3-19-1292/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja saabus 08.07.2019 Andrey Koltsovi kaebus, milles ta ühes täitemenetluses. Kaebaja sissetulekutest rahaliste nõuete täitmiseks mahaarvamiste
Legislator headnote
AI generated3-19-1292/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kaebaja sissetulekutest rahaliste nõuete täitmiseks mahaarvamiste
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U H A L D U S K O H U S
J õ h v i k o h t u m a j a
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-19-1292
Määruse kuupäev
24.07.2019
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
Andrey Koltsovi kaebus kohtutäitur Raigo Pärsi ja Viru Vangla
tegevusele koos esialgse õiguskaitse taotlusega
Menetlusosalised
Kaebaja – Andrey Koltsov
Resolutsioon
1. Tagastada Andrey Koltsovi kaebus.
2. Jätta Andrey Koltsovi esialgse õiguskaitse taotlus läbi
vaatamata.
3. Jätta Andrey Koltsovi menetlusabi taotlus läbi
vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu
Ringkonnakohtule
päeva
jooksul
määruse
kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7).
Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetada kätte kaebajale.
Määrus toimetada kätte Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja saabus 08.07.2019 Andrey Koltsovi kaebus, milles ta
teeb etteheiteid Rakvere kohtutäituri Raigo Pärsi ning Viru Vangla administratsiooni tegevusele
tema vastu suunatud ja kohtutäituri menetluses olevate nõuete täitmisel.
Kaebuse kohaselt menetleb kohtutäitur kahte kaebaja vastu esitatud nõuet erinevates
menetlustes, kuigi kaebaja hinnangul võiks neid kohtutäituri kulude vähendamiseks sisse nõuda
ühes täitemenetluses. Kaebaja sissetulekutest rahaliste nõuete täitmiseks mahaarvamiste
tegemisel ei arvestata sellega, et lisaks vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-s 2 sätestatud
mahaarvamistele tuleks maha arvata ka Riigikohtu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-35-15 p-s 51
märgitud 5% töötasu alammäärast hügieenitarvete ja muude erakorraliste kulutuste tegemiseks,
ega sellega, et kaebaja soovib vabatahtlikult täita oma alaealise poja ülalpidamiskohustust ja
kanda 50% tema isikuarvele laekuvatest summadest pojale.
Kaebaja on palunud kohtul hinnata järgmiste tegevuste õiguspärasust:
1) kohtutäituri keeldumine liita tema vastu esitatud nõuded kulude kokkuhoidmise
eesmärgil ühte menetlusse;
2) keeldumine arvestada tema isikuarvele laekuvatest vahenditest mahaarvamiste
tegemisel ka Riigikohtu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-35-15 p-s 51 märgitud 5%-ga
Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 kehtestatud töötasu alammäärast;
3) kohtutäituri ja vangla keeldumine arvestada tema isikuarvele laekuvatest vahendist 50%
tema alaealise poja vabatahtlikult ülalpidamiseks.
Kaebaja on palunud kohaldada enne kohtuotsuse tegemist esialgset õiguskaitset seoses
rahaliste nõuete täitmiseks tema isikuarvele laekuvatest vahenditest 50% mahaarvamisega ning
alaealise lapse ülalpidamiseks, sest juba tehtud mahaarvamisi on tulevikus võimatu tagasi
pöörata ning tehtud maharvamistega ei kohelda teda inimväärikalt ega arvestata lapse
ülalpidamise vajadusega. Kaebuses on esitatud ka taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Kaebusele on lisatud kohtutäituri R. Pärsi 11.06.2019 vastus kaebajale (tl 5), milles
kohtutäitur on selgitanud, et kaebaja suhtes kohtutäituri menetluses olevad kaks täiteasja on
algatatud kahe erineva kohtulahendi alusel (Riigikohtu 12.12.2018 määrus nr 1-16-685 ja Tartu
Ringkonnakohtu 01.11.2018 määrus nr 1-16-685) ning seetõttu on algatatud kaks erinevat
menetlust. Samuti on kohtutäitur vastuses viidanud VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kinnipeetava
isikuarvele laekuvatest sissetulekutest kinnipidamiste tegemise korrale ning täitemenetluse
seadustiku (TMS) §-le 45, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse
peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes
ebaõiglane (seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas
võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda).
Samuti on kaebusele lisatud Viru Vangla 12.06.2019 vastus nr 6-14/22595-2 (tl 18) kaebaja
05.06.2019 märgukirjale, milles kaebaja on palunud vanglal juhinduda tema rahaliste nõuete
kinnipidamisel Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusest nr 117 „Töötasu alammäära
kehtestamine“.
3. Viru Vangla edastas 23.07.2019 kohtule vastuseks kohtunõudele kaebaja 05.06.2019,
13.06.2019 ja 09.07.2019 taotlused ning juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kaebaja 09.07.2019
taotlusele on tehtud märge selle kohta, et tema arvelt kanti tema poja arvele üle 50% tema
juunikuistest laekumistest. Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud vaiet, mis käsitleks
tema arvelt rahade kinnipidamist või ülekandmist. Vangla järgib VangS § 44 lg-s 2 sätestatud
kinnipeetava arvele laekunud summadega talitamise korda. Vaide puudumise tõttu ei ole
esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Arvestades, et kaebajal on vabakasutuskontol raha,
puuduks tal esialgse õiguskaitse vajadus ka siis, kui vaie oleks esitatud.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada osas, milles kaebaja
vaidlustab kohtutäituri tegevust, sest sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu
pädevuses.
5. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud
vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Võlgniku, sissenõudja
ja kohtutäituri õigusi ja kohustusi täitemenetluses ning täitedokumendi täitmise menetlust
reguleerib TMS. TMS § 11 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt on kohtutäituri otsuse peale esitatud
kaebuse läbivaatamine ja täitemenetlusega seotud hagide lahendamine maakohtu pädevuses.
TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel saab täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või
tegevuse peale kaebuse kohtutäiturile ja seejärel kaebuse maakohtule. Seega ei kuulu
kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning selliste
vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord.
6. Ülejäänud osas kaebusest on kaebaja vaidlustanud tema isikuarvele laekuvatest vahenditest
mahaarvamiste tegemist VangS § 44 lg 2 alusel. VangS § 44 lg 1 järgi teeb kinnipeetava
vanglasisesel
isikuarvel
arvestusi
vanglateenistus
ning
Viru
Vangla
finants-
ja
majandusosakonna põhimääruse § 5 lg 8 järgi korraldab kinnipeetavate rahade arvestust
finants- ja majandusosakond. Ka olukordades, kus kinnipeetava suhtes on algatatud
täitemenetlus, korraldab kinnipeetava isikuarvel arvelduste tegemist vanglateenistus,
arvestades TMS-st tulenevaid erisusi. Rahalise nõude täitmist vanglas reguleerib TMS § 31,
mille lg 1 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast
rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise
nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt VangS §-le 44 (vt ka
Riigikohtu 08.01.2009 otsus nr 3-3-1-86-08, p 16). Seega on VangS §-s 44 sätestatud
toimingute tegemine vangistust täideviiva asutuse ehk vangla pädevuses.
7. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja on palunud kohtul hinnata vangla järgmise
tegevuse õiguspärasust: 1) vangla keeldumine jätta tema isikuarvele igakuiselt vähemalt 5%
töötasu alammäärast (vangla 12.06.2019 vastus kaebaja 05.06.2019 pöördumisele);
2) vastamata jätmine kaebaja taotlusele kanda 50% isikuarvele kantud summadest tema pojale.
Kohus leiab, et neid taotlusi tuleb tõlgendada tuvastamisnõuetena (HKMS § 37 lg 2 p 6).
HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine
vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada
üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Seega on tuvastamisnõude
näol tegemist kaebaja õiguste kaitseks väheefektiivse nõudega, mille esitamiseks peab esinema
põhjendatud huvi. Praegusel juhul ei ole tuvastamisnõuete esitamist õigustav põhjendatud huvi
kohtule äratuntav ning kaebaja saab vajadusel kaitsta enda õigusi tõhusamate vahenditega.
Seetõttu esineb kaebuse nende nõuete osas tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud
alus, s.o kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumine.
8. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Viru Vanglas on 14.06.2019 registreeritud kaebaja
taotlus kanda 50% temale vanglasse saadetud rahast tema alaealisele pojale (tl 30). Kaebaja
kinnitusel ei ole ta sellele taotlusele vastust saanud ning seda vastust ei ole edastanud kohtule
ka vangla. Küll aga on kaebaja esitanud vanglale 09.07.2019 uue samasisulise taotluse (tl 31),
milles on kaebaja viidanud ka enda varasemale (12.06.2019) taotlusele ning palunud
keeldumise korral kirjalikku vastust. Kaebaja 09.07.2019 taotlusele on finants- ja
majandusosakonna spetsialist teinud 11.07.2019 märked „sisestatud m/k 50 eurot“ ja „(juuni
2019)“. Kaebaja isikuarve väljavõttest nähtuvalt on 11.07.2019 50 euro suurune ülekanne
kaebaja 09.07.2019 taotluses märgitud arvelduskontole ka tehtud (tl 32 pöördel) ning tegemist
on olnud 50%-ga kaebaja isikuarvele juunikuus laekunud summadest, s.o 100 eurost. Seega on
kaebaja taotlus tema sissetulekutest 50% kandmiseks tema pojale rahuldatud. Kohtul puudub
käesoleva määruse koostamise ajal alus arvata, et vangla jätaks tulevikus kaebaja võimalikud
sarnased taotlused rahuldamata. Kui kaebaja peaks leidma, et tema 14.06.2019 registreeritud
taotlusele vastamata jätmine või selle alusel toimingu tegemata jätmine rikub tema õigusi, on
tal õigus esitada vanglale vaie. Vaide tagastamisel või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata
jätmisel on kaebajal õigus pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse (VangS § 11 lg 5).
9. Kaebajal puudub kaebeõigus ka Viru Vangla 12.06.2019 vastuse nr 6-14/22595-2 (tl 18)
õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks, sest ka selles osas on kaebajal enda õiguse
kaitseks tõhusamaid vahendeid. Kui kaebaja ei nõustu vangla 12.06.2019 vastusega või mõne
teise kaebaja samasisulisele taotlusele antava vangla vastusega, on tal õigus esitada esmalt vaie
vanglale ja pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist
kohustamiskaebus
halduskohtule. Kuna vangla kinnitusel ei ole kaebaja eeltoodud asjaoludel vanglale vaideid
esitanud, ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat praeguses menetluses tema õiguste kaitseks
tõhusamate nõuete esitamisele.
10. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel.
11. HKMS § 249 lg-test 1, 2 ja 5 tulenevalt saab isik taotleda kohtult esialgse õiguskaitse
kohaldamist vaide- või kohtumenetluse ajal. Kuna kohus tagastab kaebuse ning kohtule
teadaolevalt ei ole taotlusega seotud asjaoludel käimas vaidemenetlust, puudub kaebajal õigus
taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus
lubatav ning kohus jätab selle läbi vaatamata.
12. Kuna kohus tagastab kaebuse ning jätab läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse,
puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust.
(allkirjastatud digitaalselt)