4-09-27278/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated4-09-27278/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
4-09-27278
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuaril 2010.a. Tallinn Väärteoasja number 4-09-27278 Kohtunik Leili Raedla , tõlk Ilja Malštšukov Väärteoasi Z.M-i väärteoasi Liiklusseaduse § 74¹ lg.2, § 74-5 ja § 74-35 lg.1 järgi Menetlusalune isik Z.M (ik xxx,elukoht xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 19. jaanuar 2010.a. Kohtuväline menetleja , menetlusalune isik
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada Z.M KarS § 63 lg.1 järgi Liiklusseaduse § 74¹ lg.2 järgi ja mõista talle karistuseks 5(viie) päevane arest.
Arest kuulub kandmisele Tallinna Arestimajas Tallinn, Rahumäe tee 6.
Edasikaebamise kord.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
alates päevast kui kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, teatades apellatsioonikaebuse esitamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale 7 päeva jooksul samast päevast arvates.
Asjaolud
28. oktoobril 2009.a. koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1151868 kohaselt Z.M
juhtis 28.oktoobril 2009.a. Harjumaal, Loksa linnas Tallinna tänava ja Rohuaia tänava
ristmikul moorsõidukit Ford Sierra , millel oli paigaldatud sellele mootorsõidukile
mittekuuluv registreerimismärk xxx, sõiduki VIN kood WFOFXXGBBFJR26676, juh-tis
mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki
2 juhtimiselt kõrvaldatud, kontrollijale puudus esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus ning sõiduki omaniku poolt väljastatud kirjalik volikiri, mis on Liiklusseaduse § 17 lg.3 kohaselt kohustuslik. Rikkus Liiklusseaduse § 17 lg.1 ja lg.3, § 13 lg.2, § 20 lg.1 ja liikluseeskirja § 70 p.3 ja p.4 ning § 220 sätteid ning süütegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74¹ lg.2, § 74-5 ja § 74- 35 lg.1 järgi .
Kohtuotsuse põhjendused Z.M-i 28.10.2009.a. ja kohtuistungil antud seletuse kohaselt tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, samuti tunnistab kõiki teisi rikkumisi s.t. et autol puudus õige registreerimisnumber , puudus volikiri jne. Sõitmist põhjendab sooviga viia auto järgmisel päeval remonti ja siis teha selle autoga ka juhiloa saamiseks vajalik eksam ära. Samuti tunnistab, et varasemalt on mitmel korral väärteokorras karistatud ning tal on tasumata hulgaliselt varem määratud rahatrahve.
Menetlusosalised ei taotlenud kohtuistungi protokollimist
Kohus leiab, et väärteo toimepanemine 28. oktoobril 2009.a. . on tõendatud menetlusaluse isiku enda kirjalike ütlustega kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlustega ning väärteoasjas kogutud teiste tõenditega s.o. tunnistaja S. Karotam antud ütlustega /tl.4-6; 13/
sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega /tl.9/ õiendiga isiku samasuse tõendamise kohta ning kirjaliku õiendiga sõiduki Ford Sierra kohta. Kohtuväline menetleja taotleb Z.M-i karistamist 8-päevase arestiga,kuna eelnevad
karistused ei ole Z.M-ile positiivselt mõju avaldanud ja isik jätkab süütegude toimepanemist.
Eelnevalt on politsei karistanud Z.M korduvalt erinevate süütegude toimepanemise eest rahatrahvidega ning 2008.a. lõpus arestiga .Varasematest rahatrahvidest on tasumata rahatrahve summas 70 020 krooni.
Väärteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, isiku süüd . Kohus leiab, et Z.M-i näol on tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, kes paneb vaatamata väärteo korras korduvatele varasematele karistamistele, uuesti toime samalaadilised väärteod , pidevalt juhib mootorsõidukit omamata sõiduki juhtimisõigust. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü ületunnistust . Kohus leiab, et Z.M-ile tuleb mõista karistuseks lühiajaline arest, sest rahatrahvi määramine ei ole isikule otstarbekas ning karistuse eesmärke on võimalik saavutada ainult lühiajalise aresti mõistmisega.
Õigusnormid, millest kohus juhindub on karistusseadustiku § 56 , väärteomenetluse seadustiku §-d 107, 108 - 111.
Kohtunik