2-19-4635/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-4635

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. Š. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

269,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood:

11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja

Marjana

Šestel

(e-post

menetlus@plusplus.ee)

Kostja: A. Š. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxx xxxxx x-x, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx,

xxxxx xxxxxxx; e-post xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. Š.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks A. Š. ja Elisa Eesti AS vahel

sõlmitud liitumislepingu kliendinumbriga 8370007 alusel koostatud arvetest nr

2015695636 ja nr 2015990397 tulenev võlgnevus summas 162,84 eurot (millest 113,68

eurot põhivõlgnevus, 24,16 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 25,00 eurot

sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista A. Š.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 113,68 eurot) alates 27.03.2019 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so 8% aastas).

4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue A. Š. vastu summas 77,74 eurot

(millest 25,00 eurot sissenõudmiskulu, 52,74 eurot sissenõutavaks muutunud viivis).

5. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue A. Š. vastu hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määras 0,07% päevas.

6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 267 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 192 eurot

lepingulise esindaja tasu), millest 170,27 eurot mõista A. Š.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

Tsiviilasi nr: 2-19-4635

2 (7)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. Š. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27.03.2019 hagiavalduse A. Š. (kostja) vastu.

Hagiavaldus registreeriti kohtute infosüsteemis tsiviilasjas nr 2-19-4635. 10.04.2019 hageja

Tsiviilasi nr: 2-19-4635

3 (7)

täpsustas oma nõuet kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud

Liitumislepingu kliendinumbriga 8370007 alusel 01.08.2016 koostatud arve nr 2015990397

summas 42,82 euro tasumist. Arve on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 1. juuli kuni

31. juuli 2016, arve tasumise tähtaeg saabus 18.08.2016. a. Nõude materiaalõigusliku alusena

on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6.

Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete

mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.07.2016 – 24.03.2019 summas 28,29

eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 25.03.2019 kuni põhinõude 42,82 euro täitmiseni

lugedes viivise määraks 0,07 % päevas.

Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel nõuab hageja

sissenõudekulu summas 25 eurot 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 edastatud võlateatise

eest.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud

420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hageja esitas 27.03.2019 kostja vastu veel ühe hagi. Hagiavaldus registreeriti kohtute

infosüsteemis tsiviilasjas nr 2-19-4648. 10.04.2019 täpsustuse kohaselt hageja nõuab kostjalt

Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud Liitumislepingu kliendinumbriga 8370007 alusel

01.07.2016 koostatud arve nr 2015695636 summas 70,86 euro tasumist. Arve on koostatud

teenuste kasutamise eest perioodil 1. juuni kuni 30. juuni 2016, arve tasumise tähtaeg saabus

18.07.2016. a. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg

1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6.

Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete

mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.07.2016 – 24.03.2019 summas 48,51

eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 25.03.2019 kuni põhinõude 70,86 euro täitmiseni

lugedes viivise määraks 0,07 % päevas.

Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel nõuab hageja

sissenõudekulu summas 25 eurot 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 edastatud võlateatise

eest.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud

420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Pärnu Maakohus võttis 11.04.2019 tsiviilasjas nr 2-19-4635 ja tsiviilasjas nr 2-19-4648

hagiavaldused menetlusse ning liitis ühte menetlusse. Liidetud tsiviilasja numbriks jättis kohus

2-19-4635. Kostja sai hagimaterjalid ja kohtumäärused kätte isiklikult allkirja vastu Pärnu

Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantseleist 01.07.2019. Kostjale vastamiseks määratud

14-päevane tähtaeg lõppes TsMS § 62 lg 1, § 63 ja TsÜS § 136 lg 6 järgi 15.07.2019 kell 24:00.

Kostja vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule hagile vastuse

esitamise tähtaja pikendamise või ennistamise taotlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

Tsiviilasi nr: 2-19-4635

4 (7)

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud

nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja

liitumislepingu nr 8370007 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema

poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust

tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 113,68 euro

(42,82+70,86) väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

Tsiviilasi nr: 2-19-4635

5 (7)

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 42,82 eurot lepingust

tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemiku eest vastavalt 18.08.2016 – 24.03.2019 eest

summas 28,39 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas) ja põhivõlgnevuselt 70,86 eurot

lepingust tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemiku eest vastavalt 18.07.2016 – 24.03.2019

eest summas 48,51 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud

viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda

(3,19375 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava

tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on

eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p

24).

