37606122721), elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Liita ühte menetlusse kriminaalasjad nr 1-09-21836 ja 1-06-21837. Liidetud asjale jätta ühiseks numbriks 1-09-21836. 2.Lõpetada täitemenetlus kriminaalmenetluse kulu sissenõudes täitmise aegumise tõttu Janek Palu kohta tehtud Tartu Linnakohtu 17.08.1998.a. kohtuotsuse nr 1-184/98 täitmiseks. Täiteasi nr 182/2002/1493, kaitsjatasu 212.40 krooni nõudes. 3. Lõpetada täitemenetlus kriminaalmenetluse kulu sissenõudes täitmise aegumise tõttu Janek Palu kohta tehtud Tartu Maakohtu 14.10.2004.a. kohtuotsuse nr 1-1128/2003 täitmiseks. Täiteasi nr 182/2005/76, sundraha 3720 krooni nõudes.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Janek Palu esitas Tartu Maakohtule avaldused, milles palus lugeda aegunuks tema suhtes algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 182/2002/1493 ja 182/2005/76. Avaldus edastati lahendamiseks Jõgeva kohtumajale. KrMS § 432 lg 1 alusel menetleb kohus J.Palu avaldust kirjalikus menetluses.

Nõuded on kohtutäituri Anne Böckler menetluses. Täitemenetluse registris on registreeritud järgmised tasumata nõuded:

2 (3) Täiteasjas nr 182/2002/1492 kaitsjatasu 212.40 krooni, kohtutäituri tasu 300 kroon ja täitekulu 3x10 krooni. Täiteasjas nr 182/2005/76 kaitsjatasu 1062 krooni, kohtutäituri tasu 300 krooni, käibemaks sellelt 54 krooni.

Kohtu seisukoht Kriminaalasju ühte menetlusse liites tugineb kohus KrMS § 216 lg.1 p.2, lg.2, lg3. Kohus, lähtudes täitemenetluse formaliseerituse printsiibist, tugineb avaldust lahendades täitemenetlusregistris kajastuvatele andmetele. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Seega sisaldub selles loetelus kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on.

Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Täitemenetluse seadustiku § 207 sätestab: (1) Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. (2) Rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Täitemenetluse seadustiku § 210 sätestab:

Kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalikõiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut.

KarS § 82 lg 1 sätestas kuni 31.12.2009: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.1)viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest; p.2)kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestas kuni 31.12.2009: otsuse täitmise aegumine peatub: p.1)ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2)käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3)ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud.

Sellisest sõnastusest tuleneb, et ka menetluskulude sissenõudmisele kohaldatakse aegumist samadel alustel rahalise karistuse aegumist reguleerivate sätetega. Karistusseadustiku § 82 sätestab alates 01.01.2010.a.: (1)Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: 1) viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest; 2) kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest; (5)Täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. KarS § 82 lg.2 redaktsioon ei ole muutunud.

Tartu Maakohtu 17.08.1998.a.otsusega (täiteasi 182/2002/1493) on J.Palu süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p.1,2 järgi, Kohtuotsus jõustus 28.08.1998.a. Tartu Maakohtu 14.10. 2004.a.otsusega (täiteasi 182/2005/75) on J.Palu süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p.4, § 25 lg.1,2 järgi, kohtuotsus jõustus 01.11.2004.a. Seega KarS § 82 lg.1 p.2 sätestatud 3-aastane tähtaeg on 31.detsembriks 2009 mõlemas täiteasjas möödas ja ei ole alust rakendada alates 01.01.2010 kehtima hakanud KarS § 82 lg.5 tähtaegu.

3 (3) Kohtule ei ole teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Janek Palu suhtes tehtud otsuse menetluskulude sissenõudmiseks täitmise aegumine peatunuks, s.t. ei ole avaldatud, et ta hoidus kõrvale määratud menetluskulude tasumisest, et menetluskulude tasumine oleks edasi lükatud või täitmise tähtaega pikendatud. Seetõttu on menetluskulude sissenõudmine aegunud. Täitemenetlus kriminaalmenetluse kulude sissenõudes selle otsuse alusel tuleb lõpetada aegumise tõttu TMS § 210, 207 lg 1 alusel. Täitemenetluse seadustiku § 207 lg 2: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

Kuna käsitletav täitemenetlusasi hõlmab ka muid tasumata nõudeid( kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulu), märgib kohus neisse puutuvalt järgmist: Kohus ei saa kohtutäituri tasu ja täitekulu nõude aegumise või põhjendatuse küsimust käesolevas asjas käsitleda, ammugi mitte rahuldada, kuna kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue kujutavad endast tsiviilkohtumenetluses käsitletavaid nõudeid. TsÜS § 157 lg.1 ja lg.2 järgi on kohtutäituri otsusest (kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta) kui täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri otsust või tegevust otsuse täitmisel( juhul kui kohtutäituri tasu või täitemenetluse kulusid asutakse sisse nõudma) saaks vaidlustada vaid TMS §-s 217 lg.1 korras: Täitemenetluse seadustiku § 217 lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seonduvalt täitemenetlusregistrist nähtuvate andmetega osutab kohus Kohtutäituri seaduse §- le 23, mis sätestab: (1)Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. (3) Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kohtutäituri seaduse § 23 lg.3 sõnastusest tuleneb, et kohtutäituri tasu nõutakse sisse võrdeliselt sissenõutud nõudesummaga. Käsitletavates täiteasjades, milles nõuete täitmine on aegunud, on kõik nõuded sisse nõudmata.

Kohtunik Ü.Raag