4-09-27607/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-09-27607

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuaril 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-27607

Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär

Helle Koppel Väärteoasi

K.H väärtegu KarS § 218 lg 1 tunnustel väärteoprotokoll AB1031921, väärteotoimik 2373,09,006631 Menetlusalune isik

K.H (isikukood xxx; elukoht xxx, töökoht puudub, Eesti Vabariigi kodanik) Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond Asja arutamise aeg 18.01.2010.a algus kell 12:00 Liivalaia kohtumaja Istungil osalenud isikud

Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindajad Ants Rulli ja Oleg Klok (ilma menetlusaluse isiku K.H osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel) RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, KarS § 218 lg 1 ning V™S § 83 p 2, 107-109 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada K.H varavastase süüteo toimepanemises väheväärtusliku asja

vastu, so väärteo toimepanemises KarS § 218 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

2. Aresti kandmise kohaks määrata Ida Prefektuuri arestimaja Jõhvis.

3. Kohustada K.H asuma aresti kandma hiljemalt 01.03.2010.a. Aresti kandmise

aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

4. K.H poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada K.H suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

K.H suhtes on koostatud 05.11.2009.a väärteoprotokoll nr AB1031921 selle kohta, et tema varastas 05.11.2009.a kell 07:00 Keila linnas Xxx maja ette pargitud sõiduautost Ford Sierra reg nr xxx bensiinipaagi luugi avamise teel 10 liitrit kütust – bensiini maksumusega 160 krooni,

bensiini kättesaamiseks pumpas vooliku abil kütuse kanistrisse. Selle teoga pani isik toime

varavastase süüteo väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. Varastatud kütus tagastatud

omanikule VV’ile. Isik rikkus KarS § 199 lg 1 ja pani sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

K.H 18.01.2010.a kell 12:00 alanud kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjust

kohtule ei teatanud ja istungi edasilükkamist ei taotlenud. Menetlusalusele isikule adresseeritud

kohtukutse anti 21.12.2009.a allkirja vastu menetlusaluse isiku isale edastamiseks K.H-le

. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks, seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik.

Kohtuvälise menetleja esindajad jäid protokollis toodu juurde ning leidsid, et menetlusaluse isiku

poolt toime pandud väärtegu on tõendamist leidnud väärteotoimikutes olevate materjalidega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine karistamist arestiga 15 päeva,

mida tuleb tal asuda kandma hiljemalt 01.03.2010.a, aresti kandmise kohaks määrata menetlusaluse isiku elukoha järgne arestimaja.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke

materjale, leidis, et KarS § 218 lg 1 sätestatud, väheväärtusliku asja ehk 10 l bensiini vastu

toimepandud, väärteo objektiivsed tunnused K.H käitumises 05.11.2009.a on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt 05.11.2009.a kohtuvälises menetluses antud ütlustega, et ta varastas bensiini, kuna sõidukis, millega ta sõitis, seda Kohtla-Järvele sõiduks ei

jätkunud; K.H suhtes koostatud õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta; VVi

avaldusega 10 l bensiini tagasisaamise kohta 05.11.2009.a kell 09:00; vaatlusprotokolliga 05.11.2009.a kell 08:35-08.40 toimunud sõiduauto Ford Sierra xxx vaatluse kohta; 05.11.2009.a

Lääne-Harju PO vanemkonstaabel E. Estaali ettekandega ja väljavõttega politsei

dokumendiregistrist seoses Vitali Smirnovi dokumendi esitanud isiku tuvastamisega. Väärteo

subjektiivsete tunnuste esinemise loeb kohus tõendatuks K.H ütlustega väärteoprotokollis ning vaatlusprotokollist nähtuva asjaoluga, et ta kasutas bensiini varastamiseks

musta kilekotti paigutatud kanistrit. Menetlusaluse isiku ütlustest bensiini varastamise põhjuse

ning selleks kasutatud esemete (voolik, kanister ja seda välimuse varjamiseks ümbritsenud kilekott) tunnustest nähtub otseselt teo toimepanemine tahtlikult. Seega on K.H poolt toime tegu kvalifitseeritud õigesti KarS § 218 lg 1 järgi s.o varavastase süüteona väheväärtusliku

asja ja varalise õiguse vastu on õige, millise eest on seadusandja näinud ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kuivõrd kohus on tuvastanud KarS § 218 lg 1 vastava koosseisupärase teo toimepanemise ning nii

teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav, vastutab K.H KarS § 218 lg 1 järgi ning teda tuleb toime pandud väärteo eest karistada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS § 57 ja 58

järgi kohtu hinnangul menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. K.H ei ole varasematest karistustest, sh arestidest, järeldusi teinud ja on jätkanud väärtegude toimepanemist,

rikkudes süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist

kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades tõendite puudumist K.H

sissetulekute ja varasemalt karistuseks mõistetud rahatrahvide tasumise kohta väärteoprotokolli tehtud märget tema mittetöötamise kohta ei pea kohus võimalikuks K.H karistamist rahatrahviga. Kohus peab vajalikuks karistada isikut arestiga ning arest peab olema seni mõistetud

arestidest pikem, kuid arvestades varem määratud lühikesi areste lühem kohtuvälise menetleja taotletud 15-päevasest arestist. Kohus peab kohaseks karistada K.H arestiga 10

päeva, mida tuleb asuda kandma hiljemalt 01.03.2010.a menetlusaluse isiku elukohajärgses arestimajas, mis on kohtule teadaolevalt Ida Prefektuuri arestimaja Jõhvis.

Kohtunik