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina.

Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 42,82 euro puhul 8,92 eurot

(42,82€ x 8% /366kp x 136kp (periood 18.08.-31.12.2016)=1,272892; 42,82€ x 8% /365kp x

815kp (periood 01.01.2017-26.03.2019) =7,648938) ja põhinõude 70,86 eurot puhul 15,24

eurot (70,86€ x 8% /366kp x 167kp (periood 18.07.-31.12.2016)=2,586579; 70,86€ x 8%

/365kp x 815kp (periood 01.01.2017-26.03.2019) =12,657683).

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt summas 24,16 eurot ning mõistab viivise alates hagi esitamisest välja protsendina VÕS

§ 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so nii hagi esitamise kui ka lahendi tegemise ajal

8% aastas.

9. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Hageja on esitanud nõuded sissenõudmiskulude (hageja võlateatised kostjale 2 x 15.03.2018

maksumusega kokku 30 eurot, 2 x 15.04.2018 maksumusega kokku 10 eurot ja 2 x 15.05.2018

maksumusega kokku 10 eurot) hüvitamiseks kokku 50 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud,

mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad

olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid

toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskulud tekivad

võlausaldaja enda tegevuse tulemusel ning kogu sissenõudmisprotsess on võlausaldajast sõltuv.

Tsiviilasi nr: 2-19-4635

6 (7)

Hageja on otsustanud saata kostjale samadel päevadel (15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018)

samast lepingust tuleneva iga nõude kohta eraldi meeldetuletuse. Kohtu hinnangul on hageja

selliselt toimides kunstlikult suurendanud sissenõudmiskulusid, mis on vastuolus hea usu

põhimõttega. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25

eurot, kuivõrd hagejal oli võimalus saata kostjale mõlema nõude puhul üks võlateade korraga.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Hageja esitas oma nõuded eraldi hagides, millised kohus menetlusse võtmisel omal algatusel

TsMS § 374 alusel liitis. Mõlemas hagis hageja nõue tulenes samast lepingust ja sama kostja

vastu. Sisuliselt samasuguste asjade eraldi menetlemisega kulutatakse põhjendamatult nii kohtu

kui ka poolte aega ja tekitatakse lisakulutusi. Tsiviilasjas nr 2-19-4648 (arve nr 2015695636)

oli tsiviilasja hind hagi esitamisel 162,47 eurot (70,86€+48,51€+25,00€+18,10€) ning

tsiviilasjas nr 2-19-4635 (arve nr 2015990397) oli tsiviilasja hind hagi esitamisel 107,15 eurot

(42,82€+28,39€+25,00€+10,94€). Hageja tasus hagide esitamisel riigilõivu kokku 150,00 eurot

(a´75 eurot hagilt). Pärast hagide liitmist on tsiviilasja hind, arvestades hageja nõudeid, summas

269,62 eurot, milliselt riigilõivu täismäär on 75,00 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja

vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivust riigilõiv summas 75,00 eurot. Kostja

ei pea kandma neid kulutusi, mida hageja on kunstlikult suurendanud.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist summas kokku 840 eurot (2 x 420

€). Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud.

Hagiavaldustele lisatud 11.03.2019 arve nr 45440 kohaselt hageja lepingulise esindaja

esindustasu A. Š. kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150

eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks

70,00 eurot. 11.03.2019 arve nr 87099 kohaselt esindustasu A. Š. kohtumenetluses on:

dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja

esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et

esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja

töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 7 tundi summas 840 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (mida ilmekalt kinnitab mõlemas tsiviilasjas hageja poolt

uute terviktekstide esitamine seoses asjaoluga, et esialgses hagiavalduses toodud summad ja

arve numbrid ei vastanud hagide lisas esitatud arvetele), asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus

ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudus absoluutselt

vajadus kahe eraldi hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles

asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13

p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna

Tsiviilasi nr: 2-19-4635

7 (7)

maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg

10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).

11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 63,77% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

170,27 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik