1-19-2647/28 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-2647

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.juuli 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-2647 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Ivi Julia Katškovskaja ja Kesküla

Kriminaalasi Q.J-i s dis 424 lg 2

üü tuses KarS § järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23. mai 2019.

a otsus lühimenetluses

Süüdistatav

Apellatsiooni esitajad de

Q J. , isikukood: XXX; elukoht: X ; XX emakeel: eesti keel; EV kodanik X X ; XX XX. ; töökoht: Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 22.08.2017.a kohtuotsusega karistati KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta. Lõplik karistus KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 74 lg 1,3 alusel vangistus 7 kuud 27 päeva katseajaga 2 aastat (s.o 22.08.2017-21.08.2019.a), lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

Q.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Q J. -i ja tema kaitsja Kristina Suvalova apellatsioon kui id ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. d

Määrata Advokaadibüroole Kristina Suvalova makstava riigi õigusab

i tasu suuruseks Q J. -ile apellatsioonimenetluses osutatu 3 d riigi õigusabi eest 12 (ükssada kakskümmend 60 senti, sh käibemaks 20.60 kolm) eurot eurot.

Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks . -ilt Eesti Vabariigi Q J

1-19-2647

2 kasuks välja 123 (ükssada kakskümmend

kolm) eurot 60 senti.

Summa tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määrusk päeva jooksul Tallinna aebuse Riigikohtule 15 Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. .J-i Q süüdistatakse selles, tema olles karistatud 22.08.2017.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 16.02.2019.a. kella 16.43 ajal Harjumaal, Tallinn-Tartu-Luhamaa teel, suunaga Tallinna poole, mootorsõidukit Opel Corsa registreerimismärgiga olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,11 mg/l). X

XXXXX

Seega pani Q.J toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas .J-i 424 lg 2 Q süüdi KarS § järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises 1 aasta 6 kuud vangistust. ja mõistis talle karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. 1 aasta 7 kuud KarS § 65 lg 2 alusel lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 16.02.2019. .J-ilt a. Q KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks

.

2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv.

APELLATSIOON : ID

3. Apellatsioonid esitas .J ja tema kaitsja Kristina Suvalova. id Q süüdistatav Süüdistatav tao üldkasuliku tööga või tingimisi elek tleb asendada vangistus troonilise valve alla. Kaitsja taotleb -19-2647 tühistada Harju Maakohtu 23.05.2019.a. otsus kriminaalasjas 1 osaliselt, nimelt põhi ja lisakaristuse mõistmise osas ning teha tühistatud osas uus o - tsus, millega mõista .J ile asendada vangistus KarS § 69 alusel Q - kergem karistus ning üldkasuliku tööga või KarS § 74 lg 5 alusel kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 või 10 sätestatud korras. Vähendada lisakaristust.

1-19-2647

3

3.1 Süüdistatav märgib, et ta ei ole paadunud roolijoodik. On oma eksimuse üle jõudnud mõelda ja sellist asja rohkem ei juhtu. Maakohus ei arvestanud, et temast sõltuvad kaks inimest, tema ema, kes on hooldekodus ja tema tütar. Kohus ei arvestanud, et tegeleb mööbli paigaldusega ja selleks tuleb liikuda autoga objektilt objektile.

3.2

Kaitsja asub seisukohale, et mõistetud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud teo raskusega ning isiku süü suurusega. Kohus ei võtnud arvesse kõiki otsuse langetamiseks tähtsaid asjaolusid ega põhjendanud vastava karistuse liiki ja määra mõistmist. Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et maakohus on täies ulatuses ignoreerinud .J-i Q seletusi ning neid kinnitavaid tõendeid ega pole nõuetekohaselt põhistanud, miks antud juhul saab karistuseks olla vaid reaalne vangistus. Samas puuduvad põhjendused mõistetud vangistuse pikkuse ning lisakaristuse kohaldamise tähtaja kohta.

3.3 Q.J tunnis da kohus arvestas karistust tas end täielikult süüdi ning kahetses, mi kergendavaks asjaoluks. Kohtuistungil oli avaldatud Häädemeeste Hooldekoduga sõlmitud leping .J-i ema XX Q hooldekodusse vastuvõtmiseks, milles on .J Q kaasfinantseerij kuuga ning a. Käesolevaks ajaks on juba tekkinud võlgnevus, mis kasvab iga viib selleni, et vastav teenus enam ei osuta. .J Q peab hoolitsema ka oma tütre eest ning juhul, kui ta on vabaduses, siis tsiviilkohtumenetluses lahendatakse ka küsimus tema vanemaõiguste kohta. Vabaduses on isikul olemas elukoht aadressil X , mis vastab XX elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning eluruumi omanik on elektroonilise valve seadme paigaldamisega nõus. ka töökoht firmas OÜ. Samas on .J-il X

Q

3.4 Kohus on viidanud varasemale karistatusele, kuid käesoleval ajal on süüdistatava elulised asjaolud niivõrd muutunud võrreldes eelmiste aastatega, et tal on väga tugev motivatsioon olla vabaduses ning ta on nõus täitma selleks kõiki nõudeid, mis kriminaalhooldus ette näeb. Q.J-i tervislikseisund võimaldab teha üldkasulikku tööd. Enne käesoleva kriminaalasja raames arutatava süüteo toimepanemist oli viimati .J kuriteo toime Q pannud augustis 2017a. Pärast seda ei ole isik p teist aastat ühtegi õigusrik ool kumist sooritanud, s.h väärteokorras. Eelmise kohtuotsusega mõisteti vangistus tingimisi, seega antud asjas süüdistatava ja kaitsja taotlevad karistused, nimelt vangistuse asendamine üldkasuliku tööga või elektroonilise valve kohaldamine on oma olemuselt raskemad võrreldes eelmise karistusega ning apellandi taotlu - kui ka se rahuldamine oleks kooskõlas nii üld eripreventsiooni eesmärkidega. Samas on võimalik mõista .J ile ka lühemaajalist Q - vangistust.

3.5 Eeltoodust lähtuvalt ei ole ka põhjendatud lisakaristuse nii pikaks ajaks kohaldamine. Juhtimi oimepandud teoga ega ole sõiguse äravõtmine üheks aastaks ei ole proportsionaalne t kooskõlas kohtupraktikaga. Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid isiku ilma juhtimisõiguseta aasta jooksul jätmist. Kohus piirdus pealiskaudsete väidetega ning ei ole esile toonud neid konk se nii pikaks perioodiks reetse isiku ja juhtumi asjaolusid, mis tingiksid juhtimisõigu äravõtmist. .J elab väljaspool Tallinnast. Ta vajab sõiduki juhti ist tööalaselt, kuna Q m töö on seotud objektide, mis asuvad erinevates piirkondades, vahel liikumisega ja on vaja ka töövahendeid vedada. Töö olemasolu on vajalik nii enda kui ka oma ema ja laste ülalpidamiseks.

KRIMINAALKOLL

EEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1-19-2647

4 4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leia

d b üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu id , perspektiivitud

ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt -1-1-64-11; määrused nr 3 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased,

st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu de te apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

4.1 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu id d, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).

5. K kaitsja apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust olleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu otsuse tühistamiseks ega lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. Q.J-ile

Kolleegiumil tuleb märkida, et õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-03, p 11). Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-12, p 10; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.6). Käesoleval juhul on maakohus neid põhimõtteid järginud.

5.1 KarS § sanktsioon näeb ette 424 lg 2 kuni neljaaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat vangistust. Maakohus on .J-i karistanud 1 aastase 6 Q kuulise vangistusega, Seega alla mida vähendatud 1/3 võrra. jääb mõistetud karistus sanktsiooni keskmist määra. Käesoleval määra valikul juhul ei ole maakohus karistus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistus jaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust määra valiku aluseks olevaid as kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld kui ka eripreventiivseid eesmärke - ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Lisaks on apellant jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. jätkuvalt lugupidamatut Seega arvestades .J-i Q suhtumist õiguskorda on talle maakohtu poolt mõistetud karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, enam kui kohane.

1-19-2647

5 5.2 Q.J-ile ei Lisaks on karistuse mõistetud karistus ületa tema süü suurust. mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkr teo sisemist ebaõigust eetse . Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu Tähendust omab seega suurel toimepandud kuriteole (otsuse p 14). määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis ebaõigus), kusjuures tähelepanu - pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o. KarS § 424 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on oluline vahe, kui suures konkreetses alkoholijoobes mootorsõidukit juhiti. Käesoleval juhul on tuvastatud, et .J juhis mootorsõidukit alkoholijoobes lõpliku Q tulemusena vähemalt 1,11 mg/l, (2,22‰), seega KarS § 424 mõttes mitte miinimumi lähedaselt. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

6.

. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlevad KarS § 69 sätte kohaldamist Kolleegiumil tuleb märkida, et käesoleval juhul kuigi on olemas vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga formaalsed eeldused, jätavad tähelepanuta, et üldkasuliku töö apellandid kohaldamisel tuleb arvestada ka materiaalseid eeldusi. K t, peab kohus lisaks obligatoorsetele aaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamis eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). On ilmselge, et .J-i suhtes ei esineks Q eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut sõltuvusprobleemid, ( korduvalt karistatud, s.h samalaadse kuriteo eest, ), varasemalt ebaõnnestunud ÜKT täitmine kuna on küsitav üldkasu iku töö reaalne täideviidavus. Seejuures ükski eelnevatest l

põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest üldkasuliku (vangistuse asendamine tööga ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma ja karistusest tingimisi vabastamine) õiguskuuleka , siis puuduvad käesolevas asjas materiaalsed eeldused KarS § 69 lt kohaldamiseks.

7. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonis toodule vabastada .J koos Q käitumiskontrolliga tingimisi mõistetud liitkaristuse kandmiselt, märgib kohtukolleegium järgmist. Käesolevas asjas on apellant andnud nõusoleku rakendada elektroonilist valvet, märkides, et soovib elektroonilist valvet . ning süüdistatav on seda märkinud ka maakohtu istungil Seejuures ha kontroll, on täidetud elektroonilise valve kohaldamise tingimused (eluko nõusolek jne). Seega on olemas KarS § 75 sätte kohaldamise formaalsed eeldused. lg 2 p 9 Samas jätab kaitsja tähelepanuta, et antud juhul puuduvad KarS § 75 lg 2 p 10 kohaldamise formaalsed eeldused, kuna süüdistatav ei ole andnud nõusolekut alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele. Seega kaitsja taotlus kohaldada KarS 75 lg 2 p 10 ei ole õiguslikult asjakohane.

7.1 Kolleegium peab vajalikus märkida, et karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on seadusandja üheselt selgitanud, et uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud korras võib kõne alla tulla siis, kui isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas

1-19-2647

6 – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on

kaua aega möödas jms. Käesoleval juhul puudub kolleegiumil igasugune usk, et .J suudaks vabaduses Q viibides hoiduda uute (sh uut . .J-i Q e liiklussüütegude) süütegude toimepanemisest käitumine näitab üheselt, et süüdistatav ei ole aru saanud temale õistetud varasemalt m karistuste tähendusest ning konkreetsel juhul ka ohtlikkusest, mida endas kätkeb sõiduauto juhtimine joobeseisundis. Eelnev karistus ei ole omanud mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kuna eelnev põhikaristuse võimalikest

ad individualiseerimise viisidest ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on ma .J-ile

Q akohus õigustatult leidnud, et tuleb mõista reaalne vangistus.

7.2 Ainuüksi see, et .J ist sõltuvad kaks isikut, tema tütar ja ema ning tal on olemas Q - kindel töökoht karistuse asendamiseks või vabastamiseks liitkaristuse , ei anna alust

kandmiselt. Kaitsja ja süüdistatava arusaam, et nimetatud asjaolud tingivad automaatselt karistuse asendamise või liitkaristuse kandmiselt vabastamise on ekslik.

8. Apellant on vaidlustanud otsu

st ka lisakaristuse määra osas. Ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et ka lisakaristuse kohaldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud. KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. KarS § 50 lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Maakohus on kohaldanud lisakaristuse äravõtmist 1 aastaks, seega alla sanktsiooni keskmise määra.

8.1 Q.J-ile - lisakaristust mõistes on maakohus lähtunud KarS § s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Apellatsioonis pole esitanud ühtegi argumenti, mis

tingiksid süüdistatavale mõistetud lisakaristuse määra vähendamise. Käesolevas kriminaalasjas on lisakaristuse mõistmine toimunud KarS § 56 alusel ja vastab täielikult karistuse eesmärkidele.

9. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on .J-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi Q õigusabi kulu. .J-i kaitsja Kristina Suvalova esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal Q nõustamiseks Tallinna Vanglas 0,5 tundi ja apellatsiooni koostamiseks 1,5 tundi, kokku 2,0 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 100 euro eurot. t, millele lisandub käibemaks 20 Kolleegium peab põhjendatud summaks 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Lisaks esitas kaitsja sõidukulud summas 3.60 eurot ning Advokaadibüroo

Kristina Suvalova kasuks tuleb st eraldatud vahendite arvelt kokku 123.60 eurot. Antud välja mõista riigieelarve summa tuleb .J-ilt menetluskulud selle Q riigi kasuks välja mõista, kuivõrd jäävad isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud.

10. on Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid ilmselgelt d

põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/