3-19-1292/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1292

Määruse kuupäev

24.07.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Andrey Koltsovi kaebus kohtutäitur Raigo Pärsi ja Viru Vangla

tegevusele koos esialgse õiguskaitse taotlusega

Menetlusosalised

Kaebaja – Andrey Koltsov

Resolutsioon

1. Tagastada Andrey Koltsovi kaebus.

2. Jätta Andrey Koltsovi esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata.

3. Jätta Andrey Koltsovi menetlusabi taotlus läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7).

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetada kätte kaebajale.

Määrus toimetada kätte Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja saabus 08.07.2019 Andrey Koltsovi kaebus, milles ta

teeb etteheiteid Rakvere kohtutäituri Raigo Pärsi ning Viru Vangla administratsiooni tegevusele

tema vastu suunatud ja kohtutäituri menetluses olevate nõuete täitmisel.

Kaebuse kohaselt menetleb kohtutäitur kahte kaebaja vastu esitatud nõuet erinevates

menetlustes, kuigi kaebaja hinnangul võiks neid kohtutäituri kulude vähendamiseks sisse nõuda

ühes täitemenetluses. Kaebaja sissetulekutest rahaliste nõuete täitmiseks mahaarvamiste

tegemisel ei arvestata sellega, et lisaks vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-s 2 sätestatud

mahaarvamistele tuleks maha arvata ka Riigikohtu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-35-15 p-s 51

märgitud 5% töötasu alammäärast hügieenitarvete ja muude erakorraliste kulutuste tegemiseks,

ega sellega, et kaebaja soovib vabatahtlikult täita oma alaealise poja ülalpidamiskohustust ja

kanda 50% tema isikuarvele laekuvatest summadest pojale.

Kaebaja on palunud kohtul hinnata järgmiste tegevuste õiguspärasust:

1) kohtutäituri keeldumine liita tema vastu esitatud nõuded kulude kokkuhoidmise

eesmärgil ühte menetlusse;

2) keeldumine arvestada tema isikuarvele laekuvatest vahenditest mahaarvamiste

tegemisel ka Riigikohtu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-35-15 p-s 51 märgitud 5%-ga

Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 kehtestatud töötasu alammäärast;

3) kohtutäituri ja vangla keeldumine arvestada tema isikuarvele laekuvatest vahendist 50%

tema alaealise poja vabatahtlikult ülalpidamiseks.

Kaebaja on palunud kohaldada enne kohtuotsuse tegemist esialgset õiguskaitset seoses

rahaliste nõuete täitmiseks tema isikuarvele laekuvatest vahenditest 50% mahaarvamisega ning

alaealise lapse ülalpidamiseks, sest juba tehtud mahaarvamisi on tulevikus võimatu tagasi

pöörata ning tehtud maharvamistega ei kohelda teda inimväärikalt ega arvestata lapse

ülalpidamise vajadusega. Kaebuses on esitatud ka taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Kaebusele on lisatud kohtutäituri R. Pärsi 11.06.2019 vastus kaebajale (tl 5), milles

kohtutäitur on selgitanud, et kaebaja suhtes kohtutäituri menetluses olevad kaks täiteasja on

algatatud kahe erineva kohtulahendi alusel (Riigikohtu 12.12.2018 määrus nr 1-16-685 ja Tartu

Ringkonnakohtu 01.11.2018 määrus nr 1-16-685) ning seetõttu on algatatud kaks erinevat

menetlust. Samuti on kohtutäitur vastuses viidanud VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kinnipeetava

isikuarvele laekuvatest sissetulekutest kinnipidamiste tegemise korrale ning täitemenetluse

seadustiku (TMS) §-le 45, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse

peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes

ebaõiglane (seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas

võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda).

Samuti on kaebusele lisatud Viru Vangla 12.06.2019 vastus nr 6-14/22595-2 (tl 18) kaebaja

05.06.2019 märgukirjale, milles kaebaja on palunud vanglal juhinduda tema rahaliste nõuete

kinnipidamisel Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusest nr 117 „Töötasu alammäära

kehtestamine“.

3. Viru Vangla edastas 23.07.2019 kohtule vastuseks kohtunõudele kaebaja 05.06.2019,

13.06.2019 ja 09.07.2019 taotlused ning juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kaebaja 09.07.2019

taotlusele on tehtud märge selle kohta, et tema arvelt kanti tema poja arvele üle 50% tema

juunikuistest laekumistest. Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud vaiet, mis käsitleks

tema arvelt rahade kinnipidamist või ülekandmist. Vangla järgib VangS § 44 lg-s 2 sätestatud

kinnipeetava arvele laekunud summadega talitamise korda. Vaide puudumise tõttu ei ole

esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Arvestades, et kaebajal on vabakasutuskontol raha,

puuduks tal esialgse õiguskaitse vajadus ka siis, kui vaie oleks esitatud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada osas, milles kaebaja

vaidlustab kohtutäituri tegevust, sest sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses.

5. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Võlgniku, sissenõudja

ja kohtutäituri õigusi ja kohustusi täitemenetluses ning täitedokumendi täitmise menetlust

reguleerib TMS. TMS § 11 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt on kohtutäituri otsuse peale esitatud

kaebuse läbivaatamine ja täitemenetlusega seotud hagide lahendamine maakohtu pädevuses.

TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel saab täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale kaebuse kohtutäiturile ja seejärel kaebuse maakohtule. Seega ei kuulu

kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning selliste

vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord.

6. Ülejäänud osas kaebusest on kaebaja vaidlustanud tema isikuarvele laekuvatest vahenditest

mahaarvamiste tegemist VangS § 44 lg 2 alusel. VangS § 44 lg 1 järgi teeb kinnipeetava

vanglasisesel

isikuarvel

arvestusi

vanglateenistus

ning

Viru

Vangla

finants-

ja

majandusosakonna põhimääruse § 5 lg 8 järgi korraldab kinnipeetavate rahade arvestust

finants- ja majandusosakond. Ka olukordades, kus kinnipeetava suhtes on algatatud

täitemenetlus, korraldab kinnipeetava isikuarvel arvelduste tegemist vanglateenistus,

arvestades TMS-st tulenevaid erisusi. Rahalise nõude täitmist vanglas reguleerib TMS § 31,

mille lg 1 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast

rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise

nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt VangS §-le 44 (vt ka

Riigikohtu 08.01.2009 otsus nr 3-3-1-86-08, p 16). Seega on VangS §-s 44 sätestatud

toimingute tegemine vangistust täideviiva asutuse ehk vangla pädevuses.

7. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja on palunud kohtul hinnata vangla järgmise

tegevuse õiguspärasust: 1) vangla keeldumine jätta tema isikuarvele igakuiselt vähemalt 5%

töötasu alammäärast (vangla 12.06.2019 vastus kaebaja 05.06.2019 pöördumisele);

2) vastamata jätmine kaebaja taotlusele kanda 50% isikuarvele kantud summadest tema pojale.

Kohus leiab, et neid taotlusi tuleb tõlgendada tuvastamisnõuetena (HKMS § 37 lg 2 p 6).

HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine

vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada

üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Seega on tuvastamisnõude

näol tegemist kaebaja õiguste kaitseks väheefektiivse nõudega, mille esitamiseks peab esinema

põhjendatud huvi. Praegusel juhul ei ole tuvastamisnõuete esitamist õigustav põhjendatud huvi

kohtule äratuntav ning kaebaja saab vajadusel kaitsta enda õigusi tõhusamate vahenditega.

Seetõttu esineb kaebuse nende nõuete osas tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud

alus, s.o kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumine.

8. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Viru Vanglas on 14.06.2019 registreeritud kaebaja

taotlus kanda 50% temale vanglasse saadetud rahast tema alaealisele pojale (tl 30). Kaebaja

kinnitusel ei ole ta sellele taotlusele vastust saanud ning seda vastust ei ole edastanud kohtule

ka vangla. Küll aga on kaebaja esitanud vanglale 09.07.2019 uue samasisulise taotluse (tl 31),

milles on kaebaja viidanud ka enda varasemale (12.06.2019) taotlusele ning palunud

keeldumise korral kirjalikku vastust. Kaebaja 09.07.2019 taotlusele on finants- ja

majandusosakonna spetsialist teinud 11.07.2019 märked „sisestatud m/k 50 eurot“ ja „(juuni

2019)“. Kaebaja isikuarve väljavõttest nähtuvalt on 11.07.2019 50 euro suurune ülekanne

kaebaja 09.07.2019 taotluses märgitud arvelduskontole ka tehtud (tl 32 pöördel) ning tegemist

on olnud 50%-ga kaebaja isikuarvele juunikuus laekunud summadest, s.o 100 eurost. Seega on

kaebaja taotlus tema sissetulekutest 50% kandmiseks tema pojale rahuldatud. Kohtul puudub

käesoleva määruse koostamise ajal alus arvata, et vangla jätaks tulevikus kaebaja võimalikud

sarnased taotlused rahuldamata. Kui kaebaja peaks leidma, et tema 14.06.2019 registreeritud

taotlusele vastamata jätmine või selle alusel toimingu tegemata jätmine rikub tema õigusi, on

tal õigus esitada vanglale vaie. Vaide tagastamisel või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata

jätmisel on kaebajal õigus pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse (VangS § 11 lg 5).

9. Kaebajal puudub kaebeõigus ka Viru Vangla 12.06.2019 vastuse nr 6-14/22595-2 (tl 18)

õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks, sest ka selles osas on kaebajal enda õiguse

kaitseks tõhusamaid vahendeid. Kui kaebaja ei nõustu vangla 12.06.2019 vastusega või mõne

teise kaebaja samasisulisele taotlusele antava vangla vastusega, on tal õigus esitada esmalt vaie

vanglale ja pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist

kohustamiskaebus

halduskohtule. Kuna vangla kinnitusel ei ole kaebaja eeltoodud asjaoludel vanglale vaideid

esitanud, ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat praeguses menetluses tema õiguste kaitseks

tõhusamate nõuete esitamisele.

10. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel.

11. HKMS § 249 lg-test 1, 2 ja 5 tulenevalt saab isik taotleda kohtult esialgse õiguskaitse

kohaldamist vaide- või kohtumenetluse ajal. Kuna kohus tagastab kaebuse ning kohtule

teadaolevalt ei ole taotlusega seotud asjaoludel käimas vaidemenetlust, puudub kaebajal õigus

taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus

lubatav ning kohus jätab selle läbi vaatamata.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse ning jätab läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse,

puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust.

(allkirjastatud digitaalselt)