1-09-8593/17 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2010. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-8593 Kohtukoosseis

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Igor Amann ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 11. jaanuari 2010. a, Tallinn Kriminaalasi T.L süüdistuses KarS § 121, § 280 lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi; D.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16. oktoobri 2009. a otsus

Apellatsiooni esitaja

T.L ja D.B Prokurör Algis Sepp Süüdistatavad

T.L, ik: xxx, xxxxxxxxxx xxxxxx,

haridus x xxxxxx, emakeel vene keel, elukoht: xxxxxx x-xx

xxxxxxx, töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 9 korda; tõkend: vahistamine;

D.B, ik: xxx, xx xxxxxxx, haridus xx xxxxxx, emakeel vene keel, elukoht: xxxxxxxx xx-x, õpib K. T.

G.; varem kriminaalkorras karistatud 4 korda; tõkend: vahistamine Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Narusberg

2 RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 16. oktoobri 2009. a süüdimõistev kohtuotsus T.L osas tühistada osaliselt ja nimelt:

1.1 T.L süüditunnistamises ja karistamises KarS § 280 lg 1 järgi; 1.2 Süüdistuses KarS § 280 lg 1 järgi mõista T.L õigeks. 1.3 Liitkaristuse ning lõpliku karistuse osas jätta maakohtu otsus muutmata. 1.4 T.L apellatsioon jätta rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 16. oktoobri 2009. a otsus D.B-le KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Teha selles osas uus otsus, millega:

2.1 Liita KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu poolt D.B-le mõistetud lõplikule karistusele – üks kuu ja kakskümmend kolm päeva vangistust – Harju Maakohtu 2. oktoobri

2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kümme kuud ja kümme päeva

vangistust – ning ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks mõista D.B-le vangistus kestusega üks aasta ja kolm päeva. 2.2 D.B apellatsioon rahuldada osaliselt.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi KarS § 121 järgi Harju Maakohtu 16. oktoobri 2009. a otsusega tunnistati T.L ja karistati teda vangistusega 8 kaheksa kuud; KarS § 280 lg 1 järgi ja karistati teda vangistusega 3 kuud; KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ja karistati teda vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale 1 aasta 6

kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o pikkuseni 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kestusega 5 päeva ning

lõplikuks karistuseks määrati 11 üksteist kuud 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks määrati 17.02.2009.a. D.B tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ja karistati teda vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o pikkuseni 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kestusega 7 päeva ning lõplikuks karistuseks määrati 1 kuu 23 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 2.10.2008.a. Harju Maakohtu otsusega

mõistetud ärakandmata karistuse – 10 kuud 14 päeva vangistust - võrra ja liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale 1 aasta 7 päeva vangistust. Karistusaja alguseks määrati 2.03.2009.a.

Süüdimõistev kohtuotsus tehti veel Z.J-i suhtes, kelle osas ei ole maakohtu otsust aga vaidlustatud.

3

KarS § 280 lg 1 järgi tunnistati T.L süüdi selles, et tema, olles 30.01.2009.a toime pannud

varguse, esitas samal päeval Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonnas

politseiametnikule valeandmed. Ta väitis nimelt, et tema nimi on J. R. ja esitas kuriteo toimepanemise eest ettenähtud vastutusest vabanemise eesmärgil viimase isikuandmed.

KarS § 121 järgi tunnistati T.L süüdi selles, et ta 17.02.2009.a kell 10.15 paiku, viibides

kaupluses S., šokolaadi varastamise eest kinnipidamise käigus, avaldas kaupluse töötajale A. L. vastupanu ja lõi teda käega näkku, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu.

2. ja D.B. Apellantide Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras T.L taotlused ning põhiväited on järgmised.

2.1 palub end õigeks mõista süüdistuses KarS § 121 järgi. Apellandi selgituse T.L

kohaselt püüti teda varguse toimepanemisel kinni pidada ning ta püüdis end nende haardest lahti rebida. Kannatanut tabas ta kogemata ning tema löök ei olnud kindlasti tahtlik.

2.2 vaidlustab apellatsioonis talle mõistetud liitkaristuse kestust. Harju Maakohtu 2. D.B oktoobri 2008. a otsusega mõisteti talle karistuseks üldkasulik töö 628 tundi, millest ta on ca 20-25

tundi ka ära teinud. Seda ei ole aga arvestatud ning kohus on ekslikult leidnud, nagu oleks tal üldkasulik töö tegemata täielikult. Apellant palub seda liitkaristuse mõistmisel arvestada.

