4-19-3475/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-19-3475

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2019. a, Tallinn Kriminaalasja number 4-19-3475 Kohtunik Julia Katškovskaja Väärteoasi B.Z-i väärteoasi LS § 201 lg 2, § 207 lg 1, § 224 lg 2, § 234 lg 1 ja LkindlS § 81 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25. juuni 2019. a otsus Apellatsiooni esitaja

menetlusalune isik B.Z (ik XXX; elukoht xxx, e-post xxx

RESOLUTSIOON

Jätta B.Z-i taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tema esitatud

apellatsioon läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonitähtaja ennistamata jätmise osas ei ole määrus edasikaevata VTMS § 137 lg 6 v kohaselt. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmise osas on määrus vaidlustatav Riigikohtus 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada sama.

Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus mõistis süüdi

25. juuni 2019. a otsusega B.Z-i liiklusseaduse (LS)

§ 201 lg 2, § 207 lg 1, § 224 lg 2, § 234 lg 1 ja liikluskindlustusseaduse (LkindlS) § 81 järgi ning mõistis KarS § 63 lg st 1 lähtuvalt LS § päeva. KarS § -

224 lg 2 alusel karistuseks aresti 21

66 lg 1 alusel määrati aresti kandmine ositi 3 osas selliselt, et korraga ärakantava aresti pikkus on

7 päeva. Aresti esimese osa kandmise alguseks loeti B.Z-i kinnipidamise aega 24. juunil 2019. Ülejäänud osas arest tuleb B.Z ära kanda hiljemalt 18. augustiks 2019.

2. Kohtuotsuse kuulutati 25. juunil 2019. a Kohtuotsuse lõpposa . lõpposa anti B.Z-ile üle allkirja vastu samal kuupäeval. Kohtuotsuse lõpposas on märgitud, et juhul, kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

3.

10. juulil 2019 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus B.Z-i apellatsioon, mis ta vaidlustab Harju Maakohtu 25. juuni 2019 otsust karistuse osas.

4-19-3475

2(3)

4.

11. juulil 2019 registreeriti Harju Maakohtus B.Z-i apellatsiooni tähtaja ennistamise taotlus maakohtule , milles ta märgib, et ei saanud esitada apellatsiooniteadet 7 päeva jooksul,

kuna viibis alates 25. juunist 2019 arestimajas. Tal ei olnud võimalust arestimajast apellatsiooniteadet saata. Arestimajja ei lubatud perekonnaliikmeid. Pakkide saatmine on arestimajas keelatud. Lisaks selgitab B.Z , et saab tänaseks töövõimetuspensionit. Maakohus edastas B.Z-i taotluse ringkonnakohtule 12. juulil 2019.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et B.Z-i taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata.

6. VTMS

1 kohaselt § sätestab nn kaheastmelise apellatsioonitähtaja. VTMS § 137 lg tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kohtule kirjalikult seitsme päeva maa

jooksul, alate kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse s kohtuotsuse või selle lõpposa

ringkonnakohtule kirjalikult 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Seega tuleb apellatsioonitähtajana mõista nii ape kasutamise soovist teatamise (RKKK 3-1-1-35-05; 3-1-1-135-04) kui ka llatsiooniõiguse

apellatsiooni esitamise tähtaega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule seitsme päeva jooksul teatamise kohustuse näol on tegemist absoluutse nõudega, mille täitmata jätmine või hilinenud täitmine toob endaga kaasa apellatsiooni läbi vaatamata jätmise.

7. Harju Maakohtu 25. juuni 2019. a otsuses on selgitatud, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul. B.Z sai kohtuotsuse kätte 25. juunil 2019 (tl 28), mida kinnitas oma allkirjaga .

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 1 kohaselt ei arvata tähtaja hulka päeva, millest loetakse tähtaja algust. Seega oli apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja alguse päevaks ja viimaseks päevaks Ringkonnakohus märgib, et B.Z

26. juun 2019 i

2. juuli 2019. a.

ei ole esitanud tähtaegselt apellatsiooniõiguse kasutamise teadet. Nähtuvalt Tallinna

Ringkonnakohtus 10. juulil 2019 registreeritud apellatsioonist, on see koostatud juba pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovi tähtaja möödumist ehk alles 5. juulil 2019. Samal kuupäeval on koostatud ka algselt maakohtule esitatud apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus. Asjaolu, et apellatsiooniteadet ei esitatud tähtaegselt kinnitab omakorda tõsiasi, et mõlemad B.Z-i kohtutele esitatud dokumendid kannavad postitempleid 9. juulist 2019.

