2-19-1133/26 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine hagist loobumise vastuvõtmisega

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Määruse tegemise aeg ja koht 24.juuli 2019 Paide

Tsiviilasja number 2-19-1133

Tsiviilasi A.S hagi Eesti Vabariigi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 120/2016/230

Hagihind 96,00 EUR

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.S, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx

Kostja: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, registrikood 70007340, asukoht Lõkke 4 Tallinn, lepinguline esindaja Tuuliki Lorvi

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu A.S loobumine hagist Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 120/2016/230 ja lõpetada tsiviil-asja nr 2-19-1133 menetlus. 2. Määrus toimetada kätte pooltele ja saata jõustumisel täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-1133 kannab A.S täies ulatuses. 2. Välja mõista H.S 37,50 eurot menetluskulu, so pool riigilõivust, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel menetlusabi korras vabastatud) Eesti Vabariigi kasuks. 3. Menetluskulu tasumiseks vajalikud rekvisiidid on märgitud kohtumäärusele lisatud makseinfo lehel. Tähtaeg menetluskulu vabatahtlikuks tasumiseks on 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu tähtaegselt maksmata jätmisel tuleb tasuda viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on A.S hagi Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 120/2016/230. 04.07.2019 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostja loobumisele vastuväiteid ega oma menetluskulude nimekirja ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT 1. Hagist loobumine on hageja seadusest tulenev õigus (TsMS § 206 lg 1, § 429 lg 1). Hagist loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise hagist vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

2. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Hagiavalduse esitamisel pidi hageja RLS § 59 lg 1 ja Lisa 1 kohaselt tasuma riigilõivu 75 eurot. 06.05.2019 määrusega vabastas kohus A.S hagiavalduse esitamisel riigilõivu 75 euro tasumisest.

TsMS § 190 lg 4 kohaselt tuleb menetluskulu, mille kandmisest hageja menetlusabi korras vabastati, menetluse lõpetamise korral temalt riigituludesse täies ulatuses välja mõista. Samas - TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, tuleb temalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista pool riigilõivust, mille tasumisest ta oli hagiavalduse esitamisel vabastatud, s.o. 37,50 (75:2) eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni st menetluskulude tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik