2-19-9768/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS (Õigeksvõtuotsus) Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. A. L.i (L.) hagi A. L.i (L.) vastu elatise nõudes rahuldada õigeksvõtuotsusega TsMS § 440 alusel. 2. Välja mõista A. L.ilt hageja A. L.i (L., isikukood xxx) kasuks elatis alates 27.06.2019 summas 270 eurot (kakssada seitsekümmend eurot) kuus kuni A. L.i (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xxx.a, kusjuures elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (PKS § 101 lg 1). 3. Elatis tuleb kanda A. L.i seadusliku esindaja A. L.i arveldusarvele. 4. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 5. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena (sh 2019.a juulis) tasutud summasid. 6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuasja number 2-19-9768 Otsuse tegemise aeg ja koht 29 juuli 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi

Kohtuistungi toimumise aeg A. L.i (L.) hagi A. L.i (L.) vastu elatise nõudes. Hagihind 2430 eurot.

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

A. L. (isikukood xxx, elukoha aadress xxx)

A. L. (isikukood xxx, elukoha aadress xxx, e- post xxx)

A. L. (isikukood xxx, elukoha aadress xxx, e- post xxx)

Kohtuotsuse (õigeksvõtuotsuse) peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

ASJAOLUD

Hageja esitas seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi kostja A. L.i (L.) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ja kostja abielust sündinud xxx tütar A. L.. Kostja maksis viimati elatist mais 2019, laps on seadusliku esindaja ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega sätestatud määras, so summas 270 eurot kuus.

Kostja esitas 06.07.2019 vastuse hagile, milles nõustus hagiga täielukult. Kostja märkis, et tasus juunikuu võlgnevuse juulis 2019, samuti tasus ka juulikuu elatise summas 270 eurot. Kostja märkis, et tal oli hagejaga kokkulepe, et tasub elatisena igakuiselt 200 eurot, samuti muud kulud, mis on seotud hagejaga (huviringid, koolitarbed, riided). Kostja on nõus kirjaliku menetlusega, menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohaga, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega.

Kostja 06.07.2019 kohtule esitatud vastuses tunnistas hagi täielikult kogu nõude ulatuses.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 99 lg 1, § 100, § 101 lg 1.

Tulenevalt PKS § 96 on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning PKS § 97 lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär 2019. aastal on 540 eurot ning elatise miinimummäär 270 eurot.

Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.

Kohus mõistab A. L.ilt hageja A. L.i (L.) kasuks välja elatise alates 27.06.2019 summas 270 eurot kuus kuni A. L.i (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, so kuni 16.02.2023.a, kusjuures elatis ei või

olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (PKS § 101 lg 1). Elatis tuleb kanda A. L.i seadusliku esindaja A. L.i arveldusarvele.

Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 440, § 442, § 444 lg 3, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt õigeksvõtuotsusega.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kA.b hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena (sh 2019.a juulis) tasutud summasid.

Olev Mihkelson Kohtunik /digitaalallkiri/