3. esitatud apellatsiooni juurde, paludes see rahuldada. Ringkonnakohtu istungil jäi D.B T.L apellatsioonist loobumise soovi ei võtnud ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 333 lg-st 6 vastu ning jätkas apellatsioonimenetlust ka tema osas. Kaitsja toetas süüdistatavate apellatsioone, paludes need rahuldada. Prokurör vaidles T.L apellatsioonile vastu, paludes tema osas jätta maakohtu otsuse muutmata. D.B apellatsiooni osas leidis riiklik süüdistaja, et see tuleb osaliselt rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud

ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse

väära kohaldamise tõttu. Seejuures väljub ringkonnakohus KrMS § 340 lg 1 alusel apellatsiooni

piiridest, kuivõrd materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on tuvastatav apellatsiooniväliselt. Esmalt

annab kriminaalkolleegium hinnangu T.L apellatsioonile, käsitledes seejuures ka

materiaalõiguse väära kohaldamist (I) ning lahendab seejärel D.B apellatsioonist tulenevad küsimused (II). Enda seisukohti põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

I

4. kaitseväitega, et kannatanut ei löönud ta Kriminaalkolleegium ei soostu T.L tahtlikult. Seejuures ei ole vaidlust KarS § 121 objektiivse külje realiseerituse osas. Küsimuseks on ainuüksi, kas süüdistuses kirjeldatud viisil käitudes pani T.L KarS §-s 121 kirjeldatud teo (kannatanule füüsilise valu tekitamine löömisega) toime tahtlikult. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

seda jaatada; kannatanu löömist tahtlikult tunnistas ringkonnakohtu istungil põhimõtteliselt ka süüdistatav ise.

4.1 kauplusest varastada šokolaadi, kuid seda märgati 17. veebruaril 2009. a püüdis T.L ning teda püüti kinni pidada. Ka süüdistatav tunnistab ise, et tema kinnipidajaks oli kannatanu, kelle

4 haardest püüdis ta lahti rabeleda, mille käigus sai kannatanu hoobi näkku (kd 2, tlk 5-8). Et löök

näkku toimus kinnipidamise käigus, kinnitab ka kannatanu A. L. enda ütlustes (kd 2, tlk 2-4). Seejuures selgitab kannatanu, et süüdistatava kinnihoidjaks oli esmalt ainuüksi tema ning turvamees sekkus toimunusse alles siis, kui T.L oli hakanud kinnipidamisel osutama vastupanu.

4.2 püüdis Tõendatud on seega, et kannatanu hoidis süüdistatavast kinni ning T.L

põgenemise eesmärgil sellest haardest vabaneda; selle käigus tabas kannatanut ka löök näkku. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on sellistel asjaoludel ainetu rääkida sellest, et kannatanu kehaline

väärkohtlemine pandi toime ettevaatamatusest. T.L otsustas kinnipidamisel põgenemise kasuks, mille jaoks oli tal aga esmalt vaja vabaneda kannatanu haardest. Ringkonnakohus soostub arusaamaga, et kannatanu löömine näkku ei olnud pandud toime kavatsetult; kuid olukorras, kus isik

rabeleb agressiivselt ning püüab teise isiku haardest vabaneda, on üheselt aru saada, et isik on otsustanud situatsiooni lahendamisel füüsilise jõu tarvitamise kasuks. On arusaadav, et kinnihoidvast

haardest vabanemiseks tuleb teha jõulisi liigutusi nt käega (nagu käesoleval juhul), samuti

iseloomustas olukorda süüdistatava ning kannatanu lähedus füüsilises mõttes – täpsemalt siis T.L kinnihoidmine kannatanu poolt. Kui sellises olukorras tehakse käega jõulisi liigutusi (mille eesmärgiks on kinnihoidvast haardest vabanemine) ning tabatakse ka teise isiku nägu, saab rääkida kehalise väärkohtlemise toimepanemisest minimaalselt kaudse tahtlusega, nagu on seda

leidnud ka süüdistatava kaitsja maakohtus (kd 8, tlk 133). Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et süüdistatava apellatsioon on ainetu ning tuleb jätta rahuldamata.

5. Apellatsiooni piiridest väljudes leiab kriminaalkolleegium aga, et maakohtu otsus tuleb

tühistada T.L süüditunnistamises ja karistamises KarS § 280 lg 1 järgi, kuna selliselt toimides on vääralt kohaldatud materiaalõigust. Konkreetselt seisneb see järgnevas.

