3-19-1141/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-19-1141

Määruse kuupäev

24.07.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Vjatšeslav Malsagovi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Vjatšeslav Malsagov

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Vjatšeslav Malsagovi kaebus.

2. Jätta Vjatšeslav Malsagovi menetlusabi taotlus läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

Määrus toimetatakse kätte Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Vjatšeslav Malsagov esitas 13.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt

500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt saadeti 14.03.2019 kaebajale kiri, mis saabus vanglasse 15.03.2019, kuid

vangla väljastas selle kaebajale alles 27.03.2019. Sellega tekitas Viru Vangla kaebajale

hingelist ja moraalset kahju. Kaebaja esitas vanglale 10.04.2019 avalduse, kuid avaldus läks

kaduma. Kaebaja esitas Viru Vanglale avalduse ja vaide ka 10.05.2019, kuid vangla ei ole

nendele vastanud. Kaebaja palub vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

2. Viru Vangla teatas 02.07.2019 vastuses kohtunõudele, et kaebaja on esitanud vanglale

kahju hüvitamise taotlused 11.04.2019 (reg nr 6-16/31-1, tl 10) ja 16.05.2019 (reg nr 6-16/39-1,

tl 11) seoses sellega, et vangla väljastas talle 14.03.2019 saadetud kirja alles 27.03.2019. Samuti

esitas kaebaja 13.05.2019 vanglale avalduse (tl 12) seoses 10.04.2019 kirjale vastamata

jätmisega. Vangla teatas, et kaebaja kahju hüvitamise taotluse menetluse tähtaeg lõppeb

16.07.2019.

KOHTU SEISUKOHT

3. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud Viru Vanglale 11.04.2019 kahju

hüvitamise taotluse seoses sellega, et vangla väljastas talle 15.03.2019 saabunud kirja alles

27.03.2019, s.o ületades selleks ette nähtud tähtaega. Kaebaja esitas 16.05.2019 vanglale veel

kaks samasisulist avaldust ja palus ühes neist, et vangla vastaks tema 10.04.2019 avaldusele

(s.o 11.04.2019 registreeritud kahju hüvitamise taotlusele). Kohus leiab, et kaebaja 16.05.2019

esitatud avalduste näol ei olnud tegemist uute kahju hüvitamise taotlustega, mille

lahendamiseks oleks hakanud uuesti kulgema riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 1 sätestatud kahe

kuu pikkune tähtaeg. Kaebaja ei esitanud nendes avaldustes 11.04.2019 taotlusega võrreldes

uusi asjaolusid ning juba 11.04.2019 avaldust sai seetõttu pidada nõuetekohaselt esitatuks.

Seega lõppes kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg 11.06.2019, mitte

16.07.2019, nagu väidab vangla kohtunõudele esitatud vastuses. Kaebuse esitamise ajaks, s.o

13.06.2019 oli see tähtaeg möödunud, mistõttu saab pidada vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ette

nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks.

4. Kohus leiab, et hoolimata eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada.

HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lg 1

kohaselt edastatakse kiri kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme

tööpäeva jooksul. Seega on kirja edastamise tähtaeg sätestatud tööpäevades, mitte päevades,

nagu väidab ekslikult kaebaja. Kohtule esitatud ümbrikult (tl 3), millega kaebajale kõnealune

kiri saadeti, nähtub, et see on registreeritud Jõhvi kandekeskuses 14.03.2019 ning Viru Vanglas

15.03.2019. Kiri kannab ka teist templit Viru Vanglas registreerimise kohta kuupäeval

26.03.2019, kuid sellest hoolimata saab VSkE § 50 lg 1 sätestatud tähtaega pidada kulgema

hakanuks 15.03.2019 (reede). Arvestades, et VSkE § 50 lg-s 1 on tähtaeg sätestatud

tööpäevades, oli VSkE § 50 lg-st 1 tulenev tähtpäev kaebajale kirja edastamiseks 26.03.2019

(teisipäev). Kaebaja väitel on talle kiri edastatud 27.03.2019, seega on kaebaja saanud kirja

kätte üks päev VSkE § 50 lg-s 1 ettenähtust hiljem.

6. Kaebaja ei ole kaebuses ega vanglale esitatud avaldustes täpsemalt selgitanud, milles

seisnes talle kirja hilinenult kätte saamisega tekkinud moraalne ja hingeline kahju. Arvestades,

et kohtule ei ole teada ühtegi põhjust, miks pidi kõnealuse kirja hilinenult kättesaamine

põhjustama kaebajale hingelisi üleelamisi ning kaebajale kirja üleandmisega on hilinetud ainult

ühe päeva, ei saanud kirja hilinenult kättesaamine kohtu hinnangul riivata kaebaja õigusi

intensiivselt ja tekitada talle hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. HKMS § 121 lg 2 p-s 21

nimetatud väheintensiivse riive määratlemiseks annab suunised ka HKMS § 133, mille lg 1

kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui

hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuna kaebaja on pidanud talle väidetavalt tekkinud kahju

õiglaseks hüvitiseks 500 eurot, saab ka sellest tulenevalt pidada praeguses asjas kaebusega

kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks.

7. Kohtu hinnangul pole võimalik eraldiseisvalt menetleda ka kahju hüvitamise nõudes

sisalduvat tuvastamisnõuet. Tuvastamisnõude näol on tegemist kaebaja õiguste kaitseks

väheefektiivse nõudega, mille esitamiseks peab esinema põhjendatud huvi (HKMS § 38 lg 4)

ning selle võib esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid

(HKMS § 45 lg 2). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne

oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 09.02.2017

määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Praegusel juhul puudub kohtul alus arvata, et sarnane juhtum

tulevikus kaebaja suhtes korduks ning tuvastamisnõude menetlemine ei ole kaebaja õiguste

kaitseks vajalik.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub vajadus kaebaja menetlusabi

taotluse lahendamiseks. Seetõttu jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)