1-08-8695/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-8695

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuaril 2010.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-08-8695 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Ruti Kilg Kinnipeetav K.E Elukoht: xxx; isikukood: xxx; Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kaitsja Vandeadvokaat Margo №rmann RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg. 2 p. 1 ja KrMS § 432

Vabastada K.E, isikukood: xxx, talle Harju Maakohtu 18.08.2008 .a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. KarS § 78 p. 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada K.E täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx;

- ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

- alluma kriminaalhooldaja kontroll

ile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 2, 4, 5, 7 ja 8 alusel määrata K.E-le

katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- otsima endale töökoha või registreeruma töötuna töötukassas hiljemalt kahe nädala

jooksul vabanemisest;

- osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja teadmata;

- pöörduma psühhiaatri või narkoloogi vastuvõtule ja alluma alkoholivastasele

või narkootikumidest võõrutamise ravile, kui see osutub vajalikuks.

Määrata K.E katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla Tartu

kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Margus Suvi järelevalve alla.

Välja mõista K.E-lt 720 (seitsesada kakskümmend) krooni riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is viitenumber 2800049874.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 19.01.2010. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

K.E mõisteti süüdi Harju Maakohtu 18.08.2008.a otsusega KarS § 331 järgi ja

karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks 30.04.2007.a Viru

Maakohtu 30.04.2007.a otsusega mõistetud raskema karistusega 6 aastat vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistusaja algus on 17.09.2004.a ja lõpp 16.09.2010.a.

Tartu Maakohtu 09.06.2009.a määrusega jäeti K.E vabastamata tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.

Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabanemist tekkis 29.12.2009.a.

K.E on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 12.10.1993.a Valga Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2; § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 3 aastat; 2) 29.03.1996.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 197 lg 2 p 2 järgi 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust; 3) 11.05.2001.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,2,3,4,41, § 140 lg 2 p 1,2,3,4; § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 8 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust; 4) 12.03.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1773 järgi lõplik karistus 6 aastat 4 kuud ja 8 päeva vabadusekaotust; 5) 29.09.2004.a KarS § 331 järgi 6 kuud vangistust, lõplik liitkaristus 4 aastat 4 kuud ja 1 päev vangistust; 6) 30.04.2007.a Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,2,4 järgi 6 aastat vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K.E vangistuse jooksul distsiplinaarkorras

karistatud korduvalt, viimati 10.02.2009.a kartserisse paigutamisega, kuna ründas 11.01.2009 teist kinnipeetavat. Peale vabanemist asub elama vanemate juurde aadressil xxx. Enne vangistust

töötas mitteametlikult autoremondilukksepa abilisena, peale vabanemist väidetavalt olemas

töökoht sanitaartehniku abilisena Tartus. Madal haridustase, töökogemuse puudumine ja

majanduslik ebastabiilsus mõjutavad oluliselt vabaduses toimetulekut. Vangistuse ajal ei ole

õppinud ega töötanud, 2008.a lõpus läbinud vabanemiseelse toimetulekuprogrammi, hetkel on

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ootejärjekorras. Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes

rahalisi nõudeid üle 33 000 krooni, vabastusfondis on ligi 7000 krooni. Vabaduses tarvitas

kanepit, vangistuse ajal on kahel korral tuvastatud narkojoove. Isikuvastased kuriteod toime pandud narkojoobes, kuid sõltuvust ei tunnista. K.E on pikka aega viibinud vangistus ja omaks võtnud vangla subkultuuri. Oma süüd toimepandud kuritegudes püüab pisendada. Vangla

hinnangul on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks võib olla narkootikumide tarvitamine.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et K.E vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole võimalik. Vabanemise korral on olemas kindel elukoht, kuid kindel sissetulekuallikas kinnipeetava perel puudub. K.E on lähedased suhted nii oma naise ja

pojaga kui isa ja kolme vennaga ning mustlaste kogukondlikku eluviisi arvestades kõigi

lähisugulastega. Kindel töökoht puudub. Kinnipeetava võlad riigituludesse on umbes 33 000 krooni. Vanglas on korduvalt olnud probleeme korrale allumisega. Uue kuriteo toimepanemise ja

ohtlikkuse riskifaktorid on hariduse ja elukutse puudumine, arvestatava töökogemuse ja üldise

tööharjumuse puudumine, narkootikumide tarvitamine ja hulgalised distsiplinaarkaristused.

Eeltoodust lähtuvalt ei toeta kriminaalhooldusametnik K.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

K.E avaldas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegset vabanemist ja on valmis täitma

kõiki käitumiskontrolli nõudeid, mida kriminaalhooldaja vajalikuks peab. Ta on nõus alluma ravile, kui see osutub vajalikuks. Ta on karistust kandnud pikka aega. Elama asub isa juurde ja loodab tööd leida xxx OÜ-s.

Prokurör on ennetähtaegse vangistusest vabastamisega nõus, sest kriminaalhooldus toetab

resotsialiseerumist pärast pikaajalist vangistust. Kriminaalhooldusel on vaja täita lisaks kontrollnõuetele ka riski maandavaid kontrollkohustusi.

Kaitsja on ühel meelel prokuröriga. Kui isik soovib vabaneda, siis mõistlik see võimalus anda.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et K.E on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. Ta kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest ning kandmata karistusaega on jäänud

vähem kui aasta. K.E on vangistuses olnud pikka aega. Formaalne alus ennetähtaegseks tingimisi vabastamiseks on olemas nii KarS § 76 kui VangS § 76 järgi. K.E on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal

on võimalus tööle asuda. Kui töö leidmine osutub lühikese tähtajaga võimatuks, tuleb

registreerida töötuna arvele. Sissetuleku olemasolu annab elatusvahendid. Kuigi

kriminaalhooldusametnik peab K.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist ennatlikuks, ei ole VangS § 76 lg 3 sätestatud tähtaja tõttu sama küsimust enam võimalik arutada.

K.E on valmis alluma kriminaalhooldusele. Ta on pikka aega karistust kandnud ja

seetõttu on resotsialiseerumiseks kriminaalhooldus vajalik, et toetada lähedasi inimesi. Nendel asjaoludel on ennetähtaegne tingimisi vabastamise võimalik.

Uute kuritegude toimepanemine sõltub K.E-st endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada.

Ene Muts täitmiskohtunik