8.

B.Z taotleb apellatsioonitähtaja ennistamist. Kuivõrd apellatsioonitähtajana tuleb mõista ka apellatsiooniõiguse tähtaega, VTMS § 137 lg kasutamise soovist teatamise kuulub -st 6 tulenevalt tähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamine ringkonnakohtu pädevusse VTMS § 137 .

lg 5 kohaselt võib kohus apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Seega peab kohus tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel hindama, kas on tõendatud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud isikul tähtaega järgida.

9. Apellatsioonitähtaja ennistamise põhjuseks märgib B.Z selle, et ta viibis 7 päeva arestimajas, kus tal puudus apellatsiooniteate esitamise võimalus. KrMS § 172 kohaselt saab kaebetähtaega ennistada mõjuval põhjusel. KrMS § 172 kohaselt saab kaebetähtaega ennistada mõjuval põhjusel. KrMs § 172 lg 2 p 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Muu mõjuva asjaoluna tuleb mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis

4-19-3475

3(3) tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla ka raske haigus. Kaebetähtaja möödalaskmisel hindab kohus kõiki asjaolusid nende kogumis. Tõsiasi, et B.Z kandis kinnipidamisasutuses aresti, ei ole takistuseks, mis tegi tal võimatuks tähtaegselt teatada apellatsiooni esitamise soovist. kohus, et Esiteks märgib ringkonna B.Z oli võimalik

esitada apellatsiooniteadet tähta gselt, vaatamata sellele, et ta viibis 7 päeva arestimajas. e Nähtuvalt väärteotoimikus olevast kinnipidamise protokollist peeti B.Z väärteoasjas kinni

24. juunil 2019. Maakohtu otsuseg aresti a määrati esimese osa kandmine 7 päeva kaupa alates

B.Z-i kinnipidamisest 24. juunil 2019. Nii kandis B.Z aresti esimest osa kuni 30.

juunini 2019. Alates 1. juulist 2019 oli ta vabaduses. See tähendab, et arestimajas viibimisest tingitud t ni, s.o 2. juulini akistust tal apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist tähtaja lõpu

2019, ei esinenud. Nii oli tal olenemata arestimajas viibimisest võimalik esitada apellatsiooniteadet 1. või 2. juulil 2019. Teiseks ei ole kinnipidamisasutuses viibimine objektiivne takistus, mille tõttu B.Z puudus võimalus esitada kohtule apellatsiooniteadet.

B.Z asus kandma aresti Harju Maakohtu 25. juuni 2019 otsuse alusel Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses. seaduse (VangS) § 86 lg 1 ja Vangistus

§ 28 lg 1 kohaselt on arestialusel õigus kirjavahetusele. VangS § 29 lg 5 kohaselt on kinnipidamisasutusel keelatud jätta riigiasutusele edastamata arestialuse kirju. Ringkonnakohus märgib, et süüteomenetluste praktikas on see täiesti tavapärane, et kinnipidamisasutuses viibivad isikud edastavad oma kohtule avaldusi, taotlusi ja kaebusi. Ringkonnakohtul pole B.Z-i taotluse pinnalt põhjust eeldada, et temale polnud arestimajas tagatud kõnealust õigust. Seega oli

B.Z-ile juba seadusest tulenevalt nähtud ette õigus edastada arestimaja vahendusel oma kirju, sh postiga maakohtule oma apellatsiooniteadet d, et . B.Z-i taotluses märgitud asjaolu

tema kohtumine perekonnaliikmetega oli piiratud ja pakkide saatmine keelatud, ei ole asjassepuutuv, kuna seadusest tulenevalt on arestialusele tagatud õigus edastada riigiasutusele oma kirju nendest asjaoludest sõltumata. Seega jätab ringkonnakohus B.Z-i apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

10. Arvestades, et B.Z-i apellatsioon on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus jätab taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata, tuleb esitatud apellatsioon jätta VTMS § 142 lg 2 p 1 kohaselt läbi vaatamata ja tagastada B.Z-ile.

11. Eeltoodu alusel ning juhindudes - -test 1, 5, 6, 7, - VTMS § 38 lg st 1, § 137 lg § 142 lg 2 p st 1, -st 171 KrMS § jätab ringkonnakohus B.Z-i taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata ja esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.