5.1 Karistusseadustiku § 280 lg 1 sätestab vastutuse ametiasutusele valeandmete esitamise eest, kui see on toime pandud ametliku dokumendi või muu hüve või tulu saamiseks. T.L-ile on

esitatud süüdistus selles, et tema, olles peale varguse toimepanemist kinni peetud, esitas isikusamasuse tuvastamise õiendi (kd 4, tlk 4) ja KrMS §-s 217 märgitud protokolli koostamisel (kd 4, tlk 5-7) ning kahtlustatavana ülekuulamisel (kd 4, tlk 9-13) valeandmeid, esitledes ennast J. R.na – ja seda eesmärgiga vabaneda kuriteo toimepanemise eest ettenähtud vastutusest.

5.2 Kriminaalkolleegium selgitab selles osas, et KarS §-s 280 sisalduv koosseis ei hõlma

valeandmete esitamist õigusemõistmise takistamise eesmärgil, sest õigusemõistmise vastased

süüteokoosseisud sisalduvad karistusseadustiku 18. peatükis. Kahtlustatava ja süüdistatava suhtes aga karistusseadustiku 18. peatükk ebaõigete andmete avaldamise eest karistusõiguslikku vastutust

ette ei näe. Maakohus on tuvastanud, et T.L esitas valeandmeid ajal, mil ta oli

kahtlustatavana kinni peetud ja sündmuskohalt politseisse toimetatud. Kuriteos kahtlustatavana kinnipeetud isikul on võimalik kasutada oma õigusi ja valida kaitsetaktika juba alates tema faktilisest kinnipidamisest, mitte aga ajahetkest, millal toimub vastavate menetlusdokumentide vormistamine. Samas ei ole kahtlustataval ega ka süüdistataval tervikuna kohustust anda tõele vastavaid ütlusi ega aidata kaasa tõe või enda isikusamasuse tuvastamisele kriminaalmenetluses. Nendel põhjustel tuleb

T.L süüdistuses KarS § 280 lg 1 järgi õigeks mõista, sest tema käitumises puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (vt ka RKKKo 3-1-1-48-09, p 15).

6. Vaatamata eeltoodule leiab kriminaalkolleegium, et süüdistatavale mõistetud karistus tuleb

jätta muutmata. KarS § 280 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on T.L-ile mõistetud karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel on see karistus loetud kaetuks KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi mõistetud karistusega. Kuivõrd nimetatud osas jätab ringkonnakohus

5 maakohtu otsuse muutmata, leiab kriminaalkolleegium, et ka osalise õigeksmõistmise olukorras ei too see kaasa lõpliku karistuse vähendamist.

II

7. ei vaidlusta talle käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevate kuritegude eest D.B mõistetud karistust. Küll leiab apellant, et talle on vääralt mõistetud liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Nimelt mõisteti D.B süüdi Harju Maakohtu 2. oktoobri 2008. a otsusega ning mõisteti talle

karistuseks 10 kuud ja 14 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga kestusega 628 tundi. Apellandi kinnitusel ta ka tegi talle määratud üldkasulikku tööd, mistõttu on karistuste täielik liitmine KarS § 65 lg 2 alusel väär. Kriminaalkolleegium soostub selle väitega.

8.

2008. a Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud kinnituse alusel teostas D.B

detsembris Harju Maakohtu 2. oktoobri 2008. a otsusega mõistetud üldkasulikust tööst Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses (Kopli 79) kaheksa tundi. Konkreetselt väljendus üldkasulik töö koristamises.

Seda fakti tunnistas ringkonnakohtu istungil ka riiklik süüdistaja, toetades selles osas D.B apellatsiooni. Tulenevalt KarS § 69 lg-test 6 ja 7 tuleb karistusest kantuks seega lugeda süüdimõistetu poolt tehtud

üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Seega tuleb Harju Maakohtu 2. oktoobri 2008. a otsusega mõistetud karistusest lugeda kantuks neli päeva vangistust, mistõttu tuleb käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusega liidetavaks karistuseks lugeda vangistus kestusega 10 kuud ja 10 päeva.

9. karistuseks kolm kuud vangistust, millest Käesolevas kriminaalasjas mõisteti D.B-le pärast KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 sätete rakendamist jäi lõpliku karistusena järele vangistus kestusega 1 kuu ja 23 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb sellele liita Harju Maakohtu 2. oktoobri

2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud ja 10 päeva ning lõplikuks liitkaristuseks tuleb süüdistatavale seega mõista vangistus kestusega 1 aasta ja 3 päeva. Selles osas

tühistab ringkonnakohus seega maakohtu otsuse ning teeb ise uue otsuse. Apellatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg-st 1, lg 2 p-dest 2 ja 4 tühistab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osaliselt ning teeb

selles osas uue otsuse. T.L apellatsioon jätta rahuldamata, D.B apellatsioon rahuldada osaliselt.

Paavo Randma

Igor Amann

Julia Katškovskaja